2-05-11453/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

12.12.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-05-11453

Tsiviilasi OÜ A hagi EL vastu võla nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX);

hageja esindaja (AS Julianuse Inkasso Agentuur, asukoht XXX);

kostja EL(isikukood XXX, faktiline elukoht teadmata).

Istungi toimumise aeg

04.12.2007.a.

Istungil osalesid

Hageja palub asi läbi vaadata ilma tema kohalolekuta, kostja ilmumata

RESULUTSIOON Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. • Välja mõista EL võlgnevuse katteks kokku 6 122,32 krooni ja menetluskulu katteks kokku 966,12 krooni hageja, OÜ A, kasuks. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS

§ 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik

vastus ja tõendid). Hageja nõue Kohtule 29.06.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku

8 122,32 krooni sh põhivõlg 4 061,16 krooni ja viivisvõlg 4 061,16 krooni. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud 10.09.1999.a. Q GSM leping nr 10046887, mille alusel osutas AS Ritabell kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja põhivõlg hageja ees seisuga 01.02.2000.a. on 4 061,16 krooni ja viivisvõlgnevus perioodi 01.02.2000-17.06.2005.a. eest 9 008,99 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet 4 061,16 kroonini.

Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv 700 krooni, õigusabikulu 406,12 krooni ja kohtukutsete

avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 206,12 krooni hageja kasuks.

Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendis kätte toimetanud kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel 12.10.2007.a. väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kooskõlas alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on võimalik kostjat kohtusse kutsuda väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kui isiku aadressi ei ole registrisse kantud ja muul viisil ei ole võimalik talle kutset kätte toimetada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja EL vahel on 10.09.1999.a. sõlmitud Q GSM leping ning teatisest AS Tele2 Eesti ja OÜ A vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist

kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks

vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja

ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt

seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud

tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK

§ 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama

kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja võetud kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on

osaliselt õiguslikult põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokkuleppinud leppetrahvi summas

1 000 krooni. Seega leiab kohus, et õiguslikult põhjendatud on hageja nõue summas 6 122,32 krooni, sh põhivõlg

3 061,16 krooni ja viivisvõlg 3 061,16 krooni, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulu Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus

tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub

kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv 560 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest, s.o. 306,12 krooni. Kostjal tuleb kokku tasuda hagejale menetluskuludeks 966,12 krooni.

Kaja esitamisel tuleb kajalt tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele

sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte.

Ene Tsefels Kohtunik