2-06-35717/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-35717

KOHTUMÄÄRUS

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2007.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-35717 Kohtuasi OÜ Mhagi OÜ E vastu võla nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine seoses hagist loobumisega, riigilõivu osaline tagastamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ M(registrikood XXX, XXX) Hageja esindaja: JK (XXX ) Kostja: OÜ E (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja: Tiina Pill ( Õigusbüroo OÜ, XXX ) Iseseisva nõudeta kolmandad isikud: USK(ik XXX, elukoht XXX) ja KSK(ik XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Tagastada OÜ-le M pool tema poolt 13.11.2006.a ning 15.05.2007.a. Rahandusministeeriumi kontole nr XXX, viitenumbriga XXX kokku tasutud 350 krooni suurusest riigilõivust, s.o. 175 (ükssada seitsekümmend viis) krooni, mis kanda OÜ M arveldusarvele nr XXX Hansapangas.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

5. Jõustunud määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Riigilõivu tagastamise peale ei saa esitada määruskaebust.

2-06-35717

2 MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

OÜ M esitas 28.11.2006.a. Harju Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses OÜ-lt E võlgnevuse 5398,21 krooni väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses. 08.08.2007 kohus kaasas kostja taotlusel menetlusse iseseisva nõudeta kolmandad isikud. 14.11.2007.a. esitas hageja hagist loobumise avalduse ja taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Tulenevalt TsMS §-st 429 lg 3 edastas kohus hagist loobumise avalduse kostjale ja kolmandatele isikutele seisukoha võtmiseks. 26.11.2007.a. saabunud vastuses oli kostja nõus menetluse lõpetamisega ning palus tsiviilasja menetluse lõpetamise määrusega määrata menetluskulude jaotus viisil, et hageja menetluskulud jäävad nende enda kanda ning samas hüvitab hageja OÜ E menetluskulud määrates samas kindlaks menetluskulude suuruse ja sisutasu õigusabi eest summas 2596 krooni. 11.12.2007.a. saabus hageja vastus kostja menetluskulude jaotuse taotlusele, milles hageja leidis, et oleks ebamõistlik, kui hageja peaks täies ulatuses tasuma ka kostja õigusabikulud.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.

TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja peale menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel.

TsMS § 168 lg-le 1 menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli hagi põhjendatud. Hagejal oli reaalne nõue kostja vastu, sest võlgnevus tekkis ajal, mil kostja oli kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse XXX korteriomandi omanikuna. Pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Kostja taotlusel kaasas kohus menetlusse kolmandad isikud, kellele kostja oli korteriomandi võõrandanud ja kes tegelikult valdasid korteriomandit võlgnevuse tekkimise ajal. Hagi põhjendatust ei muuda asjaolu, et kostjal oleks hagi rahuldamise korral tekkinud nõue kolmandate isikute vastu. Kolmas isik UK KÜ XXX juhatuse esimehena ning KS revisjonikomisjoni liikmena nõustusid arutama kompromissi, kus kõrvutataks remondifond, tasutud ja tasumata arved ning kui selles arvestuses jääb üles võlgnevus kommunaalteenuste osas hagejale, on KÜ XXX nõus selle tasuma ning ühistusiseselt lahendama elanike võlgnevused. Hageja on loobunud hagist seetõttu, et on nõude loovutanud korteriühistule XXX Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

3 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 ja TsMS § 150 lg 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel.

Hageja OÜ M esitatud taotluses taotletakse poole makstud riigilõivu tagastamist. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud kokku 350 krooni riigilõivu 13.11.2006.a ning 15.05.2007.a. Rahandusministeeriumi kontole nr XXX, viitenumbriga XXX Kohus rahuldab taotluse ja tagastab OÜ-le M pool tasutud riigilõivust, s.o. 175 krooni.

Heli Käpp Kohtunik