2-07-21869/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse avalikult teatavaks tegemise 12.12.2007., Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-07-21869

Tsiviilasi AS E hagi KV vastu võla nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX);

hageja volitatud esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, XXX);

kostja KV(isikukood XXX faktiline elukoht teadmata).

Istungi toimumise aeg

04.12.2007

Istungil osalesid

Hageja esindaja taotles asja menetleda ilma tema tema kohalolekuta, kostja ilmumata

RESULUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt KV AS E kasuks võlgnevus kokku 1 498,02 krooni.

3. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hageja nõue Kohtule 07.06.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 1 498,02 krooni. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 749,51 krooni ja viiviseid 12 067,50 krooni, kokku 12 817,01 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 748,51 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohtu põhjendused

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.09.2007.a. Vastavalt TsMS § 317 lg-le

5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9805902024, 9804811402 ja 9803701316 kokku summas 903,05 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 749,51 krooni, mida kostja esitatud tõendite põhjal ei ole tasunud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1 498,02 krooni, sh põhivõlgnevus 749,51 krooni ja viivised 748,51 krooni.

Menetluskulu Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. AS-l E on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik