2-02-132/5 · 2-02-132/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Tühistada Korteriühistu Tiimani 7 üldkoosoleku 06.02.2002.a. protokolliline otsus Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Legislator headnote

AI generated

2-02-132/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: protokolliline otsus Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Keywords

AI generated

protocol to the Convention current account hospital stay co-payment restrictive-practice notification extortion of excessive official fees protest of a negotiable instrument

AI generated

2-19-10324/23

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2019.a.

2-20-6592/9

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6592 Tsiviilasi L Ki (K) avaldus Tallinn, J.

2-24-14721/17

Lugeda tuvastatuks Narva linn, A.

2-05-170/2

Harju Maakohtu menetluses on M.I.

2-05-15818/2

Hageja on seaduses ettenähtud ajal, korteriühistu liikmena, vaidlustanud korteriühistu üldkoosoleku otsuse.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

11.detsember 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-02-132

Tsiviilasi

S D hagi KÜ Tiimani 7 vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S D , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kostja: Korteriühistu Tiimani 7, reg.kood 80038206, asukoht

Tiimani 7-18, Narva linn 21003, Ida-Virumaa,

seaduslik esindaja L T , isikukood xxxx,

lepinguline esindaja A G , isikukood xxxx, asukoht Juriidiline

Büroo A G , Vaksali 9, Narva 20308, Ida-Virumaa.

Kohtuistungi t

Kohtuistungi toim

oim

oimumise aeg

umise aeg

21.11.2007.a.

Istungil osalesid

hageja ja kostja esindajad

Resolutsioon:

rahuldada

rahuldada S D

D

D ha

ha

hagi KÜ Tiimani 7

gi KÜ Tiimani 7

gi KÜ Tiimani 7 vastu

vastu

vastu üldkoosoleku otsuse

üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes

kehtetuks tunnistamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes osaliselt.

osaliselt.

Tühistada K

Tühistada Korteriühistu Tiimani 7 üldkoosoleku 06.02.2002.a. protokolliline otsus

orteriühistu Tiimani 7 üldkoosoleku 06.02.2002.a. protokolliline otsus

protolli lehel 4

protolli lehel 4-5 sõnastuses “S.D

5 sõnastuses “S.D

5 sõnastuses “S.D uuesti tõmbab korteriühistu kohtuvaidlustesse ühel

uuesti tõmbab korteriühistu kohtuvaidlustesse ühel

eesmärgil, tekitada materiaalset kahju.”

Jätta S

Jätta S D

D

D hagi

hagi

hagi Korteriühistu

Korteriühistu

Korteriühistu Tiimani 7

Tiimani 7

Tiimani 7 vastu

vastu

vastu moraalse

moraalse

moraalse kahju hüvitamise nõudes

kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata tervikuna.

Poolte kohtukulud jä

Poolte kohtukulud jätt

tttt

tta poolte endi kanda.

poolte endi kanda.

Kohtu

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

otsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

11.12.2007.a. ja otsuse

11.12.2007.a. ja otsuse ärakiri toimeta

ärakiri toimeta

ärakiri toimetatakse

takse

takse kätte pooltele.

kätte pooltele.

Kohtu

Kohtuotsuse

otsuse

otsuse peale on õigus esitada

peale on õigus esitada

peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

apellatsioonkaebus

apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtul

Viru Ringkonnakohtul

Viru Ringkonnakohtule 30

e 30

päeva jooksul, arvates

päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja

otsuse ärakirja

otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (T

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

sMS § 442

lg. 6

lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I. Asjaolud

I. Asjaolud ja hageja nõue

ja hageja nõue

ja hageja nõue.

Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 30.04.2002.a. Hageja palub muuta KÜ

Tiimani 7 üldkoosoleku otsus 06.02.2002.a. vaidlustatud osas ja mõista kostjalt välja hageja

kasuks ning moraalse kahju katteks 9 999 krooni. Hagiavalduse kohaselt KÜ Tiimani 7

üldkoosoleku 06.02.2002.a.otsusega on 1) hageja võetud korteriühistu liikmeks alates 1999.a.

veebruarikuust. Üldkoosoleku otsus ei ole õige, sest korteriomanik on korteriühistu liige ühistu

moodustamisest ja seega on hageja ühistu liige alates 1996.a. Otsuse alusena on viidatud ka

kohtuotsusele, kuid mingit kohtuotsust sellest ajast pooltevahelises vaidluses ei ole; 2) hageja

on tekitanud kostjale kahju sellega, et on põhjustanud mitmeid kohtuvaidlusi, mis on kostjale

toonud kaasa kohtukulude hüvitamise tsiviilasjas 2-454 summas 1 850 krooni. Selline järeldus

ei ole õige, sest Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus pöördude kohtusse oma rikutud õiguste

või vabaduse kaitseks; 3) kostja kohtukulude hüvitamine on pandud hagejale, mis ei ole

seaduslik; 4) hagejat kohustati teistkordselt tasuma ühistu liikmemaks selletõttu, et hagejal ei

olnud säilinud juba 1996.a. toimunud tasumise kohta vastavat dokumenti. See otsus ei ole õige;

5) hagejat kohustati tasuma kostjale võlgnevus seisuga 01.01.2002.a. summas 2 980 krooni ja

90 senti, kuigi mingit võlgnevust hagejal kostja ees ei ole; 6) otsuse protokollis on hageja

suhtes kasutatud väljendeid, mille kohaselt on hageja vääritu ja kuulujuttude sepitseja,

intriigitseja isiklikes huvides. Selline tekstiline väljendus riivab hageja kui spetsialisti,

kodaniku ja ühistu liikme au ning head nime, mis on vastuolus hageja põhiseadusliku õigusega.

Hagi on esitatud KÜS § 13 lg. 3, TsÜS §-de 23, 44, Põhiseaduse §-de 15, 17, 25 alusel.

26.07.2007.a. teatas hageja kohtule, et kostja on vabatahtlikult loobunud rahalistest

nõuetest hageja vastu, mistõttu hageja loobub oma hagiavalduse p.-s 1 esitatud nõudest.

22.10.2007.a. kohtule saabunud täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja palub

tühistada KÜ Tiimani 7 üldkoosoleku 06.02.2002.a. otsus selle vaidlustatud osas ja mõista

kostjalt hageja kasuks ja moraalse kahju hüvitamiseks välja 9 999 krooni. Hageja selgitab, et

06.02.2002.a. korteriühistu üldkoosoleku protokollis on kirjas, et „D tõmbas jälle korteriühistu

kohtuvaidlusse ühel eesmärgil –tekitada materiaalne kahju“. Samas protokollis on

korteriühistu arvamus „S.D vääritust ja intrigantlikust käitumisest, kes kavatseb jätkata

kaebuste kirjutamist ning tõmmata ühistu uutesse kuludesse“.

II. Ko

II. Kostja kirjalik vastus

stja kirjalik vastus

stja kirjalik vastus. . . .

Kostja kohtule 19.11.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja selgitab,

et 06.02.2002.a. ei võetud hageja suhtes vastu mingit otsust. Koosoleku käigus arutati S.D

avaldust, esinesid ühistu liikmed, kelle sõnavõtud ja repliigid on kantud protokolli. Kuna

hageja neid väljendusi ei ole vaidlustanud, tuleb menetlus asjas lõpetada TsMS § 423 lg. 2 p. 1

alusel ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kui hageja leiab, et keegi on tema õigusi

rikkunud, siis tuleb tal nõue esitada selle isiku vastu. KÜ Tiimani 7 ei ole õige kostja. Ühtlasi

teatab kostja, et ajavahemikul 1999.a. – 2003.a. on hageja esitanud kostja vastu 5-6 hagi, mis

põhiliselt on lahendatud hageja kahjuks.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja

Hageja kohtuistungil loobub neist nõuetest, mis olid esitatud rahalises mõttes. Nõue on

tunnistada ebaseaduslikuks protokolliline otsus protokolli lk. 4 lõpus viimane lõik, mis algab

sõnadega- et D on uuesti jne. See on resolutiivne otsus ja oli ühehäälselt vastu võetud. Kui

see on kirjas otsusena ja seda tühistatud ei ole, siis see otsus toimib ka praegu. See otsus on

solvav, sest kostjale pole kahju tekitatud ega ole kostjat kuhugi tõmmatud. Teine nõue on

moraalse kahju nõue summas 9 999 krooni. Moraalne kahju seisneb selles, et selle otsusega on

süüdistatud hagejat kahju tekitamises. Protokoll on dokument ja selles protokollis on antud

hinnang hageja isikule. Üldkoosoleku protokolli lehel 6 on kirjas mingid repliigid, mis on valed

ja on välja mõeldud. On kirjutatud, et S.D on ebaväärikas inimene ja tühjade juttude punuja,

kes tülitseb väikeste probleemide osas. Ei ole nimetatud inimest, kes seda väitis. Hageja

viibis ise sellel koosolekul, kuid keegi midagi sellist tema kohta ei rääkinud. Koosolek

protokollitakse, kui koosolek toimub, nüüd on aga protokoll sellises variandis koostatud.

Järelikult on kirja pandud juhatuse arvamus hageja kohta. Hageja seletab, et on õige, et on

kohut käidud, sest alates ajast, kui ühistu 1996.a. tekkis, tekkisid mitte head suhted ka selle

juhatusega. Hageja ütleb, et juhatusel ei olnud algusaastatel küllaldaselt kogemusi, ei osatud

õiguslikult õigesti tegutseda, mistõttu tema algselt osutas juhatusele oma tegevusega abi.

Juhatus oli aga ambitsioonikas ja kuna arvamused ei läinud alati kokku, hakkasid juhatusega

tekkima vastuolud ning tekkisid ka kohtuvaidlused. Hageja leiab, et vaidlustatav otsus ei ole

seaduspärane. Hageja ei ole korteriühistule materiaalset kahju tekitanud, ebaväärikalt

käitunud ega tegelnud tühjade juttude levitamisega. Hageja õigus ja kohustus oligi enese

kaitseks esitada hagi kohtusse. Koosoleku protokolli ja otsusega on rikutud hageja heaolu, au,

head nime ja on kõigutatud reputatsiooni, mis annab tunda ka edasises töös. See, et hageja on

ebaaus ja muud asjaolud on kirjas protokolli lk. 6. Protokoll on samuti dokumendiks. Otsus oli

välja pandud teadetetahvlile ja sai teatavaks kõigile ühistu liikmetele, keda teadaolevalt on

üle 250ne. Naabrid hakkasid halvemini suhtlema, mistõttu alates 2002.a. sügisest oli hageja

seoses sellega sunnitud asuma senisest korterist elama mujale. Suusõnaliselt ja kirjalikult on

meelde tuletatud, et “olete ju jurist, advokaat, endine kohtunik, et kuidas te nii käituda saate,

et me kaebame teid kohtusse või advokaatide kolleegiumile”. Selline hinnang alandab hagejat

ja on tekitanud hingeliselt kahju. Oluline on need kirjutised tühistada, sest tegelikult neid

väljaütlemisi koosolekul ei toimunud, need on kirja pandud hiljem juhatuse otsuse

loomingulise tegevuse tagajärjel, et häbistada hageja head nime. Hageja palub tunnistada

ebaõigeks ühistu koosolekul vastu võetud otsus, et S.D on kohtuvaidlusesse tõmmanud

ühistu, eesmärgil tekitada korteriühistule materiaalset kahju, ja kostjalt välja mõista

moraalse kahju katteks 9 999 krooni, mis on täiesti normaalne ja vastuvõetav summa ja seda

on ühistu võimeline ka välja maksma. Hageja kinnitab, et hagisid on kohtusse esitanud nii

tema kui ka kostja. Otsuseid on langetatud nii hageja kui ka kostja kasuks ja kohtukulusid on

kandnud mõlemad pooled. Hageja lisab, et praegune kostja esimees on olnud viis aastat

juhatuses, läbisaamine on hea, mingeid solvanguid enam ei ole olnud. Rahumeelselt ei ole

saanud asja lahendada selletõttu, et juhatuse teised liikmed seda teha ei luba. Hageja selgitab

kostja esindajale, et ta tõepoolest ei soovi ümber lükata protokollis olevaid väiteid, sest neid

pole avaldatud ajalehes. Hageja toetub TsÜS §-le 23, 172, PS §-dele 15, 17, 25 ja 45

sätestatule, palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja ka hageja kohtukulud.

Kostja

Kostja lepi

lepi

lepinguline esindaja A.G

nguline esindaja A.G

nguline esindaja A.G selgitab, et korteriühistu raamatupidamise andmeil on

seoses S.D kohtuhagidega alates 1999.a. kuni 2002.a. kohtukulusid tehtud summas 8 502

krooni ja 20 senti, mis on riigilõivu tasumised ja õigusabi eest. S.D on korduvalt kohtusse

pöördunud ja siis neist nõudeist ka loobunud, seda viimati tsiviilasjas nr. 2-02-214. Mingid

otsused on tehtud ühistu kasuks, osa hageja kasuks. Kahju on tekkinud hageja nõuetega

seoses. See, et hageja on kaasanud 47 omanikku korterivaidlusesse, peaks panema hagejat

mõtlema ja tekitama piinlikkust. Kostja esindaja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest

hagi ei ole esitatud eneseväärikuse solvamise kindlaksmääramiseks. Hageja nõuab, et ühistu

tühistaks oma otsuse, aga mingit otsust selle protokolli alusel ei langetatud. Vaidlustatav

kanne protokolli lehel 4 on päevakorrapunkti “Muu” all ja on vaid fakti konstateering, et

hageja jälle kaasab ühistu kohtuvaidlustesse. Hagi puudutab protokolli lehel 4 olevat teksti,

aga seda ei saa pidada otsuseks. Kanne, mida hageja vaidlustab, ei ole kohustuseks kellelegi,

seda kannet ei saa keegi täita. Seda otsust ei olegi võimalik täita. See ei too kellelegi kaasa

õiguslikke kohustusi, ka hagejale mitte. Sellega seoses ei saa seda kannet vaidlustada. Keegi

ei ole seda otsust kuhugi üles riputanud. Protokolli lehel 6 ei ole olemas otsust, mida kaevata.

Hageja ise kinnitab, et otsust ei ole. Sellel koosolekul, kus hageja ise osales, võeti kõik otsused

vastu ühehäälselt. On loogiline, et hageja ise ei saanud hääletada selle otsuse poolt, järelikult

üldkoosolekul hageja isiku osas mingit otsust vastu ei võetud. Ei ole ka sellist hagi, kus hageja

oleks vaidlustanud just protokollis märgitut, isegi mitte selles osas, et oleks väljatoodud

nõudena, et väited protokollis tühistada. Hageja ei ole soovinud protokollis olevaid andmeid

ümber lükata, vaid soovib otsust tühistada. See lähtub VÕS §-st 1047. Siis oli käibel ka TsÜS.

Hageja ühtegi õiguslikku alust ei ole esitanud. Hageja isiku kohta on avaldanud arvamusi

koosolekust osavõtjad. Korteriühistu ei saa kanda vastutust oma liikmete arvamuste ja

väljaütlemiste eest. Kuna iga osapool peab oma nõudeid tõendama, siis on kostja arvamusel, et

hageja ei ole tõendanud, et kanne protokolli lehel 4- 5 oleks seadusevastane. Esindaja palub

jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja kohtukulud.

Kostja seaduslik esindaja L.T

Kostja seaduslik esindaja L.T ütleb, et kostja ei ole nõus maksma hagejale 10 000 krooni.

Esindaja selgitab, et teda valiti sel koosolekul esimeheks ja tema oli ka sel koosolekul

protokollija, aga ta protokollijana polnud täiel määral kompetentne ega osanud protokolli õieti

koostada. Esindaja arvab, et asi oligi tema ebakompetentsuses, ja palub vabandust, kui ta on

midagi valesti kirja pannud, aga olukord koosolekul oli siis selline, et inimesed kohtadelt

karjusid, oli lärm ja selles lärmis oli raske midagi kirja panna. Keegi S. D ’t ei solvanud, T

tõusis püsti ja väljendas oma arvamust S.D kohta. Protokolli lehel 5 on selline väljendusviis,

et vastu võetud ühehäälselt. See on ehk eksitav, peaks olema, et ühehäälset võetud

teadmiseks. Koosoleku otsust välja kuskile ei riputatud. Ehk peab hageja silmas mingit teist

protokolli. Aega on möödunud viis aastat, kõik, mis on toimunud, on unustatud. Vaidlused olid

just endise juhatuse esimehe ja S.D vahel. On olnud mitu asja kohtus ja mitu asja on ka

rahumeelselt lahendatud. Rahalised nõuded on rahumeelselt lahendatud. Hagejaga on ühine

keel leitud ja koos küsimusi lahendatud, hageja on viimasel viiel aastal osutanud ühistule

õigusabi, aga ühistu liikmed ei ole nõus andma nõusolekut 10 000 krooni maksmiseks.

IV. Kohtuotsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnaud toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid, tuvastas, et hageja on 30.04.2002.a. kohtule saabunud hagiavalduses esitanud nõude

tunnistada ebaseaduslikuks Korteriühistu Tiimani 7 06.02.2002.a. protokolliline otsus selle

vaidlustatud osas ning välja mõista kostjalt hageja kasuks ja moraalse kahju katteks 9 999

krooni. Asja kohtuliku menetluse kestel on hageja nõudeid põhistavatest asjaoludest osaliselt

loobunud ja on selleks 22.10.2007.a. esitanud täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt hageja

esimene nõue on tunnistada ebaseaduslikuks Korteriühistu Tiimani 7 06.02.2002.a.

protokolliline otsus protokolli lehel 4 sõnastuses „S.D uuesti tõmbab korteriühistu

kohtuvaidlustesse ühel eesmärgil, tekitada materiaalset kahju.“ Teine nõue on mõista

kostjalt hageja kasuks välja moraalse kahju katteks 9 999 krooni.

Hinnates vaidlustatud 06.02.2002.a. üldkoosoleku protokolli ja selles sisalduvaid

otsuseid, selgub, et koosolekul II päevakorrapunkti all arutati S.D avaldust, mis koosnes

neljast punktist ja iga punkti kohta on olemas ka otsus. Hageja vaidlustab otsust, mis on

protokolli lehel 4 märgitud avalduse II punkti kohta. Viidatud punkti II all on omakorda kolm

otsustust, mis kõik on eraldi ühehäälselt vastu võetud ja on järgmised: 1) panna kohtukulud

tsiviilasjas 2-454/1 S.D kanda ja jätta S.D avaldus veemõõturite võlgnevuse mahakandmise

kohta rahuldamata, 2) S.D on uuesti tõmmanud korteriühistu kohtumenetlusse ühe

eesmärgiga, põhjustada materiaalset kahju, 3) kinnitada juhatuse 24.12.1997.a. otsus nr. 13

panna korteri nr. 58 kohta peetud kirjavahetuse ja postikulud korteriomaniku kanda.

Neist otsustustest tulenevalt ei ole kohtu arvates õige kostja seadusliku esindaja väide,

nagu oleks protokollimisel eksitud ning et peaks kirjas olema ”teadmiseks võetud”, sest just

protokolli p. III osas ongi otsustatud ” ühehäälselt teadmiseks võtta”. Järelikult oli võimalus

ka eelneva punkti osas otsutada midagi teadmiseks võtta, kui see nii oleks olnud. Protokolli

vormistamise eesmärk ongi kajastada tegelikkuses toimunut, mistõttu ei saa protollija ise

teha valikuid, mida ta protollib või millal ta protokollimise lõpetab. Seda, et protokoll oleks

vormistatud millalgi hiljem ja juhatuse poolt tehtud suvaliste lisandustega, hageja ei

tõendanud. Tõendamata jäi hageja väide, et otsus oli välja pandud teadete tahvlile.

Kohus on seisukohal, et hageja vaidlustatud üldkoosoleku otsus viidatud punkti II osas

on mõistetav otsusena ja ebaseaduslik tervikuna. Kuna hageja taotleb otsuse kehtetuks

tunnistamist vaid ühe otsustuse osas, siis lähtub kohus asjaolude hindamisel hageja nõudest

ehk otsuse II alaotsusest 2, mille kohaselt otsustati ühehäälselt, et S.D uuesti tõmbab

korteriühistu kohtuvaidlustesse eesmärgiga tekitada materiaalset kahju. Õige ei ole kostja

volitatud esindaja väide nagu poleks otsust olemas selletõttu, et see pole täidetav või et see ei

tekita kellelegi õiguslikke tagajärgi. Kohtu arvates on otsene õiguslik tagajärg juba protokollis

sama punkti all tehtud kolmas otsus, millega kinnitatakse mitu aastat vana juhatuse otsus

postikulude panemiseks hagejale, samuti hilisemalt protokollitud sõnavõtud.

Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka

kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja viidatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 kohaselt on igaühel

õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 149 kohaselt

kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Hagi esitamise ajal kehtinud

Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 4 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud

õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja

on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust ja on hagi esitanud korteriühistu liikmena

korteriühistu vastu. Liikmelisust korteriühistus reguleeris ja reguleerib KÜS § 5, mille alusel

on korteriühistu liikmeks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud,

kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud samas seaduses sätestatud korras. Kui

korteriühistu põhikirjas sätestatu on vastuolus korteriühistuseaduses sätestatuga, siis tuleb

juhinduda viimasest. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 13 lg. 3 kohaselt

korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks

pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja on

esitanud üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude ja see on kooskõlas viidatud sättega.

Järelikult sellest seadusesättest tulenevalt on põhjendamatu kostja volitatud esindaja väide,

et hageja oleks pidanud taotlema andmete ümberlükkamist. Kostja esindaja viidatud VÕS §

1047 ei asjas kohaldatav ei ole, kuna toimunu ajal VÕS ei kehtinud.

Tsiviilasjades on menetlusosalisteks pooled, mis tähendab, et kui mis tahes

pooltevahelises tsiviilvaidluses on üheks pooleks hageja, siis on teiseks pooleks kostja.

Kehtinud TsMS § 72 lg. 3 järgi on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud, ning § 68 kehtestas,

et protsessiosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt. Järelikult on

korteriühistu üldkoosoleku otsus hageja kui menetlusosalise arvustamine üldkoosoleku

otsusega vastuolus kehtinud TsMS viidatud sätteiga ning samuti TsÜS § 108 lg. 1, mille

kohaselt tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus. See

tähendab, et pooled, tunnetades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Sama

seaduse § 112 kohaselt tsiviilõigusi kaitstakse kohtus või vahekohtus. Hageja on seda teinud.

Kuna poolte seletusest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et pooled on kohtusse pöördunud ka

muude nõuetega, kui käesolevas asjas, ei ole põhjendatud ega asjakohased kostja volitatud

esindaja viited kohtuasjade numbritele, nende arvule ja lahendile.

Üldkoosoleku vaidlustatud otsusest ei nähtu hagejale süüks pandava materiaalse kahju

määratlust. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud TSK § 448 alusel materiaalse kahju

tuvastamine eeldab nelja tingimuse olemasolu: kannatanul peab olema tekkinud kahju,

tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab

olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Ühegi neist

puudumisel nõuet rahuldada ei saa. Viidatud asjaolusid üldkoosoleku otsusest ei nähtu.

Hageja ei ole kostjale materiaalset kahju tekitanud. Tsiviilasjades tehtud kohtukulud ei saa

olla käsitletavad materiaalse kahjuna TSK § 448 tähenduses, sest nende hüvitamine toimub

tsiviilmenetlusõigusest lähtuvalt iga konkreetse asja lahendamisel. Kuni 01.01.2006.a.

kehtinud TsMS 8. peatükk sätestas kohtukuludega seonduva, sealhulgas § 60 kohtukulude

jaotamise, § 61 õigusabi eest tasumise, § 62 kohtukulude jaotamise hagist loobumise ja poolte

kokkuleppe korral ning § 63 kohtukulude hüvitamise pooltele. Iga kohtuasja osas langetab

otsuse kohus ja lahendab sealjuures ka kohtukulude nõuded, kui neid on. Järelikult on mis

tahes tsiviilasjas tehtud kohtukulu käsitlemine materiaalse kahjuna ja kohtukulu eraldi

tagantjärele panemine korteriühistu liikmele korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusega

vastuolus seadusega.

Kehtinud TsÜS § 172 lg. 2 kohaselt isikule tekitatud moraalne kahju kuulus kahju

tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest,

kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Sama paragrahvi lg. 3 ja 4 kohaselt juhul,

kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud

moraalset kahju ja hüvituse suuruse määramisel arvestab tekitatud moraalse kahju ulatust ja

iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Isiklike õiguste kaitse on sätestatud TsÜS II peatüki

4. jao sätteis, millest § 26 sätib, et seaduses sätestatud juhtudel võib isik nõuda ka §-des 23-25

nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, samuti sellega tekitatud moraalse ja

varalise kahju hüvitamist. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-105-01 on selgitanud, “et hageja

peab tõendama au teotamise (rikkumise) fakti ning põhjendama, miks ta leiab, et see on

vaadeldav au teotamisena. Seega puudub vajadus kirjeldada hagiavalduses seda, milles

hageja kannatused seisnevad. See kahju loetakse heastatuks rikutud õiguse (õigus heale

nimele ja lugupidamisele) kaitsega, kohustades rikkujat au teotamist lõpetama ja/või au

teotavaid andmeid ümber lükkama. Sel viisil kahju heastamisega ei saa pidada hüvitatuks

moraalset kahju, mis kuulub TsÜS §-st 172 lg. 2-4 tulenevalt hüvitamisele rahalise

hüvitisena. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab kohus isikliku õiguse rikkumise tuvastamisel

asjaolude kohaselt otsustama, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Kohtunik saab

hinnata üksnes neid asjaolusid, mis on talle tajutavad. Sellisteks asjaoludeks isiku au

teotamisel on selle vorm (kirjas, pildis jne), ulatus (piiratud või piiramatu leviga teabeallikas),

iseloom (teabe sisu, selle esitamise viis, eesmärk ja motiiv) ning muud rikkumisega seonduvad

olulised asjaolud. Need on seega asjaolud, millele peab rajanema hageja moraalse kahju

rahalise hüvitise nõue”.

Lähtudes tuvastatud asjaoludest kohus leidis, et hageja moraalse kahju nõue on

põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei tõendanud, milles tema õiguste rikkumine õieti

seisneb, kui pooled lahendavad asju kohtus ja hageja on seadustest tulenevalt oma õigusi

kohtus kaitsnud. Hageja sõnutsi on tema juristiharidusega inimene. Üldkoosoleku protokollist

vaidlustatud otsus ei saa kohtu arvates kuidagi tekitada hingelisi läbielamisi eriharidust

omavale juristile, kelle igapäevatöö seisnebki vaidluste lahendamises ja kohtuasjadega

seonduvas. Pealegi hageja ise kinnitab, et kuni kohtuvaidlusteni osutas ta korteriühistule

õigusabi ning on siiani kostjat viis aastat, seega ka pärast hagi esitamist, tasuta abistanud,

koostanud ise protokolle ja aidanud neil lepinguid teha. Seega ei ole võimalik teha sellist

järeldust, et asja õigelt ja õiglaselt kohtus ajamine saaks kõigutada hageja kui spetsialisti

reputatsiooni, kahjustada tema kui juristi mainet, rääkimata hingelistest läbielamistest. Kui

see nii oleks, siis hageja kostjat ei õigusnõustaks ja kostja hageja abi ka ei vajaks. Oma töö

tulemuste õnnestumiste või ebaõnnestumiste puhul tunneb iga inimene mõnesuguseid

hingelisi läbielamisi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole käsitletav moraalse kahjuna.

Inimene võib kogeda ka väga erinevaid tundeid nagu hirmu-, õudus-, põlgus-, õnnetunne jne.

Tunne on hetkeliselt tajutav ja võib kaasa tuua ka tagajärgi, kuid hageja mingite selliste

tagajärgede tekkimist ei tõendatud. Moraalse kahju nõue ei saa kujuneda iseseisva

rikastumise allikaks või ka seni teenuse eest saamata tasuks.

Hageja on moraalse kahju nõuet püüdnud sisustada ka kellegi poolt väljaöeldud

repliikidele toetudes, kuid need ei saa olla aluseks sellekohase nõude esitamisele hageja

valitud kostja vastu. Õige on kostja volitatud esindaja väide, et protokolli lehel 6 kirjutatu

kohta ei ole otsust olemas. Viidatud lehel kirjapandut ei ole võimalik üldkoosoleku otsuseks

pidada, kuna seal on sõnaselgelt kirjas, et S.D avalduse osas võttis sõna korterist 1 T , kes

väljendas rahulolematust korteri 58 osas peetavate lõpmatute kohtuvaidluste ja sellest

tulenevate kohtukulude kohta. Jätkuvalt on kirjas, et kohtadelt kõlasid repliigid S.D

käitumise kohta, sealhulgas väljenditega, mida hageja peab ka vaidlustatava otsuse

motiivideks. Kuna lehel 6 kirjutatu on ajaliselt hilisem, kui vaidlustatav otsus, siis ei saa

hageja nõuet repliikidena kõlanud väljenduste tühistamise nõudes lugeda vaidlustatava

otsuse aluseks ega ka juhatuse eriarvamuseks ning on seetõttu põhjendamatu kostja vastu

esitada.

Lähtudes tuvastatust rahuldab kohus hagi osaliselt ja tühistab Korteriühistu Tiimani

7 üldkoosoleku 06.02.2002.a. protokollilise otsuse protolli lehel 4-5 sõnastuses “S.D uuesti

tõmbab korteriühistu kohtuvaidlustesse ühel eesmärgil, tekitada materiaalset kahju.”

Moraalse kahju hüvitamise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata tervikuna.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui

hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete

suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise

rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi

rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda.

Kohus juhindus KÜS § 5, TsÜS §-de 108, 112, TSK § 448, PS § 15, TsMSRakS § 3, TsMS

§-de 230, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 14.jaanuaril 2008.a

14.jaanuaril 2008.a

Nooremreferent I.Golubev

2-02-132/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text