2-07-25331/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-25331

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007. a, Tartu; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-25331 Tsiviilasi A.K. hagi S.P. vastu eluruumist väljatõstmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja A.K. - kostja S.P. - kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rein Napa (OÜ Advokaadibüroo Rein Napa, asukoht: Riia 4, 51004 Tartu) RESOLUTSIOON Rahuldada hagi ja välja mõista S.P. valdusest korter A.K. kuuluvas kinnistus (asukoht: X Tartu; Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr X) A.K. valdusesse. S.P. poolt korteri valduse vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral tõsta S.P. eelnimetatud korterist koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta S.P. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 10. juulil 2007. a esitas A.K. hagi S.P. vastu eluruumist väljatõstmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale elamu Tartu linnas, X, mille korterit nr 3 kasutab kostja. 26. oktoobril 2006. a teatas hageja kostjale viimasega endise omaniku poolt 15. juulil 1996. a sõlmitud üürilepingu ülesütlemisest, sest hageja soovis väga halvas seisukorras olevat elamut remontida ja hiljem sinna

koos oma pereliikmetega elama asuda. Hageja palus kostjal tema kasutuses olev elamispind vabastada hiljemalt 1. maiks 2007. a. Samasugused avaldused tegi hageja ka teistele üürnikele, kuid kõik peale kostja on nende kasutuses olnud eluruumid vabastanud.

Käesolevaks ajaks on kostja seoses pooleliolevate remonttöödega korterist küll lahkunud, kuid endiselt asub eluruumis ja selle kõrvalruumides kostja vara. Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja üürilepingu ülesütlemise avaldust ega esitanud ka nõuet üürilepingu pikendamiseks, on üürileping alates 1. maist 2007. a lõppenud ning kostja kasutab eluruumi õigusliku aluseta. Hageja palub kohtul kostja eelnimetatud eluruumist koos temale kuuluva varaga välja tõsta.

KOSTJA VASTUS Kostja esitas 07. septembril 2007. a kohtule vastuse, milles teavitas, et võtab hagi õigeks. Kostja ei vaidlustanud hageja 26. oktoobri 2006. a üürilepingu ülesütlemisavaldust ja ei taotlenud üürilepingu pikendamist, sest oli esitanud Tartu linnale avalduse eluruumi saamiseks ning lootis selle positiivset lahendamist. Kostja on nõus ka sellega, et menetluskulud tuleb kanda temal.

KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on oma vastuses hagile hageja nõudeid tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 12 lg-st 1 kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Seega kuulub antud asjas kohaldamisele võlaõigusseadus (VÕS).

15. juulil 1996. a sõlmiti kostjaga 1. a tähtajaga eluruumi üürileping ning seda pikendati kuni 15. juulini 1998 (tlk 10-11). VÕS § 310 lg 1 kohaselt, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Kuna üürnik on eluruumi kasutanud ka pärast lepingu tähtaja möödumist, siis on see üürileping muutunud tähtajatuks. VÕS § 311 lg 1 ja § 312 lg 1 kohaselt tuleb tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 3 kuud ning ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1). Sellest on hageja ka kinni pidanud, sest ta on teinud 26. oktoobril 2006 kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ning andnud kostjale aega 01. maini 2007 (tlk 8-9). Hageja tehtud ülesütlemisavaldus sisaldab VÕS § 325 lg 2 toodud andmeid, mistõttu ei ole see avaldus VÕS § 325 lg 5 kohaselt tühine.

VÕS § 324 lg 1 järgi võib üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Eluvõi äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja elamu 31. juulil 2006. a (tlk 4). Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tehtud 26. oktoobril 2006. a, s.o kolme kuu jooksul omandamisest. Samuti on hageja ülesütlemisavalduses teavitanud kostjat, et ta soovib elamu ümber ehitada ja seda ise kasutama hakata (tlk 8). Kostjale tehtud ülesütlemisavalduses oli kostjat teavitatud võimalusest 30 päeva jooksul seda vaidlustada, mida kostja aga teinud ei ole. Seega lõppes poolte lepinguline suhe alates 01. maist 2007.

VÕS § 334 kohaselt on kostja kohustus pärast lepingu lõppemist eluruumi hagejale tagastama. See tähendab, et kostjal tuleb muuhulgas temale kuuluv vara eluruumist ära toimetada.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi ja mõistab S.P. valdusest välja korteri A.K. kuuluvas kinnistus (asukoht: X) A.K. valdusesse. S.P. poolt korteri valduse vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral tõsta S.P. eelnimetatud korterist koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik