2-07-17870/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-17870 Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Andrey Kazakov`i hagi Inna Kazakova ja Alina Kazakova vastu väljamõistetud elatise suuruse muutmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

13. november 2007 Hageja: A K (IK xxx) Kostja: I K (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: A K (IK xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Jätta menetluskulud A K`i kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 07. mail 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu 23. veebruari 2005 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis alaealise lapse R´i ülalpidamiseks 1240 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Viru Maakohtu 03. aprilli 2007 kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja tütre A ülalpidamiseks elatis summas 1 800 krooni kuni 30. juunini 2008, kusjuures elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hagejal on xxx sündinud tütar S G, kes hagiavalduse kohaselt jääb peale elatiste maksmist vähemkindlustatuks, kui teised lapsed. Hageja palub vähendada elatiste suurust ning määrata elatis hageja lastele võrdselt summas 1 250 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

2 (4) Kostjate vastus

Kostjad oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on hagi esitatud eesmärgiga, et hoiduda kõrvale ülalpidamiskohustuste täitmisest. Hagiavaldusele lisatud palgatõend on väljastatud pool aastat enne hagiavalduse esitamist, seega on varaline seis tõendamata. Kostjatele teadaolevat on hageja palk tunduvalt tõusnud. Samuti ei kajasta hageja asjaolu, et ta on OÜ Anderman juhatuse liige ja ainuomanik. Kostjatel puudub võimalus hinnata äriühingu tegevust ja kaudset tulu. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas hageja, et tema igakuine sissetulek on suurenenud ning tema keskmine palk on 10 000 krooni. Hagejale on öeldud, et talle peaks alles jääma alampalk 3 600 krooni, kuid peale elatise maksmist jääb väiksem summa hagejale. Hageja poeg R on esitanud kohtule hagi elatise väljamõistmise nõudes. Hagejal on veel üks laps ja lapsehooldusel viibiv abikaasa, keda on kohustatud üleval pidama. Hagi rahuldamata jätmisel jäävad uus laps ja abikaasa halvemasse olukorda.

Kostja A K seletuste kohaselt õpib ta Jõhvis Viru Kutsehariduskeskuses juuksuri erialal II kursusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele.

Kohus tuvastas, et Ida-Viru Maakohtu 23. veebruari 2005 kohtuotsusega on A K`ilt välja mõistetud alaealiste laste R ja A ülalpidamiseks elatis, kummagi lapsele 1 240 krooni, kuni laste täisealiseks saamiseni. Viru Maakohtu 19. aprilli 2007 kohtuotsusega on A K`ilt välja mõistetud A K kasuks elatis alates 23.01.2007 summas 1 800 krooni kuni 30.08.2008. Hageja on uuest abiellunud ning uuest abielust on xxx sündinud tütar S G. R K on xxx saanud täisealiseks, kuid seoses õpingute jätkamisega kutseõppeasutuses, on ema ülalpidamisel. A K on ema ülalpidamisel, seoses õpingute jätkamisega kutseõppeasutuses.

Hageja palub elatist vähendada ning välja mõista elatis kummalegi lapsele 1250 krooni.

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last, sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Vastavalt PKS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

3 (4) Seega antud juhul on hageja kohustuseks tõendada, et esinevad asjaolud, mis on aluseks elatise välja mõistmisele alla PKS § 61 lg 4 nimetatud elatise alammäära.

Elatise vähendamise nõue Inna Kazakova vastu

Kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud poja R ülalpidamiseks elatis summas 1 240 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalaga alammäärast moodustas elatist ühele lapsele 1 345 krooni. Lähtuvalt 2006.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1

500 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni.

Hageja esitas kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuna tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps.

Vastavalt PKS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 10 000 krooni. Kohtuistungil on mõlemad pooled omaks võtnud, et hageja igakuiseks keskmiseks sisstulekuks on 10 000 krooni.

Kooskõlas TsMS § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel.

Kohtu poolt tehtud järelpäringute kohaselt on hageja nimele sõiduautosid registreeritud ei ole, kuid samas on hageja sõiduki Ford M1 mahtuniversaal vastutav kasutaja. Ehitusregistri andmetel hageja vallasvara ei oma. Hageja nimele on registreeritud korteriomand asukohaga xxx, xxx. Äriregistri andmetel on hageja OÜ Andreanin asutaja ja juhatuse liige.

Kostja nimele vallasvara registreeritud ei ole. Kinnistusameti andmetel on kostja nimele registreeritud korteriomand, kus käesoleval hetkel ka kostja lastega elab.

Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Hageja ülalpidamisvõime on järgnev: 10000 / 4 = 2 500 krooni. Kohus märgib, et hageja abikaasat ei loeta ülalpeetavaks, kuna vanemahüvitise seaduse kohaselt on ühel lapsevanemal, kes viibib lapsehoolduspuhkusel, õigus saada vanema hüvitist, last hooldava abikaasa ülalpidamiseks on isik kohustatud vaid võimalusel, samas kui lapse ülalpidamiskohustus on olemas tingimusteta. Seega ei ületa miinimumsummas elatise maksmine hageja ülalpidamisvõimet ja tõele ei vasta väide, et elatise maksmise jätkamisel osutub hageja viimane laps vähem kindlustatuks. Vastuseks hagejale märgib kohus, et täpne ei ole väide, et hagejal on õigus nõuda, et talle jääks kätte miinimumpalk. Täitemenetluse seadustiku kohaselt jäetakse hagejale tema konto arestimisel igakuiselt alles miinimumpalk, kuid see ei tähenda, et nõuet ei võiks täita muu vara arvelt ega seda, et sellega peaks arvestama elatise väljamõistmisel. Täitemenetluse seadustiku rahaliste vahendite arestimise regulatsiooni kohaldamatust elatise väljamõistmisel on Viru Ringkonnakohus rõhutanud juba varasemalt.

4 (4) Täpsuse huvides tuleb märkida veel järgmist. Vaidlust ei ole selles, et poeg R sai täisealiseks xxx ja et pärast seda on ta esitanud iseseisvalt hagi hageja vastu elatise välja mõistmiseks. Siiski - kuivõrd hagi esitamine ei tähenda veel hagi rahuldamist ja elatise väljamõistmist, siis kindlates terminites saab alates 21. juulist 2007 rääkida hageja ülapidamiskohustusest vaid tütre A ja S osas. Et kohus saaks elatise suuruse määramisel arvestada ka Ruslaniga, oleks hageja pidanud esitama tõendeid selle kohta, et R jätkab õppimist, seda aga hageja teinud ei ole. Kuigi kohus saab elatiseasjas ka ise tõendeid koguda, siis ei pidanud ta seda antud juhul vajalikuks, sest isegi ülalpidamiskohustuse olemasolul kolme lapse suhtes ei ületa elatise miinimummäär hageja ülalpidamisvõimet ja seega ei muudaks selliste tõendite olemasolu asja lahendust.

Elatise vähendamise nõue Alina Kazakova vastu

Viru Maakohtu õigeksvõtuotsusega on hagejalt välja mõistetud elatis A K kasuks summas 1 800 krooni kuni 30.06.2008. Hageja on esitanud ka A K osas elatise vähendamise nõude, kuna tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes on sündinud xxx (samadel alustel, mis nõue R osas).

Eelpool on kohus tuvastanud hageja ülalpidamisvõime, milleks on 2 500 krooni inimese kohta, seega leiab kohus, et samadel alustel nagu poeg R´igi puhul, puudub alus elatise suuruse vähendamiseks.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis haginõude rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik