3-07-1524/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-07-1524

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Hurma Kiviloo

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2007. a, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1524

Haldusasi

OÜ Tulepesad (registrikood 11220762) kaebus Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 20.04.2007 korralduse

nr 1.3-2.1/0252 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev

08. november 2007.a.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Tulepesad (seadusjärgne esindaja Tiit

Palts ja volitatud esindaja Maret Hallikma)

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

(volitatud esindajad Kateriin Pärn ja Madis Truber)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Tulepesad (registrikood 11220762)

kaebus ning tühistada täielikult Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 20.04.2007

korraldus nr 1.3-2.1/0252 /HKMS § 26 lg 1 p 1/.

2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuselt Tulepesad OÜ kasuks välja kaebuse

esitaja

poolt

kantud

menetluskulude

katteks

73 679,30 krooni (seitsekümmend kolm tuhat kuussada

seitsekümmend üheksa krooni ja 30 senti) /HKMS § 92

lg 1/.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 10.12.2007, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi - Põhja MTK) tegi

20.04.2007 Tulepesad OÜ-le korralduse nr 1.3-2.1/0252 maksuvõla tasumiseks kogusummas

289 699 krooni, leides, et Tulepesad OÜ on üle võtnud OÜ Tulekolle (pankrotis, registrikood

10399186) tegutseva majandusüksuse koos sinna juurde kuuluvate õiguste ja kohustustega /I

kd tl 18-36/.

2. Tulepesad OÜ esitas Maksu- ja Tolliametile (edaspidi – MTA) eelmärgitud korralduse

tühistamiseks vaide /I kd tl 42-54/, kuid MTA jättis 29.06.2007 vaideotsusega nr 6-1/172-1

selle rahuldamata. Samas tegi MTA Põhja MTK-le ettekirjutuse korralduses sisalduvate sisu

mittemuutvate ebatäpsuste parandamiseks /II kd tl 9-28/. Põhja MTK muutis oma 20.04.2007

korraldust ning parandas selles sisu mittemuutvaid ebatäpsusi ja korrigeeris ebaõigeid

järeldusi 12.07.2007 otsusega nr 13.1/523 /I kd tl 68-69/.

3. 27. juulil 2007 esitas OÜ Tulepesad Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja MTK

20.04.2007 korralduse nr 1.3-2.1/0252 ning MTA 29.06.2007 vaideotsuse nr 6-1/172-1

tühistamiseks /I kd tl 1-17/. 27.08.2007 teatas kaebaja kohtule, et ta loobub oma taotlusest

vaideotsuse tühistamiseks, kuid jääb kõigi põhistuste ja argumentide juurde põhjusel, et

vaideotsuses on algse korralduse seisukohti täiendavalt põhjendatud ja korrigeeritud /I kd tl

160-162/.

4.

30.07.2007 määrusega rahuldas halduskohtu esimees osaliselt kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse /I kd tl 151-152/. 28.08.2007 määrusega kohus võttis OÜ Tulepesad

kaebuse menetlusse /I kd tl 163/. 14.09.2007 esitas vastustaja Põhja MTK kohtule kaebuse

kohta oma kirjaliku seletuse /II kd tl 1- 8/. Kohus arutas kaebust eelnevalt ka 26.06.2007 ja

06.11.2007 kohtuistungitel /III kd tl 6-11, 92-98/

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja Tulepesad OÜ ei nõustu maksuhalduri korralduses ning vaideotsuses toodud

järelduste ja selgitustega.

Tulepesad OÜ asutamisotsus on võetud vastu 06.02.2006, äriühing registreeriti äriregistris

10.02.2006 ja alustas tegevust veebruaris 2006, osaühingu asutaja ja osanik on Tiit Palts. Tiit

Palts ning tema abikaasa Kaja Palts on ka Tulepesad OÜ juhatuse liikmed, seejuures Kaja

Palts juhib osaühingu igapäevast tegevust. Tulepesad OÜ tegeleb KERMANSAVI ahjude,

Contura ja Händöl disainkaminate, Mondex kiviradiaatorite ning grill-laudade müügiga.

Tegevuse alustamiseks sai T. Palts idee, kui viibis Soomes töökaaslase ja sõbra T. A. G.

juures 2006. a alguses ning nägi seal KERMANSAVI ahju. Kuna ahi erines teistest seni

nähtud mudelitest, huvitus T. Palts sellest ning uuris võimalikke turustamistingimusi Eestis.

Siis selguski, et Eestis tegeleb KERMANSAVI ahjude müügiga OÜ Tulekolle (pankrotis),

mille majandustegevus läheb allamäge. Külastanud OÜ Tulekolle (pankrotis) müügisalongi

(Mustamäe tee 60, Tallinn) kohtus T. Palts esmakordselt OÜ Tulekolle (pankrotis)

töötajatega, s.h juhataja H. R.´ga. Sel hetkel oli müügisalong veel avatud, kuid töötajad

selgitasid, et äriühingu edasine tegevus on kaheldav. Kuivõrd T. Paltsil oli huvi

KERMANSAVI ahjude turustamise vastu Eestis, võttis ta ühendust ka koostööpartneritega

Soomes, et uurida edasist võimalikku koostööd. Uue äriühingu asutamise käigus uuris Tiit

Palts ka OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajate soovi alustada tööd uues, tema poolt asutatavas

äriühingus. OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajad olid läbinud KERMANSAVI ahjude

paigaldamise väljaõppe ning omasid praktilist kogemust, seega oli T. Palts huvitatud alustava

äriühingu töösse kvalifitseeritud tööjõu kaasamisest. Enne OÜ Tulekolle (pankrotis) salongi

külastamist ei olnud T. Palts OÜst Tulekolle (pankrotis) midagi kuulnud, samuti ei tundnud ta

OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajaid ega juhtorganite liikmeid. Et OÜ Tulekolle (pankrotis) ja

Tulepesad OÜ omanike ring ei kattu, Tulepesad OÜ osanikud, juhtorgani liikmed ei ole

lähikondsed OÜ Tulekolle (pankrotis) osanikele või juhtorgani liikmetele, kinnitab ka OÜ

Tulekolle (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas 28.06.2006 antud selgitustes. Samuti on OÜ

Tulekolle (pankrotis) raamatupidaja A. V. 06.07.2006 maksuhaldurile antud ütlustes

selgitanud, et ei ole kuulnud Tulepesad OÜ nimelisest äriühingust. H. R. 17.mail 2007

selgitustest nähtub, et: OÜ Tulekolle (pankrotis) kahjum tekkis juba 2004. a, 2005. a jooksul

ei suudetud majandustulemusi parandada. Oluliselt mõjutas majandustulemusi Mustamäe tee

60 kauplus-salongi avamine ning uue projekti - KERMANSAVI kahhelahjude müügitegevuse

käivitamine. Detsembrist 2005 - jaanuari lõpuni 2006 enam aktiivse majandustegevusega ei

tegeletud, lõpetati ainult pooleliolevaid objekte ja likvideeriti kauplus- salongi. T. Paltsiga

kohtus H. R. esimest korda jaanuari lõpus 2006, kui juba toimus kauplus-salongi

likvideerimine. Teist korda kohtuti veebruari keskel, kui T. Palts pakkus ajutiselt tööd

konsultandina. Seoses rendilepingute lõpetamisega pidi OÜ Tulekolle (pankrotis) vabastama

kõik seni kasutatud ruumid ning H. R. sai T. Paltsilt loa hoiustada OÜ Tulekolle (pankrotis)

vara ca 6m² suurusel pinnal Madara 20/Tulika põik 4 territooriumil. Seega, alustades

KERMANSAVI ahjude turustamist Eestis, ei omandanud Tulepesad OÜ majandusüksust OÜ-

lt Tulekolle (pankrotis), vaid tegevust alustas täiesti uus äriühing, mille tegevus ega asutajad

ei ole kuidagi seotud pankrotistunud OÜ-ga Tulekolle (pankrotis). Sellest tulenevalt ei vastuta

Tulepesad OÜ ka OÜ Tulekolle (pankrotis) kohustuste eest.

Tulepesad OÜ ja OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevus ei ole kattuv. Maksuhaldur

asub vaidlustatud haldusaktides seisukohale, et Tulepesad OÜ majandustegevus on analoogne

OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevusega. Maksuhaldur viitab siinjuures OÜ Tulekolle

(pankrotis) veebilehel olevatele reklaammaterjalidele ning sellele, et Tulepesad OÜ müüb

KERMANSAVI ahjusid ning OÜ Jalotakka toodangut, mida varasemalt tegi OÜ Tulekolle

(pankrotis). Tulepesad OÜ on seisukohal, et sarnaste kaubamärkide müümine ei anna alust

järelduseks, et Tulepesad OÜ on üle võtnud OÜ Tulekolle (pankrotis) ettevõtte kui

majandusüksuse. KERMANSAVI ahjud on üks kaubaartikkel Tulikivi kontserni kuuluvate

äriühingute toodangust. Tulikivi on üks maailma suurimaid ahjude, kaminahjude ja kaminate

tootjaid, kellel on edasimüüjaid nii Eestis, teistes Euroopa riikides kui ka näiteks USA-s ja

Kanadas. Kokku asuvad Tulikivi toodangu edasimüüjad ligi 16 erinevas riigis. Seega on

tegemist laia turustusvõrku omava kontserniga, mille toodangut müüvad edasi mitmed

erinevad äriühingud (Eestis näiteks lisaks ka OÜ Tulikamin, Decora AS), kes tegutsevad

üksteisest sõltumatult. Tõsi, KERMANSAVI tüüpi ahjusid teised äriühingud Eestis ei müü,

kuid see loobki Tulepesad OÜ-le tegutsemisniši. Jalotakka OY, kelle toodangut müüb

Tulepesad OÜ, on Soomes tegutsev äriühing, mille müügikäive ulatub 3,1 miljoni euroni ning

mille toodangut müüb Soomes ligi 22 erinevat jaemüüjat, lisaks eksporditakse Jalotakka OY

toodangut Rootsi, Norrasse, Venemaale, Türki, Lätisse ja Eestisse. Seega on ka Jalotakka OY

puhul tegemist äriühinguga, kellel on mitmeid tehingupartnereid ning meelevaldne oleks siin

luua pilti erinevate Jalotakka OY kaupa turustavate äriühingute seotusest. Tulepesad OÜ-l

puudub Jalotakka OY-ga püsiv leping, koostööd tehakse vaid ühekordsete tellimuste täitmisel.

Samas, nagu nähtub maksuhalduri poolt kogutud andmetest, oli OÜ-l Tulekolle (pankrotis)

püsiv leping kaminate ja ahjude edasimüümise kohta, mis lõpetati 01. jaanuaril 2006 seoses

OÜ Tulekolle (pankrotis) majandusraskustega. Tulepesad OÜ müüs esimese KERMANSAVI

ahju alles juulis 2006, seega rohkem kui 6 kuud peale Jalotakka OY ja OÜ Tulekolle

(pankrotis) vahel sõlmitud lepingu lõppemist. Tulepesad OÜ tegeleb lisaks KERMANSAVI

ahjude ja Jalotakka OY toodangu müügiga ka Contura ja Händöl disainkaminate ning

Mondex kiviradiaatorite müügiga ning ei tegele korstnate paigaldusega nagu seda tegi OÜ

Tulekolle (pankrotis). Seega ei saa väita, et Tulepesad OÜ tegevus on sama kui seda oli OÜ

Tulekolle (pankrotis) tegevus. Maksuhaldur ei ole esitanud vaideotsuses ühtki kaalukat

argumenti või viidanud konkreetsele tõendile, mis võiks osutada ülatoodud seisukohtade

põhjendatusele. Maksuhalduri poolt antud hinnang põhineb vaid oletuslikel argumentidel ja

üldistustel, mis ei tugine konkreetses asjas kogutud tõenditele. Näiteks on maksuhaldur

vaideotsuse punktis 2.3.2 leidnud, et: „Erinevused osade toodete ja kaubamärkide osas võivad

olla tingitud ettevõtluse loomulikust arengust ja ümberprofileerimisest ning need on otseses

sõltuvuses turul eksisteerivatest konkurentsitingimustest ja koostöövõimalustest.” Selline

oletuslik üldistus ei põhine ühelgi konkreetsel faktilisel asjaolul. Täiesti põhjendamatud on ka

vaideotsuses toodud viited äriühingute äriregistris registreeritud tegevusalade võrdlusele.

Sellise tegevusalaga äriühinguid, nagu on ahjude ja kaminate tootmine ja müük,

ehitusmaterjalide ja tööstuskaupade hulgimüük, transporditeenused jne on äriregistris

registreeritud kümneid. See aga ei anna alust arvata, et need äriühingud omavahel kuidagi

seotud oleks. Maksuhaldur viitab vaideotsuses võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud lepingu

vormivabaduse põhimõttele ning leiab, et Tulepesad OÜ ja Soome äripartneri vahel on siiski

lepinguline võlasuhe. Selline järeldus on täiesti meelevaldne ning ei tugine ühelegi faktilisele

asjaolule. Tulepesad OÜ ei ole kunagi eitanud, et teeb koostööd Jalotakka OY-ga, sest teisiti

ei olegi võimalik Jalotakka OY toodangut Eestis müüa, kuid mingit lepingulist siduvat

kohustust ei ole kumbki äriühing endale võtnud. Tulepesad OÜ peab siinkohal oluliseks

veelkord viidata asjaolule, et esimese KERMANSAVI ahju müüs Tulepesad OÜ rohkem kui

6 kuud peale Jalotakka OY ja OÜ Tulepesad (pankrotis) vahel sõlmitud lepingu lõppemist.

Seega ei saa siin rääkida ettevõtte kui majandusüksuse üleminekust, kuivõrd esimese tehingu

tegemisel Tulepesad OÜ poolt oli lepinguline suhe Jalotakka OY ning OÜ Tulekolle

(pankrotis) vahel lõppenud juba vähemalt kuus kuud tagasi. Nimetatut kinnitab ka H.R.a

poolt 17.05.2007 antud täiendav selgitus, millest nähtub, et ka OÜ Tulekolle (pankrotis)

alustas KERMANSAVI ahjude müügiga alles 2005. aastal, kuid see projekt ei käivitunud

kasumlikult. Seega ei saa KERMANSAVI ahjude müügi puhul rääkida mingist tegutseva

majandusüksuse üleminekust, kuivõrd tegu oli OÜ Tulekolle (pankrotis) alles alustatud

projektiga, mis ei käivitunud. Seejuures detsembrist 2005 alates enam uute ahjude

paigaldamisega ei tegeletud, vaid üksnes lõpetati vanu pooleliolevaid objekte. Sellest nähtub,

et mingit ettevõtet kui majandusüksust ei saanud Tulepesad OÜ-le üle minna, kuna 2006. a

veebruari keskpaigaks, mil asutati Tulepesad OÜ, oli OÜ Tulekolle (pankrotis)

majandustegevus juba lõppenud.

OÜ Tulekolle (pankrotis) ja OÜ Tulepesad ei ole kunagi tegutsenud samal aadressil.

Maksuhaldur on menetluse käigus leidnud, et OÜ Tulekolle (pankrotis) kontor ja

koosolekuteruum asus 2006. a aadressil Tulika põik 4 (Madara 20) ehk samal aadressil

Tulepesad OÜ laoruumidega. Sellise järelduse tegemisel viitab maksuhaldur H. R.

(17.10.2006), A. L. (11.09.2006) ja K. T. (12.08.2006) poolt antud selgitustele ning leiab, et

ka Tulekolle OÜ (pankrotis) tegutses tegelikult aadressil Tulika põik 4, seda perioodil

01.02.2006 – 01.03.2006”. Selline maksuhalduri järeldus on täiesti meelevaldne. Ülalviidatud

isikud ei ole midagi sellist kinnitanud. H. R. poolt 17.10.2006 antud selgitustest nähtub, et ta

on öelnud: „Tulekolle OÜ kasutas neid ruume koosolekute läbiviimiseks. See on Garmoniis

OÜ rendipind.” Nimetatust ei saa teha järeldust, et OÜ Tulekolle (pankrotis) oleks mingil

hetkel tegutsenud samal tegevuskohal Tulepesad OÜ-ga. Tõesti, OÜ Tulekolle (pankrotis)

juhatuse liige H. R. kohtus seniste OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajatega paaril korral,

kasutades OÜ Garmoniis (mitte Tulepesad OÜ) ruume, kuid mingit muud OÜ Tulekolle

tegevust, s.h püsivat majandustegevust Madara 20 aadressil ei toimunud. Kuivõrd OÜ

Garmoniis ja Tulepesad OÜ juhtide ja omanikering osaliselt kattub, võimaldati H. R. OÜ

Garmoniis ruume kasutada selleks, et kohtuda OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajatega, selgitada

OÜ Tulekolle (pankrotis) olukorda ning seda, kuidas niisuguses olukorras saaks töötajad kätte

saamata jäänud töötasu (pankrotiseaduses ettenähtud hüvitis). OÜ-l Tulekolle (pankrotis)

puudusid sel ajal ruumid, kus töötajatega kohtuda (rendilepingud olid lõppenud) ning sellest

tulenevalt võimaldati H.R.al kasutada töötajatega kohtumiseks OÜ Garmoniis ruume (kokku

4 -5 tundi, nagu nähtub H.R. poolt 17.10.2006 antud seletusest). Mingit muud OÜ Tulekolle

(pankrotis) tegevust ei ole aadressil Madara 20 toimunud. OÜ Tulepesad viitab siinjuures ka

teiste endiste OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajate A. A. ja A. M. poolt maksuhaldurile antud

selgitustele. Analüüsides kogumis kõiki töötajate poolt antud seletusi, nähtub selgesti, et

töötajad on selgitanud, et OÜ Tulekolle (pankrotis) asukoht oli Tule 21, Saue ja Mustamäe tee

60. Ülaltoodud Tulepesa OÜ väidetega ei ole maksuhaldur maksu- ega vaidemenetluse käigus

arvestanud. Maksuhalduri järeldus, mille kohaselt OÜ Tulekolle (pankrotis) tegutses samal

aadressil Tulepesad OÜ-ga, põhineb üksikutel kontekstist välja rebitud lausetel, mitte

töötajate seletuste analüüsile kogumis.

Tulepesad OÜ-le on arusaamatu, millist OÜ Tulekolle (pankrotis) tegevust maksuhaldur üldse

silmas peab, mis võis toimuda perioodil 01.02.2006-01.03.2006. Samuti ei ole veebruaris

2006 enam tehtud töötajatele väljamakseid nagu nähtub korraldusest. Seega on mõistetamatu,

milline sai olla tegevus, mida viidatud aadressidel tehti, kui tegelikult majandustegevust enam

ei toimunud. Samasugusele järelduseni jõudis ka Põhja MTK, sedastades korralduse 1. lk, et:

„alates veebruarist 2006 on OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevus lõppenud.”

Vaidemenetluse käigus leidis MTA, et sellekohane väide ei ole õige, viidates A.A. 10.09.2006

ning K.T.i 12.08.2006 antud seletustele. Nende seletuste kohaselt paigaldas kumbki mees

veebruaris ning jaanuaris ühe kamina. Sellest teeb maksuhaldur põhjendamatu järelduse, et

OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevus kestis veel ka jaanuaris ja veebruaris 2006.

Esiteks, maksuhaldur ei ole uurinud ning asja materjalidest ei nähtu, kas tegemist on nelja

erineva objektiga või töötasid eelnimetatud töömehed koos. Teiseks, on täiesti meelevaldne

teha mingit järeldust tegevuse jätkamise kohta selle alusel, et 12 töötajast 2 töötasid jaanuaris

- veebruaris üksikutel objektidel. Tegevuse seiskumist kinnitavad ka maksuhalduri käsutuses

olevad, OÜ Tulekolle (pankrotis) käibedeklaratsioonide andmed. Samuti on maksuhaldur

jätnud tähelepanuta OÜ Tulepesad (pankrotis) juhataja H.R. poolt 17.05.2007 antud seletuse,

kus ta selgitab, et: „detsembrist 2005 kuni jaanuari 2006 lõpuni tegelesime ainult objektide

lõpetamisega, garantiitöödega ja kauplus-salongi likvideerimisega.” Seega kinnitab H.R., et

OÜ Tulepesad (pankrotis) aktiivne tegevus oli 2006. a alguseks lõppenud, seda kinnitab ka

asjaolu, et raamatupidaja Ade Vöörmann lahkus töölt detsembris 2005. OÜ Tulekolle

(pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas on 28.06.2006 maksuhaldurile andnud selgitused, mille

p-s 6 on pankrotihaldur selgesõnaliselt öelnud, et Tulepesad OÜ tegutseb teisel aadressil kui

OÜ Tulekolle (pankrotis). Pankrotihaldur ei ole kunagi viidanud, et aadressil Madara 20 või

Tulika põik 4 oleks toimunud OÜ Tulekolle (pankrotis) tegevust. Lisaks peab Tulepesad OÜ

vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et Tulika põik 4 asuvad Tulepesad OÜ laoruumid.

Põhiline tegutsemiskoht asub aga Mustamäe tee 5c, kus asub Tulepesad OÜ müügisalong ehk

koht, kus toimub Tulepesad OÜ igapäevane majandustegevus. Tulepesad OÜ registrijärgne

asukoht on Jugapuu põik 10/1. Asja materjalidest ei nähtu kusagilt OÜ Tulekolle (pankrotis)

tegevusest Mustamäe tee 5C või Jugapuu põik 10/1. Maksuhaldur viitab korralduses

pankrotihalduri poolt 11.01.2007 ja 23.07.2007 antud seletustele, kus pankrotihaldur viitab,

et osa OÜ Tulekolle (pankrotis) asuvast varast asus pankroti välja kuulutamise hetkel Madara

20 või Tulika 4 territooriumil. Samas, isegi juhul kui pankrotihalduri poolt kirjeldatud vara

(peamiselt tööriistad nagu drellid, saed jms) asusidki sellel territooriumil, ei tähenda see seda,

et seal oleks toimunud mingit Tulekolle OÜ (pankrotis) tegevust. Kuna Tulekolle OÜ

(pankrotis) ruumide rendilepingud oli lõppenud, hoidis seal juhatuse liige H.R. ajutiselt

tööriistu. Pankrotihaldur kirjutab oma 23.07.2007 antud seletuses: „Nii, et mina võin

kinnitada, et OÜ Tulepesad ja OÜ Tulekolle varad asusid ühes ruumis ja samal aadressil ning,

et selles ruumis, kus olid OÜ Tulekolle vara tegi ka OÜ Tulepesad nende poolt klientidele

pakutavaid töid. Seal oli mitmeid pooleliolevaid töid ja töömehed olid samal ajal OÜ

Tulepesad objektidel töid tegemas. Mõned asjad, mis olid OÜ Tulekolle vara nimekirjas

puudusid sealt ruumist ja R. helistas minu juuresolekul töödejuhatajale, kes kinnitas, et üks

või teine asi on töömeeste käes ning, et nendega tehakse tööd. Pärast seda jäigi R. kokkulepe,

et tema tagab selle, et need asjad ka olemas oleksid kui neid vaja”. H.R. poolt 17.05.2007

antud selgitusest nähtub, et tõepoolest kohtuti pankrotihalduriga seal ruumides ning H.R.

helistas töömeestele (mitte töödejuhatajale), uurides mõningate tööriistade asukohta. Selgus,

et tööriistad olid osaliselt töömeeste käes, kes arvasid, et saavad need endale jätta

kompensatsiooniks saamata jäänud töötasu eest. Samas on oluline selgitada, et tegemist ei

olnud töömeestega, kes töötasid OÜ-s Tulepesad nagu leiab maksuhaldur, vaid töömeestega,

kes peale OÜ Tulekolle (pankrotti) ei asunud tööle Tulepesad OÜ-s. Tegevuse alustamisel

ostis Tulepesad OÜ töötajatele ise tööriistad, millega sai tegevust alustada. Selle kinnituseks

esitas Tulepesad OÜ ka ostetud tööriistade näidisnimekirja. Vaideotsuse p-s 2.3.9 on

maksuhaldur viidanud, et vastava tõendiga ei saa arvestada, kuna nimekirjadele pole lisatud

tšekke ja arveid loetletud tööriistade soetamise kohta. Arvestades maksuhalduri

uurimiskohustust maksu- ja vaidemenetluses, tuleb sellist väidet lugeda lausa pahatahtlikuks

kuivõrd maksuhaldur ei ole kordagi Tulepesad OÜ-le vastavat päringut edastanud.

Maksuhaldur on vaideotsuse p-s 2.3.9 viidanud ka tööriistade hulgale ning arvanud, et

Tulepesad OÜ tegevuseks ei ole piisav ühe redeli, tikksae, akudrelli, plekikääride jms

kasutamine. Tulepesad OÜ-le on arusaamatu, millistel alustel maksuhaldur sellistele

järeldustele jõuab. Esiteks saab selliseid asjaolusid hinnata ikka Tulepesad OÜ ise, kui sellel

alal tegutsev professionaalne ettevõtja, mitte maksuhaldur, kellel ilmselgelt taoline

kompetents puudub. Teiseks on maksuhaldur jätnud tähelepanuta, et loetelus toodud

tööriistade nimekiri oli näitlik, tegelikkuses on Tulepesad OÜ soetanud tööks vajalikke

vahendeid tunduvalt rohkem. Mis puudutab Tulepesad OÜ poolt väidetavalt tehtud

ostupakkumist OÜ Tulekolle (pankrotis) põhivarale, siis Tulepesad OÜ kinnitab jätkuvalt, et

sellist pakkumist ei ole tehtud. Asja materjalide juures on H.R. poolt saadetud e-mail, mis

sisaldab avaldust põhivarade ostuks T. Paltsi nimel. Tulepesad OÜ mõlemale juhatuse

liikmele on sellise ostupakkumise tegemine üllatuseks. Ei Tiit Palts ega Kaja Palts ei ole

H.R.le vastavasisulist korraldust ega volitust andnud ning on arusaamatu millisel ajendil

vastav e-mail on saadetud. Tulepesad OÜ tegevus on korraldatud selliselt, kus igapäevast

äritegevust, s.h varade ostu-müüki, tellimuste vastuvõtmist jne korraldab K. Palts ning kuigi

T. Paltsil on juhatuse liikmena õigus osaühingut esindada, täidab selliseid ülesandeid Kaja

Palts. Asjaolu, et avaldus on saadetud T. Paltsi nimel, on seega ebatavaline ja ei ole kooskõlas

äriühingu väljakujunenud töötavaga. Avaldus on saadetud H.R. poolt 17.10.2006, kuid

ajavahemikul 15.-18.10.2006 oli T. Palts hoopis Venemaal, mida kinnitab ka koopia tema

passist, kus sisalduvad vastavad templid Venemaale sisenemise ja väljumise kohta.

Tulepesad OÜ ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et enamik OÜ Tulekolle (pankrotis)

töötajatest jätkavad töötamist Tulepesad OÜ-s. Asja materjalidest nähtub, et OÜ-s Tulekolle

(pankrotis) töötas kokku 12 töötajat. Tegelikult lisandub töötajate ringi veel ka raamatupidaja

A. V., kes lahkus OÜ-st Tulekolle 2005. aasta detsembrikuus. Kuivõrd OÜ Tulekolle

(pankrotis) töötajad olid läbinud KERMANSAVI ahjude paigaldamise väljaõppe ning omasid

praktilist kogemust, pakkus T. Palts töötajatele tööd uues, tema poolt asutatavas äriühingus.

OÜ Tulekolle (pankrotis) 13 töötajast 7 asusid algselt tööle Tulepesad OÜ-s, seejuures üks

töötaja: E. Ra., tegeles vaid paari projektiga ning Tulepesad OÜ-sse püsivalt tööle ei jäänud.

A. N. lahkus töölt 2006 juulikuus. Seega püsiv töösuhe on Tulepesad OÜ ja 5 endise OÜ

Tulekolle (pankrotis) töötaja vahel. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Tulekolle (pankrotis)

töötajatel oli saamata jäänud 2005. a detsembrikuu ja 2006. jaanuarikuu palk, ei soovinud

töötajad lahkuda OÜ-st Tulekolle (pankrotis) omal soovil, et mitte jääda ilma

pankrotiseaduses töötajatele ettenähtud hüvitistest töölepingu lõpetamisel tööandja pankroti

tõttu. Sellest tulenevalt sõlmis Tulepesad OÜ töötajatega esialgu tööettevõtu-, mitte

töölepingud ning alles hiljem töölepingud. Korralduses on maksuhaldur seda asjaolu ka

möönnud. Tulepesad OÜ jätab siinkohal käsitlemata maksuhalduri poolt antud õigusliku

hinnangu sõlmitud töövõtulepingute võimaliku vastavuse kohta töösuhtele, kuna see asjaolu ei

ole antud juhul oluline. Tulepesad OÜ ei eita, et on teinud alates märtsist 2006 füüsilistele

isikutele väljamakseid ning on need vastavalt deklareerinud. Tulepesad OÜ kutsus tööle seni

OÜ-s Tulekolle (pankrotis) juhatajana töötanud H.R., kes omas vajalikke tehnilisi üldteadmisi

vastavate toodete kasutamisvõimaluste ja paigaldamistingimuste kohta, müügisalongis

konsultandina töötanud V. A. ning lisaks mõned ahjude ja kaminate paigaldamisega tegelenud

töömehed. Kõigile OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajatele tööpakkumist ei tehtud, mõned isikud

ei soovinud ka ise tulla tööle Tulepesad OÜ-sse. Kõigi töötajatega sõlmis Tulepesad OÜ

töölepingud, uute tingimustega ning töötajate varasema töösuhtega OÜ-s Tulekolle

(pankrotis) ei olnud uute töölepingute sõlmimisel muud tähendust kui see, et senise

töökogemuse käigus olid töötajad omandanud sellised teadmised ja oskused, mis olid

vajalikud tegutsemaks tegevusalal, millega alustas tegevust Tulepesad OÜ. Täiesti mõistetav

on, et kui tööturul olid vabanemas vajalike teadmiste ja kogemustega töötajad, soovib alustav

äriühing neid töötajaid ka endale värvata, selle asemel, et alustada senist kogemust mitte

omavate töötajate koolitamisega. Niisugune värbamine on igapäevases äritegevuses täiesti

tavapärane nähtus, eriti selliste tööde puhul, mis vajavad spetsiifilisi oskusi ja ettevalmistust.

Vaideotsuse p-s 2.3.11 on maksuhaldur viidanud asjaolule, et kuivõrd menetluse käigus

kogutud dokumentides sisaldub vaid K.T.i viide sellele, et ta on läbinud KERMANSAVI

ahjude paigaldamise täiendkoolituse, ei saa selle õppe läbimine olla kõigi töötajate värbamise

põhjuseks. Selline maksuhalduri järeldus on täiesti põhjendamatu. Tõesti, kirjalikes seletustes

ei ole töötajad sellele viidanud, kuid see ei tähenda, et nad koolitust ei ole läbinud. Kui

maksuhalduril tekkis vaidemenetluse käigus kahtlus selle väite paikapidavuses, siis tulenevalt

uurimispõhimõttest oleks maksuhaldur pidanud omal algatusel koguma täiendavaid andmeid

selle asjaolu kohta. Senine OÜ Tulekolle (pankrotis) juhatuse liige H.R. võeti tööle, sest ta

omas praktilist kogemust ning vajalikke tehnilisi teadmisi vastavate toodete müügil. Kuid

H.R. ei tegele Tulepesad OÜ tegevuse juhtimisega nagu väidab ekslikult maksuhaldur.

Üksnes asjaolu, et H.R. on alla kirjutanud Tulika põik 4 asuvate laoruumide üleandmise-

vastuvõtmise aktile, ei anna alust väita, et ta täidaks Tulepesad OÜ-s midagi enamat kui

töödejuhataja ülesanded (vaideotsuse p 2.3.7). Tegemist oli ühekordse tegevusega, mis ei

anna alust üldistuste tegemiseks. Seejuures viitab Tulepesad OÜ sellele, et üüritavate ruumide

lepingule kirjutas alla Kaja Palts. Töödejuhataja ametikoht eeldabki töömeestele

tööülesannete jagamist, kuid töödejuhatajana töötamine ei tähenda seda, et H.R. osaleb

äriühingu juhtimises: H.R.l ei ole õigust käsutada Tulepesad OÜ rahalisi vahendeid, teha

õigustoiminguid Tulepesad OÜ nimel, samuti ei ole H.R. pädevuses korraldada äriühingu

raamatupidamist. Tulepesad OÜ peab oluliseks viidata töötajate poolt maksuhaldurile antud

selgitustele, milles töötajad üheselt möönvad töösuhte lõppemist OÜ-s Tulekolle (pankrotis)

seoses pankrotiga ning peale seda tööle asumist uues äriühingus, Tulepesad OÜ-s. Seega,

töötajad möönavad senise töösuhte lõppu ning uue töösuhte algust uues äriühingus, mitte

senise töösuhte jätkumist nagu maksuhaldur on ekslikult järeldanud. Värbamisprotsessi ajal

palus Tulepesad OÜ juhatuse liige T. Palts kõigil töötajatel kirjalikult esitada oma nägemus

tööst Tulepesad OÜ-s või CV ning omapoolne palgasoov. Vastavad kirjalikud dokumendid on

maksuhaldurile vaidemenetluse käigus esitatud. Maksuhaldur on korralduses viidanud A.A.

seletusele, milles A.A. selgitab: „Olen Tulepesad OÜ-s kaminameister, s.t kaminate

valmistamine algusest lõpuni. Tööle kutsus mind perekonnatuttav A. M. juba aastaid tagasi,

sel ajal oli firma nimi Tulekolle. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib H.R.a, kes

on meil ka müügimees. Tulekolle OÜ-s olid minu tööülesanded samad, mis on Tulepesad

OÜ-s. Tulekolle OÜ-s andis mulle tööülesandeid töödejuhataja H. V., hiljem peale teda

umbes aasta oli töödejuhatajaks H.R.a.” Sellest ütlusest teeb maksuhaldur järelduse, et A.A.

hinnangul olid äriühingud üks ja sama, toimus ainult nimevahetus, millest võib järeldada, et

töötajate jaoks suuri muutusi ei toimunudki. Samas on maksuhaldur tsiteerinud A.A. poolt

antud seletust vaid osaliselt, jättes välja seletuse lõpus sisalduva kindla konstateeringu:

„Töösuhe Tulekolle OÜ-ga lõppes, kuna firma läks pankrotti.” Tulepesad OÜ on seisukohal,

et selline kogutud seletuste valikuline tsiteerimine moonutab faktilisi asjaolusid ning loob

aluse ebaõigeteks järeldustega. Selline maksuhalduri käitumine on vastuolus hea

haldusmenetluse tavadega ning lubamatu. K.T. kinnitab 17.05.2007 täiendavas kirjalikus

selgituses, et teda soovitas tööle võtta üks Jalotakka esindaja, kuna ta oli saanud vajaliku

koolituse ja oskas KERMANSAVI ahjusid paigaldada. T. Paltsi kohtas K.T. esmakordselt

2006. a jaanuari lõpus ning Tiit Paltsiga peeti ka läbirääkimisi tööle asumiseks Tulepesad

OÜ-sse. K.T.i poolt antud seletus kinnitab veelkord, et mingit töötajate „üle minekut”

Tulepesad OÜ-sse ei toimunud, vaid tegemist oli uue töösuhtega uue tööandja juures.

Maksuhalduri korralduse lehekülgedel 4-5 toodud tabel äriühingute poolt tuludeklaratsiooni

vormil TSD toodud andmetega loob ebaobjektiivse pildi. Esmasel pilgul tundub tõesti, et

peale OÜ Tulekolle (pankrotis) poolt jaanuaris 2006 töötajatele tehtud väljamakseid järgnesid

koheselt osaliselt samadele töötajatele väljamaksed Tulepesad OÜ poolt. Tegelikult aga

nähtub tabeli tähelepanelikult analüüsimisel, et OÜ Tulekolle (pankrotis) poolt deklareeritud

andmete puhul on tegemist jaanuari 2006 andmetega, kõrvaltulbas olevate Tulepesad OÜ

poolt deklareeritud andmete puhul aga on tegemist märtsi 2006 andmetega. Korralduse

kohaselt veebruaris 2006 OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajatele väljamakseid ei teinud.

Tulepesa OÜ on seisukohal, et nende andmete kajastamata jätmine moonutab oluliselt toodud

tabeli üldpilti ning loob väära ettekujutuse. Analüüsides töötajatele tehtud väljamakseid,

eristub selgesti, et OÜ Tulekolle (pankrotis) ja Tulepesad OÜ poolt tehtavad väljamaksete

suurus erineb oluliselt. Kui pikka aega tegutsenud OÜ-s Tulekolle (pankrotis) töötajate

keskmine palk oli ligikaudu 9000 krooni, siis tegevust alles alustanud Tulepesad OÜ-s on

töötajate keskmine palk ligikaudu 4000 krooni. Ka see asjaolu näitab, et mingit ettevõtte

üleminekut ei ole olnud. Üks juriidiline isik on oma tegevuse lõpetanud ja teine on täiesti

sõltumatult eelmisest isikust tegevust n.ö nullist alustanud. Täiesti arusaamatu on Tulepesad

OÜ-le vaideotsuse p-s 2.3.14 toodud viide sellele, et kuivõrd veebruaris ja märtsis töötasid

töömehed mitte töölepingu vaid tööettevõtu lepingu alusel, ei saa nendel kuudel väljamakstud

tasusid võrrelda hilisemalt makstud tasudega. Samas on maksuhaldur vaideotsuse p-s 2.3.11

asunud seisukohale, et veebruaris ja märtsis töötajatega sõlmitud töövõtulepingud on oma

sisult käsitletavad töölepingutena. Seega on maksuhaldur vaideotsuses esitanud vastuolulisi

väiteid. Maksuhalduri väide, et veebruari ja märtsi töötasude summasid ei saa võrrelda

järgnevate kuude summadega, kuivõrd ei ole teada täpne tööaeg, mis võib tingida makstud

summade vähenemise, on põhjendamatu. Ka siin on maksuhaldur esitanud oletuslikke

seisukohti, mis ei põhine ühelgi faktilisel asjaolul. Selline maksuhalduri käitumine ei ole

kooskõlas hea haldustavaga ja on vastuolus maksumenetluses kehtiva uurimispõhimõttega.

Maksuhalduri haldusakt peab olema motiveeritud ning tuginema konkreetsetele menetluse

käigus kogutud tõenditele. Käesoleval juhul on aga haldusaktis toodud oletuslikke väiteid,

rikkudes selliselt haldusakti motiveerimise kohustust.

Korralduse lehekülgedel 6-7 on maksuhaldur analüüsinud OÜ Tulekolle (pankrotis) ning OÜ

Tulepesad maksustatava käibe kujunemist ning teinud järelduse, et OÜ Tulekolle (pankrotis)

maksustatava käibe vähenemine ja Tulepesad OÜ analoogses mahus maksustatava käibe

tekkimine viitab majandustegevuse liikumisele Tulepesad OÜ-sse. Tulepesad OÜ sellise

väitega ei nõustu järgmistel asjaoludel. OÜ Tulekolle (pankrotis) maksustatav käive 2005

juunikuust kuni detsembrini (6 kuu jooksul) on olnud 282 558 kroonist kuni 672 087 kroonini

ühel maksustamisperioodil, vaid vahetult enne pankrotti, jaanuaris 2006 on käive olnud

väiksem. Tulepesad OÜ käive on sama pika perioodi jooksul seevastu ulatunud 34 830

kroonist kuni 209 733 kroonini, seega olnud oluliselt väiksem. Alles peale poolt aastat

tegutsemist on Tulepesad OÜ käibe maht muutunud võrreldavaks OÜ Tulekolle (pankrotis)

igakuise käibemahuga. Tulepesad OÜ ei nõustu maksuhaldur vaideotsuse p-s 2.3.15 toodud

järeldusega, et OÜ Tulekolle (pankrotis) maksustatava käibe vähenemine vahetult enne

pankrotti ning Tulepesad OÜ maksustatava käibe andmed tegevuse alustamisel ning

edaspidine käibe kasv näitab seda, et Tulepesad OÜ on üle võtnud majandusraskustes oleva

ettevõtte. Vastupidi, käibeandmete võrdlus näitab selgesti, et ajaks, mil Tulepesad OÜ oma

tegevust alustas, oli OÜ Tulekolle majandustegevus sisuliselt lõppenud, seega ei olnud enam

praktiliselt toimivat majandusüksust, mis oleks saanud üle minna. Juhul kui Tulepesad OÜ

oleks üle võtnud OÜ Tulekolle (pankrotis) ettevõtte ehk toimiva majandusüksuse, oleks

pidanud ka maksustatav käive jätkuma senises mahus. Praegu aga nähtub käibeandmetest

selgesti, et Tulepesad OÜ puhul on tegemist uue, tegevust alustava ettevõtjaga, kelle

maksustatav käive tegevuse alustamisel on olnud väike ning kasvanud alles peale poolt

tegutsemisaastat. Korralduse lk 7 on toodud ära OÜ Tulekolle (pankrotis) ja Tulepesad OÜ

maksustatava käibe kogusumma, vastavalt 3 350 081 krooni (OÜ Tulekolle (pankrotis)) ja

2 172 891krooni. Samas on tähelepanuväärne, et 3 350 081 krooni suuruse käibe puhul on

tegemist OÜ-l Tulekolle (pankrotis) 6 kuu andmetega, 2 172 891 krooni suuruse käibe puhul

on aga tegemist Tulepesad OÜ 9 kuu käibega. Neid andmeid ei saa seega kuidagi

võrreldavaks pidada. Pigem vastupidi – see näitab selgesti, et mingit majandusüksust

tegelikult üle ei läinud.

Korralduses ja vaideotsuses asub maksuhaldur seisukohale, et Tulepesad OÜ on võtnud üle

OÜ Tulekolle (pankrotis) lepingulised kohustused, mis viitavad ettevõtte üleminekule

Tulepesad OÜ-le. Niisugusele järeldusele on maksuhaldur jõudnud OÜ Tulekolle (pankrotis)

endiste klientide A. E. ja T. H. elukaaslase S. M. seletuste ning nendega nii OÜ Tulekolle

(pankrotis) kui Tulepesad OÜ poolt sõlmitud lepingute alusel. Selline maksuhalduri järeldus

on ebaõige. Tulepesad OÜ ei eita tõepoolest, et A. E.ja T. H. on isikud, kellele Tulepesad OÜ

teostas kamina paigaldust, olles samal ajal teadlik, et tööd selles osas on varasemalt alustanud

OÜ Tulekolle (pankrotis). Seda põhjusel, et need isikud esitasid aktiivselt nõudmisi Tulepesad

OÜ töötajale H.R.ale, kelle palvel Tulepesad OÜ ka neile klientidele kaminad valmis ehitas.

See aga ei tähenda, et Tulepesad OÜ oleks üle võtnud OÜ Tulekolle (pankrotis) lepingulised

kohustused. Kaminate ehitamiseks sõlmiti klientidega uued lepingud ning Tulepesad OÜ tegi

tööd omal riisikol ja oma vahenditest, tulles lihtsalt vastu H.R.ale, kellele kliendid nõudmisi

esitasid seoses tema eelmise töökohaga. Arvestades alles tegevust alustava äriühingu

ärihuvisid, oli see igati mõistlik ja vajalik, et mitte rikkuda alustava äriühingu reputatsiooni.

OÜ-st Tulekolle (pankrotis) Tulepesad OÜ tööde lõpetamise eest mingit hüvitust ei ole

saanud, samuti hankis Tulepesad OÜ kõik tööde lõpetamiseks vajalikud materjalid iseseisvalt.

Kogu informatsiooni nende tehingute kohta on Tulepesad OÜ maksuhaldurile ka menetluse

käigus esitanud. Kuivõrd vaideotsuse p-s 2.3.16 seab maksuhaldur kahtluse alla Tulepesad

OÜ poolt esitatud selgitused ülalviidatud kahe kliendi juurde tööde lõpetamise põhjuste kohta

(H.R.le esitatud nõudmised), siis nimetatud asjaolu saab välja selgitada H.R. küsitlemisel

tunnistajana kohtuistungil. Maksuhalduri käsutuses on rida dokumente, mis viitavad

hulgaliselt teistele lõpetamata töödele, mida aga Tulepesad OÜ ei ole lõpetanud. Näiteks

2005. a teostamata tööde nimekiri, mille kohaselt on teostamata tööd E. N., A. R., Mospil

Grupp, A. S. ja E. A. nimelistele klientidele; korralduses ja vaides väidab maksuhaldur, et

need isikud on esitanud nõuded pankrotimenetluses (tegelikkuses nähtub pankrotihalduri

08.01.2007 jaotusettepanekust, et Mospil Grupp ja E. A. pole nõudeid esitanud) ning nende

isikute nõuete rahuldamine toimub pankrotimenetluses sätestatud korras. Samas on täiesti

arusaamatu miks juhul, kui tegemist on ettevõtte üleminekuga, nagu väidab maksuhaldur,

lahendatakse osa võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses? Tegelikult on Tulepesad OÜ

lõpetanud 2 isiku nõudel eelnevalt OÜ Tulekolle (pankrotis) alustatud tööd, kuid samas on

vähemalt veel 5 isikut, kelle juures OÜ Tulekolle (pankrotis) on samuti tööd alustanud, kuid

pole lõpuni jõudnud. Nende töödega ei ole Tulepesad OÜ seotud. Ettevõtte kui toimiva

majandusüksuse üleminekul pidanuks Tulepesad OÜ-le minema üle kõik OÜ Tulekolle

(pankrotis) õigused ja kohustused. Tulepesad OÜ ei ole üle võtnud OÜ Tulekolle (pankrotis)

pooleliolevaid töid, samuti ei ole üle läinud juba teostatud tööde garantii- või

hoolduskohustused. Ühegi OÜ Tulekolle (pankrotis) poolt klientidele paigaldatud kamina või

ahju osas ei ole Tulepesad OÜ teinud garantiiremonti või täitnud muid kohustusi. Korralduse

viide A. E. ja T. H. juurde paigaldatud kaminate garantiile on küll õige, kuid puudutab vaid

neid kahte kaminat, mille tõesti lõpetas Tulepesad OÜ.

Viitega äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1 ja VÕS § 180 lg 2 sätetele leiab kaebaja, et seega tuleb

ettevõtte koosseisu lugeda kõik kauba saamiseks ja teenuse osutamiseks vajalikud õigused ja

kohustused – näiteks toormaterjal, tööriistad ja -seadmed, sõidukid või nende liisinglepingud,

tööjõu kasutamise lepingud (töölepingud), tegutsemiskoht jne. Ettevõtte koosseisu võivad

kuuluda ka abistavat funktsiooni kandvate õigused ja kohustused: näiteks valve- ja

koristusteenus, sideteenus jne. Käesoleva kaasuse puhul on tegemist olukorraga, kus

maksuhaldur on maksumenetluse käigus tähelepanu pööranud vaid mõnele üksikule aspektile

ning ei ole hinnanud kogu ettevõtte koosseisu kuuluvate õiguste, kohustuste ja varade

üleminekut. Maksuhaldur on keskendunud vaid mõne aspekti – töötajate, tegevuskoha ja

klientide võimaliku kokkulangevuse uurimisele, tähelepanu ei ole pööratud aga muudele

asjaoludele. Viidates ülalmärgitud ÄS ja VÕS sätetele, märgib Tulepesad OÜ, et üle saab

minna siiski ettevõte kui toimiv majandusüksus, mida käesoleval juhul kindlasti toimunud ei

ole. On täiesti kindel, et OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevus oli 2006. a alguseks

sisuliselt lõppenud, s.t ei olnud enam toimivat majandusüksust, mis võiks üle minna. Eelkõige

viitab Tulepesad OÜ sellele, et tegevuse alustamisel hankis Tulepesad OÜ kõik tegevuseks

vajaliku inventari: tööriistad, -seadmed, sõidukid ja ka tööruumid iseseisvalt ning omal kulul

ning igasugune viide OÜ-le Tulekolle (pankrotis) siin puudub. Tulepesad OÜ-l puudub

igasugune teave Tulekolle OÜ (pankrotis) äritegevusest täpsemalt: kliendid, kellele teenuseid

osutati, mis hinnaga ning kust osteti ahjude ja kaminate paigaldamiseks vajalikke lisatarvikuid

(näiteks siibrid, klaasid ahju ukse tarbeks, plekitööd). Kõik vastavasisulised kontaktid on

Tulepesad OÜ ise loonud. Tulepesad OÜ ei vastuta ka OÜ Tulekolle (pankrotis) poolt

paigaldatud ahjude ja kaminate kvaliteedi eest ning ei teosta garantiitöid.

Maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 37 tuleneb, et ettevõtte või selle osa omandajale

lähevad üle vaid need maksukohustused, mis on seotud üle läinud ettevõttega või selle osaga.

Käesoleval juhul on maksuhaldur Tulepesad OÜ-le nõude esitamisel lähtunud asjaolust, et

Tulepesad OÜ on väidetavalt üle võtnud OÜ Tulekolle (pankrotis) tegevuse KERMANSAVI

ahjude müügil, samas tunnistab ka maksuhaldur korralduses ning vaideotsuses, et Tulepesad

OÜ tegevus ning OÜ Tulekolle tegevus ei ole üks-ühelt sama, näiteks ei tegele Tulepesad OÜ

korstnate paigaldusega nagu seda tegi OÜ Tulekolle (pankrotis). Seega on ilmne, et isegi

juhul, kui Tulekolle OÜ oleks omandanud OÜ Tulepesad (pankrotis) majandusüksuse

(KERMANSAVI ahjude müügi), ei saa kogu OÜ Tulekolle (pankrotis) maksuvõlgnevust

nõuda OÜ-lt Tulepesad, kuivõrd OÜ Tulepesad (pankrotis) majandustegevus oli märksa

laiem. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur aga välja selgitanud, milline osa

maksuvõlgnevusest on seotud väidetavalt üle läinud majandusüksusega ning on nõudnud

Tulepesad OÜ-lt kogu maksuvõla tasumist. Selline nõue on ebaproportsionaalne ning

vastuolus MKS §-s 37 sätestatuga.

Tuginedes kõigele eeltoodule on Tulepesad OÜ seisukohal, et puudub igasugune alus

kolmanda isiku – OÜ Tulekolle (pankrotis) maksuvõla sissenõudmiseks Tulepesad OÜ-lt.

Vastustaja Põhja MTK palub jätta OÜ Tulepesad kaebus rahuldamata ja Põhja MTK

20.04.2007 korraldus nr 1.3-2.1/10252 muutmata järgmistel motiividel.

Kaebuses esitatud argumendid kattuvad valdavas osas vaidlustatud korraldusele 18.05.2007

esitatud vaides tooduga ning nende vastustajapoolne käsitlus sisaldub MTA 29.06.2007

vaideotsuses nr 6-1/172-1. Seetõttu käsitleb vastustaja käesolevaga vaid vaideotsuses toodule

esitatud vastuargumente.

Tegevusala (Kaebuse punkt 2.1.2.). Vaidlust ei ole asjaolus, et nii OÜ Tulekolle (pankrotis)

kui ka Tulepesad OÜ tegelesid/tegelevad kaminate, grill-laudade ja KERMANSAVI ahjude

müügi ja paigaldusega. Seega on põhjendatud vastustaja väide, et äriühingute tegevusalad

osaliselt kattuvad. Pankrotihaldur Ene Ahase 28.06.2006 selgituste kohaselt: “/…/ kui

võrrelda OÜ Tulekolle poolt pakutavaid teenuseid ja müüdud kaupu OÜ Tulepesad poolt

messil Kodu avalikkusele suunatud reklaammaterjalides sisalduva infoga, siis selgub, et

tooted ja teenused on samad”. Kui ka nõustuda kaebuse esitajaga, et Tulepesad OÜ-l ei ole

lepingulist siduvat kohustust Jalotakka OY-ga, siis ometi ei ole vaidlust asjaolus, et nii OÜ

Tulekolle (pankrotis) kui ka Tulepesad OÜ tegid/teevad koostööd ühe ja sama partneriga.

Samas ei ole mõeldav, et äriühing esitleb avalikkusele oma koostööpartnerit, Jalotakka OY,

ilma igasuguse edasise püsiva koostöö kokkuleppeta, riskides nii anda teise poole koostööst

keeldumise puhul oma klientidele väärinfot. Vastavalt pankrotihaldur Ene Ahase 28.06.2006

selgitustele nähtub Tulepesad OÜ reklaammaterjalidest ja kodulehelt, et äriühing müüb

Jalotakka OY kaupa. Veel on oluline märkida, et pankrotihaldur Ene Ahase eelnimetatud

selgitustest tuleneb, et tema andmetel lõppes OÜ Tulekolle (pankrotis) ja Jalotakka OY leping

viimase algatusel sisuliselt ühepoolselt, kuna Jalotakka OY ei olnud mingist hetkest enam

nõus OÜ-le Tulekolle (pankrotis) kaupa tarnima. Vastustaja hinnangul ei oma tähtsust, et

Tulepesad OÜ müüs esimese KERMANSAVI ahju alles rohkem kui pool aastat peale

Jalotakka OY ja Osaühingu Tulekolle (pankrotis) lepingu lõppemist, kuna kauba müügiaeg

sõltub peale partneritevahelise koostöökokkuleppe olemasolu või puudumise ka kaubale ostja

leidmisest ning KERMANSAVI ahjude müük ei olnud ainuke majandusprojekt, mis kuulus

ülevõetava ettevõtte koosseisu.

Asukoht (Kaebuse p 2.2.1. ja 2.2.3.). Pankrotihaldur Ene Ahasele esitatud omakäelises

vastuses on Andrus Linnukütt kinnitanud, et peale 01.02.2006 asus OÜ Tulekolle (pankrotis)

ajutiselt Madara 20. Kuna äriühingu rendilepingud lõppesid 31.01.2006 ja töötajate

pankrotihaldurile esitatud selgitustega on tuvastatud, et majandustegevus jätkus, siis ei ole

vastustajal alust Andrus Linnuküti eeltoodud väites kahelda. Vastustaja ei saa ka nõustuda

kaebuse esitaja väitega, et aadressil Tulika põik 4 (Madara 20) asuvad vaid Tulepesad OÜ

laoruumid, kuna: Kaja Palts tunnistab, oma 13.12.2006 selgitustes, et Madara 20 asub

Tulepesad OÜ tootmisruum; A.A. sama kuupäeva selgitustest nähtuvalt asus Madara 20

aadressil Tulepesad OÜ ladu ja tootmine; H.R. 13.12.2006 selgituste kohaselt asuvad

aadressil Madara 20 keldris Tulepesad OÜ tootmisruumid, kus ahjusid valmistatakse ette

paigalduseks; Põhja MTK 13.12.2006 vaatlusel tehti kindlaks, et kõnealustes ruumides

valmistatakse kaminatele detaile.

Majandustegevus (Kaebuse p 2.2.2.). Vastustaja ei pea oluliseks, kas A.A. ja K.T. töötasid

jaanuaris ja veebruaris 2006 koos või oli tegemist nelja erineva objektiga. Majandustegevuse

olemasolu tuvastamine ei sõltu töös olevate objektide arvust. Pankrotihaldur Ene Ahase

11.01.2007 aruande kohaselt ilmnes pankrotimenetluse kestel, et vaatamata võlgniku esindaja

H.R. väidetele selle kohta, et pärast 31.01.2006 OÜ Tulekolle (pankrotis) enam ei tegutsenud,

on töötajad avaldanud, et siiski täideti mõningaid tööülesandeid (lõpetati töid objektidel).

Pankrotihaldur Ene Ahas on vastustajale esitanud OÜ Tulekolle (pankrotis) endiste töötajate

kirjad, milles: K.H. kinnitab, et soovib perioodi 01.01.2006-16.05.2006 eest saada põhipalka

(millest vastustaja järeldab, et isik tegi sel perioodil töölepingule vastavat tööd, mille alusel

saaks palka nõuda);

M. A. esindaja M.A. 10.08.2006 kirjast tuleneb, et M. A. tegeles jaanuaris 2006 juhataja poolt

antud jooksvate küsimuste lahendamisega, veebruaris käis isik tööl iga päev ja täitis juhatuselt

saadud ülesandeid, tasu ei ole isik saanud alates detsembrist 2005; A.A. selgituse kohaselt oli

tema tööks jaanuaris üks kamin Harkus ja veebruaris üks kamin, kummagi töö eest ta tasu ei

saanud; A. L. selgitab, et äriühingu faktiline tegevus lõppes 16. mai, kuni selle ajani täitis ta

tööülesandeid vastavalt töölepingule ning talle alluv V. A. oli tööl kuni 31.04.2006; K.T.i

12.08.2006 kirja kohaselt valmistas ta 01.01-31.01.2006 kamina ja grill-laua detaile ning

paigaldas kaminat Vabaduse pst 195 jalatsikauplusesse, samuti paigaldas ta kaminat Harku

vallas valmivas külas 01.02 – 28.02.2006. Kõigi ülalnimetatud isikute töötasunõuded

tunnustati pankrotimenetluses (va osas, mille maksis hüvitisena välja Töötukassa). H.R.a

13.12.2006 selgituste kohaselt töötas ta OÜ-s Tulekolle (pankrotis) märtsini 2006; A. M.

tunnistab, oma 13.12.2006 selgitustes, et töötas OÜ-s Tulekolle (pankrotis) maini 2006, kui

läks tööle Tulepesad OÜ-sse. Samuti tunnistab OÜ-s Tulekolle (pankrotis) 2006. aasta

maikuuni töötamist A.A. (13.12.2006 selgituste protokoll). K.T.i sama kuupäeva selgituste

kohaselt töötas ta OÜ-s Tulekolle (pankrotis) kuni pankrotini 2006 kevadel ning Tulepesad

OÜ-s alates 2006 maikuust. Valdavalt on töölepingud OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajatega

lõpetatud 28.04.2006. Ei ole usutav, et töötajad oleksid 2006 alguses töötanud vaid

formaalselt ning sisuliselt mitte-midagi tegemise eest saanud endist palka (nõuete

tunnustamine pankrotimenetluses). Vastavalt pankrotihaldur Ene Ahase 06.06.2006 aruandele

lahkus raamatupidaja A. V. töölt 2005 lõpus omal soovil ning peale seda on raamatupidamist

peetud puudulikult. Viimane aga ei tähenda vastustaja hinnangul seda, et 2006 alguses

majandustegevust üldse ei toimunud. A. V. selgitab 06.07.2006, et kui tema töölt lahkus

(detsembris 2005) oli äriühing tegutsev. Vastustaja hinnangul tuleb ka pooleliolevate

objektide lõpetamise all mõista majandustegevuse jätkumist, kuna majandustegevus ei piirdu

ainult oferti ja aktseptiga, vaid hõlmab ka reaalset kauba müüki või teenuse osutamist. Ka

kaebuse esitaja nõustub, et 2006 alguses tegeleti objektide lõpetamisega ja garantiitöödega.

Seega ei ole vastustajale arusaadav kaebuse esitaja väide, et alates detsembrist 2005 ei

tegeletud enam uute ahjude paigaldamisega ning seega ei olnud OÜ-l Tulekolle (pankrotis)

mingit majandustegevust ja nii ka toimivat majandusüksust, mida üle võtta. Samas on ka

märkimisväärne, et ostu-müügi ja paigalduse leping A. E.ga on sõlmitud 17.01.2006.

Eeltoodust järeldub, et OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevus jätkus 2006 alguses,

olgugi, et varasemast vähesemal määral. Seega on vastustaja hinnangul vaieldamatult

tõendatud OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevuse jätkumine ka 2006 alguskuudel.

Veebruaris 2006 väljamaksmata töötasude kohta on vastustaja oma selgituse andnud

vaideotsuse p 2.3.14. ning ka kaebaja ise, kaebuse p-s 2.3.1., möönab, et detsember 2005 ja

jaanuar 2006 töötasud jäid töötajatele välja maksmata. Kui 2006 alguses ei olnud OÜ-l

Tulekolle (pankrotis) mingit majandustegevust, siis ei oleks ka põhjust selle perioodi eest

töötajatele ka töötasusid arvestada.

Töövahendid (Kaebuse p 2.2.4. ja 2.2.5.). Kaebuse p-st 2.2.4. tulenevalt ei ole vaidlust selles,

et Madara 20 (Tulika põik 4) OÜ Tulekolle (pankrotis) varad tõepoolest asusid. Kaebuse

lisana nr 18 esitatud arvetelt nähtub, et tööriistadest on Tulepesad OÜ ostnud pahtlilabidaid,

vesiloode, mõõdulinte, betoonisae, plekikäärid, vispleid, meisleid, kellusid, lõiketangid,

puurvasara, redel-tellingu, tikksae, müürihaamri jms, enamus ostetud kaupa on kulumaterjal

(kruvid, lõikekettad, prügikotid jne). Esitatud arvetelt ei nähtu, et Tulepesad OÜ oleks ostnud

rohkem kui ühe eelnimetatud tööriista, seega jääb paljasõnaliseks kaebuses sisalduv väide, et

tööks vajalikke vahendeid osteti tunduvalt rohkem kui vaidele lisatud nimekirjas näidatud.

Oma ülesannete täitmiseks peab vastustaja oskama hinnata ka mistahes erialal tavapärases

majandustegevuses tehtavaid tehinguid ja toiminguid ning on mõistlik eeldada, et 5-7-le

töömehele, kes töötavad erinevatel objektidel, ei jätku ühest redelist, lõiketangidest,

puurvasarast, tikksaest, betoonisaest, haamrist jms. Võrdluseks – OÜ-s Tulekolle (pankrotis)

töötas 12 isikut ning seisuga 27.02.2006 koostatud vara nimekirjas oli kaks lõikajat, neli

tikksaagi ja ketassaag, viis akudrelli, millele lisandub veel üks drell, üks elektridrell ja üks

löökdrell, mis kõik asusid aadressil Madara 20. Kuna Tulepesad OÜ ei ole suutnud tõendada

töötajatele kõikide uute tööriistade ostmist ning OÜ Tulekolle (pankrotis) varad asusid

samades ruumides, kus tegid tööd Tulepesad OÜ töötajad, siis on vastustaja seisukohal, et

jätkates oma töösuhet Tulepesad OÜ-s kasutasid töötajad ka jätkuvalt OÜ Tulekolle

(pankrotis) tööriistu. Ka pankrotihaldur Ene Ahase 11.01.2007 aruandest nähtub, et vara

inventeerimise käigus asus OÜ Tulekolle (pankrotis) vara aadressil Madara 20 ning osa

seadmeid ja töövahendeid olid inventuuri hetkel H.R. ütluste kohaselt nende töötajate käes,

kes töötasid juba Tulepesad OÜ kasuks. Nii ei saa kaebaja väidet, nagu puuduvad OÜ

Tulekolle (pankrotis) tööriistad oleks olnud just nende töömeeste käes, kes ei jätkanud oma

töösuhet Tulepesad OÜ-s, lugeda õigeks. Äriühingu tavapärasest töökorraldusest

kõrvalekaldumine ei saa olla piisavaks tõendiks väitmaks, et Tiit Palts ei ole saatnud ega

volitanud kedagi saatma 17.10.2006 e-kirja. Kuna kiri on allkirjastamata ning saadetud H.R.

e-maili aadressilt, siis asjaolu, et Tiit Palts sel ajal välismaal viibis, ei ole oluline. Samuti

näitab pankrotihaldur Ene Ahase 20.09.2007 e-mail H.R.le, et ostupakkumise tegemine oli

eelnevalt kokku lepitud. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, et e-kiri saadeti H.R.

poolt omaalgatuslikult ja teise isiku nimel tema teadmata.

Töötajad (Kaebuse p 2.3.2., 2.3.3. ja 2.3.5.). Vastustaja ei peatu pikemalt töötajate ülemineku

analüüsil, kuna see sisaldub vaideotsuses (p 2.3.10. – 2.3.14.), kuid tuleb märkida, et kui

kaebuse esitaja on pidanud vajalikuks vaidele lisada töötajate kirjalikud selgitused, millega ta

soovib tõendada oma väidet, et töötajad asusid Tulepesad OÜ-sse tööle seetõttu, et nad olid

läbinud erialal töötamiseks vajaliku koolituse, ning jätab sealjuures esitamata tõendid, mis

sellise koolituse läbimist tõendaksid, on pahatahtlik süüdistada vastustajat uurimispõhimõtte

mittejärgimises. Kaebuse esitaja ei ole oma eeltoodud väite põhistamiseks esitanud ka muid

tõendeid. Vastustaja leiab, et MKS § 150 lg-t 1 saab kohaldada ka käesoleval juhul. Kuna ka

kaebaja ise on väitnud, et H.R. võeti tööle tema teadmise pärast erialases valdkonnas, siis ei

ole mõistlik eeldada, et neid teadmisi, kogemusi ja OÜ-s Tulekolle (pankrotis) töötamise ajal

saadud kontakte ei kasutatud ära ka Tulepesad OÜ tegevuse planeerimisel (nt osutatavate

teenuste/müüdavate kaupade hinnad, materjalide soetamise kohad jms). Vaidlust ei ole

asjaolus, et nende töötajate tööülesanded, kes jätkasid töötamist Tulepesad OÜ-s, jäid täpselt

samadeks, mis nad olid OÜ-s Tulekolle (pankrotis) ning töid jagas ja nende täitmist kontrollis

jätkuvalt H.R.. Korralduse lehekülgedel 4-5 toodud tabeli eesmärgiks ei ole väljamakstud

töötasude suuruse võrdlus. Vaideotsuse p 2.3.14. kirjutab vastustaja samuti põhjenduse, miks

ei saa tabelis toodud töötasusid võrrelda, nagu on seda teinud kaebuse esitaja, ning selle

selgituse juures toetub vaide lahendaja vaide esitaja enda senisele käsitlusele, et töötajatega

oli töövõtusuhe (lepingud on sõlmitud 01.03.2006 ja 01.04.2006), koos kõigi töövõtulepingust

tulenevate erisustega.

Käive (Kaebuse p 2.4.1.). Kaebuse esitaja on kaebuse p- 2.1.1. ise nimetanud ning ka H.R.

17.10.2006 selgitustest tuleneb, et 2006. aasta alguses olid OÜ-l Tulekolle (pankrotis)

majandusraskused, seega on äriühingu käibe mahu vähenemine 2005 lõpus arusaadav. Samuti

on selge, et majandusraskustes äriühingu käive ei saa paari kuuga tõusta tasemele, kus ta oli

enne majandusraskusi. Kuna Tulepesad OÜ ülevõtmise ajal oli ettevõtte käive madalseisus,

siis ei ole mõistlik väita, et üle võttes oleks pidanud käive senises mahus jätkuma, kuna siis ei

oleks tegevuse jätkamine olnud otstarbekas. Samuti peab vastustaja vajalikuks esile tõsta, et

vaidlustatud korralduse lehekülgedel 6-7 toodud tabeli eesmärk ei olnud käibe mahtude

võrdlus, vaid näidata, et Tulepesad OÜ käive on tekkinud samal ajal OÜ Tulekolle (pankrotis)

käibe lõppemisega.

Kohustused (Kaebuse p 2.5.1.). Kaebuses toodud väide nagu oleksid OÜ Tulekolle

(pankrotis) kliendid esitanud H.R.le väljapressimisi pooleli jäänud tööde lõpetamiseks, on

paljasõnaline. T. H. elukaaslase S. M. 08.01.2007 selgitustest ilmneb, et Tulepesad OÜ võttis

ise nendega ühendust märtsis 2006: “/…/, et tulevad kaminat tegema, et võtavad üle

Tulekolde tellimuse”. Samuti ei ole tõendatud, et A. E. oleks H.R.le kuidagi survet avaldanud:

”Tasusin 24 672 krooni. See läks võlgade katteks ja tööd pihta ei hakanud. Pöördusin

omaniku poole, kes oli Madara tänaval angaaris. Tulekolle OÜ töid ei teinud. R. kirjutas

07.03.2006. a garantiikirja, et võtab isikliku vastutuse. Kamina ehitasid valmis Tulepesad OÜ

töötajad. Sõlmiti uus kokkulepe 8.03.2006. a Tulepesad OÜ-ga. Suhtlesin H.R.ga. Teise poole

tasusin Tulepesad OÜ-le.” (A. E. 29.11.2006 selgitused). Kaebaja nõustub, et lõpetatud kahe

kamina garantii hõlmab ka samade kaminate paigaldamisel OÜ Tulekolle (pankrotis) poolt

juba tehtud töid. Tiit Paltsi 13.12.2006 selgitustest nähtub: “Tulepesad OÜ reaalne

majandustegevus algas märtsist 2006 – lõpetasime Tulekolle OÜ eelnevalt viidatud 3 tööd ja

mõningad kaminad”. Miks osa kliente on oma nõudmised esitanud pankrotimenetluses, on

vastustaja selgitanud vaideotsuse p 2.3.16 lõpus.

Maksukohustuse proportsionaalsus (Kaebuse p 2.6.3.). Õige ei ole kaebaja väide, justkui

oleks vastustaja arvamusel, et Tulepesad OÜ võttis üle üksnes KERMANSAVI ahjude

müügiga tegeleva ettevõtte. Tuvastatud on, et nii OÜ Tulekolle (pankrotis) kui ka Tulepesad

OÜ tegeles/tegeleb nii kaminate, grill-laudade kui ka ahjude müügi ja paigaldusega. Ka on

vastustaja seisukohal, et kui ettevõtte ülevõtja otsustab ülevõetud ettevõtet muuta, näiteks

majandusprojektide algatamise või lõpetamise teel, ei anna see veel alust arvata, et ettevõte

mingis osas üle läinud ei ole.

Ettevõtte ülemineku tuvastamisel on vastustaja lähtunud nii siseriiklikust seadusandlusest kui

ka Euroopa Liidu direktiivist 2001/23/EÜ “Äriühingute, ettevõtete või äriühingute ja

ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise

kohta”, mille alusel on ettevõtte üleminekuga tegemist siis, kui üle läheb majandusüksus, mis

säilitab oma identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeeringut, mille eesmärk on tegeleda

majandustegevusega, sõltumata sellest, kas tegemist on tema pea- või kõrvaltegevusega.

Tuvastatud on, et mõlema kõnealuse äriühingu tegevusalad kattuvad; mõlemad äriühingud

tegutsesid mingil perioodil ühtedes ja samades ruumides; Tulepesad OÜ alustas oma

majandustegevust siis, kui OÜ Tulekolle (pankrotis) lõpetas; OÜ Tulekolle (pankrotis)

töötajatest enamus jätkasid lühemat või pikemat aega samasisulist töösuhet Tulepesad OÜ-s;

Tulepesad OÜ-s töösuhet jätkanud töötajad kasutasid OÜ Tulekolle (pankrotis) tööriistu;

Tulepesad OÜ on võtnud üle OÜ Tulekolle (pankrotis) kohustusi tööde lõpetamise ja garantii

osas. Vastustaja nõustub kaebajaga, et ettevõtte üleminekul saab üle minna vaid toimiv

majandusüksus. Kuigi OÜ Tulekolle (pankrotis) oli enne oma tegevuse lõpetamist

majandusraskustes, oli tegemist siiski tegutseva ettevõttega, mida kinnitavad ka töötajate

selgitused. Ka pankrotihaldur Ene Ahas on oma 11.01.2007 aruandes sedastanud, et esinevad

ettevõtte ülemineku tunnused. Vastustaja hindab kõiki kogutud tõendeid kogumis. Kuigi iga

tõend iseseisvalt ei pruugi omada asjas otsustavat jõudu, siis tõendite kogum võimaldab jõuda

järelduseni, et käesoleval juhul on tegemist ettevõtte üleminekuga. Nii vaidlustatud

korralduses, vaideotsuses kui ka käesolevas vastuses nimetatud tõendite alusel on tuvastatud,

et Tulepesad OÜ võttis üle OÜ Tulekolle (pankrotis) ettevõtte.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus kontrollib kõigepealt Põhja MTK 20.04.2007 korralduse nr 1.3-2.1/0252

formaalset õiguspärasust. Vaidlustatud korraldus Tulepesad OÜ-le maksuvõla tasumiseks on

antud juhindudes MKS § 46 sätestatust § 128 lg 1 ning § 129 lg 1 ja lg 3 alusel. Korralduse

õigusliku alusena on Põhja MTK tuginenud ka MKS § 6 lg 1 p 3 ja § 37 ning VÕS § 182 lg 2

ja § 183 lg 1 sätetele, aga samuti EL direktiivile 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või

äriühingute ja ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste

ühtlustamise kohta“.

MKS § 46 käsitleb maksuhalduri haldusakte ning neile esitatavaid nõudeid, § 46 lg 1 kohaselt

maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid

haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel

juhindutakse

haldusmenetluse

seaduses

sätestatust,

kui

käesolevas

seaduses

või

maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus vastab

nimetatud paragrahvis esitatud nõuetele.

Tulenevalt MKS § 128 lg-st 1 maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase

poolt tasumata maksuvõla. MKS § 129 lg 1 järgi maksuhalduril on õigus anda

maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise

päevast arvates ja lg 3 järgi selle paragrahvi lõike 1 või 2 alusel tehtud korraldusesse

märgitakse lisaks MKS §-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust

ei täideta tähtaegselt.

MKS § 6 lg 1 p 3 kohaselt maksukohustuslaseks on ka muu isik, kes vastutab seaduse või

lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.

Vastavalt MKS §-le 37 ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad

ettevõtte või selle osaga olemuslikult seotud maksunõuded ja kohustused üle omandajale või

valduse saajale vastavalt VÕS-s sätestatule.

VÕS § 182 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad

omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest

tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks

vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tulenevalt VÕS § 183 lg-st 1 enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on

ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta

jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga.

Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.

EL direktiivi 2001/23/EÜ (EUR-Lex`i andmetel algab direktiivi pealkiri sõnaga „Ettevõtjate“,

mitte „Äriühingute“; edaspidi Direktiiv) artikkel 1 lõike 1 p a) järgi seda direktiivi

kohaldatakse ettevõtja, ettevõtte või selle osa ülemineku suhtes teisele tööandjale lepingu

alusel toimuva ülemineku või ühinemise tulemusena. Sama artikli lõike 1 p b) kohaselt, kui

punktist a ja käesoleva artikli järgmistest sätetest ei tulene teisiti, on üleminek käesoleva

direktiivi tähenduses oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, mis tähendab

ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või

kõrvaltegevusena.

Arvestades asjaolu, et maksuhaldur on asunud kaevatud korralduses seisukohale, et antud

juhul on toimunud ettevõtte üleminek, st Tulepesad OÜ on võtnud üle OÜ Tulekolle

(pankrotis), siis on Põhja MTK põhjendanud oma korraldust asjakohaste õigusnormidega.

Korralduse on andnud selleks pädev isik, korralduses on toodud selle andmist tinginud

faktilised asjaolud jm seaduses ettenähtud kohustuslikud andmed. Seega on tegemist

formaalselt õiguspärase haldusaktiga.

2. Edasi asubki kohus kontrollima Põhja MTK korralduse sisulist õiguspärasust, eelkõige

seda, kas vastustaja on õigesti tuvastanud ettevõtte ülemineku, kuna kohustus tasuda OÜ

Tulekolle (pankrotis) eest maksuvõlad saaks tuleneda üksnes sellest, et kaebaja on viimase üle

võtnud. Sealjuures maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel

tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust.

Kohus

märgib

ennetavalt,

et

ta

nõustub

põhilises

kaebuse

esitaja

põhjaliku

argumentatsiooniga, pidades mittevajalikuks kõike üle korrata, ning on seisukohal, et antud

juhul ei ole Põhja MTK igakülgselt analüüsinud ettevõtte ülemineku tunnuste olemasolu ja

on seetõttu teinud kogutud tõenditest väärad järeldused. Kohus leiab, et vastustaja on liigselt

lasknud end juhtida soovist sisse nõuda pankrotistunud äriühingu maksuvõlad ja on sellega

seoses tõlgendanud mitmeid faktilisi asjaolusid meelevaldselt.

3. ÄS § 5 lg 1 kohaselt ettevõte selle seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu

ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või

olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi

ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste

omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse VÕS-s sätestatut.

VÕS § 180 käsitleb ettevõtte üleminekut, sätestades järgmist:

Ettevõtte

üleandja

võib

omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib

omandajale üle minna ka seaduse alusel (lg 1).

Ettevõttesse

kuuluvad

ettevõtte

majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu

hulgas ettevõttega seotud lepingud (lg 2).

Nimetatud sätetest, sh Direktiivi artikkel 1 lõike 1 p-st a) tuleneb üheselt, et kui ettevõtte, st

majandusüksuse, antud juhul OÜ Tulekolle (pankrotis), üleminek ei toimunud seaduse järgi

(antud kaasuse puhul see ei ole vaieldav), siis pidi olema see olema toimunud lepingu alusel.

Seda on möönnud korralduses vastustaja isegi: „Ettevõte üleminek võib toimuda erinevatel

õiguslikel alustel, enamasti müügilepingu, rendilepingu, teenuse üleandmise või muu lepingu

alusel. Kuid see võib aset leida ka nii, et ettevõtte võõrandaja ja omandaja lepingulised suhted

puuduvad.“

VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ehkki Eestis kehtib põhimõtteliselt

lepingu vormivabadus - VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või

mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi, - eeldab

ettevõtte ülemineku tuvastamine kõigepealt pooltel selleks vastava tahte olemasolu

tuvastamist. Kaevatud korraldusest ei nähtu, et Põhja MTK oleks enne maksuvõla tasumise

nõude esitamist selgitanud välja, kas Tulepesad OÜ ja OÜ Tulekolle (pankrotis) vahel oli mis

tahes vormis leping ettevõtte üleandmise/ülemineku kohta. Ka kohtule ei ole esitatud mingeid

tõendeid sellekohase lepingu (suuliste vm vormis kokkulepete), isegi mitte lepingueelsete

läbirääkimiste olemasolust. Kohtus vande all üle kuulatud Tulepesad OÜ juhatuse liige T.

Palts ja tunnistajana ütlusi andnud OÜ Tulekolle (pankrotis) juhatuse liige H.R. eitasid

kategooriliselt niisuguse tahte ja kokkulepete olemasolu. Sealjuures on oluline, T. Palts ja

H.R. ei olnud omavahel eelnevalt tuttavad. H.R. kinnitas T. Paltsi sõnu nende

esmakohtumisest, kui märkis, et ta kohtus Tiit Paltsiga esimest korda alles 2006. aasta

veebruarikuus, siis kui otsus OÜ Tulekolle (pankrotis) tegevuse lõpetamise kohta oli juba

tehtud ning OÜ Tulekolle (pankrotis) oli oma tegevuse ka faktiliselt lõpetanud (III kd tl 92-

95). Tulepesad OÜ põhikiri on kinnitatud aga juba 06.02.2006 ja ta on kantud äriregistrisse

10.02.2006 /I kd tl 146/. Ka tunnistaja T. A. G., kes selgitas Tulepesad OÜ asutamise

asjaolusid (sh seda, kuidas ja millal üldse niisugune mõte tekkis), ütlustest ei ilmnenud, et

äriühingu asutajate soov oleks olnud teise, pankrotistunud äriühingu ülevõtmine, vaid üksnes

soodsa turusituatsiooni kasutamine ja viimasest vabaks jääva turuniši hõivamine ja teise

äriühingu vigade vältimine /III kd tl 96/.

4. Samas on mõistetav, et kui eesmärgiks on tõesti ettevõtte ülevõtmine, siis võib olla

võõrandaja ja omandaja huvides varjata tegelikke kokkuleppeid. Seetõttu on õige vastustaja

tuginemine kaevatud korralduses õigusteoorias ning Direktiivi kohaldamise osas Euroopa

Kohtu (otsus 24/85 EKL) väljendatud seisukohtadele, mille järgi ettevõtte ülemineku

olemuse kindlakstegemiseks peab analüüsima selle kõiki aspekte, sh äriühingu või ettevõtte

tüüpi, kas äriühingu kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus

tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud, kas kliendid on üle läinud, tegevuse sarnasust

enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega. Kohus märgib, et ka see loetelu ei ole

ammendav, näiteks VÕS § 180 lg-st 2 tulenevalt peaks hindama ka õiguste ja kohustuste,

muu hulgas ettevõttega seotud lepingute ülevõtmist, Direktiivist tulenevalt majandusüksuse

identiteedi säilimist, ressursside organiseeritud koondamist jms. Kohus möönab, et antud

kaasuse puhul võib leida üksikuid selliseid asjaolusid, mis võiksid formaalselt viidata

ettevõtte ülevõtmisele, kuid kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis ning nende vastastikuses

seoses hinnates ei ole siiski võimalik teha järeldust, et on Tulepesad OÜ poolt toimunud OÜ

Tulekolle (pankrotis) ülevõtmine.

5. Kohus leiab, et üks olulisemaid ülemineku tunnuseid on majandusüksuse identiteedi

säilimine, kuna see eeldab tõepoolest nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate (õiguste

ja kohustuste) ülevõtmist ning tegutsemist samal alal samas kohas, ehk hõlmab mitmeid

üksiktunnuseid. Ka vastustaja on korralduses tõdenud, et oluline on tuvastada majandusliku

üksuse üleminek, mis säilitab oma identiteedi ja võimaldab jätkata majanduslikku pea- või

kõrvaltegevust. Järgnevalt kohus annabki hinnangu nende tunnuste olemasolule käesoleval

juhtumil.

Analoogne (kattuv) majandustegevus. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et OÜ Tulekolle

(pankrotis) tegeles ja Tulepesad OÜ tegeleb KERMANSAVI ahjude (Jalotakka OY)

paigaldamise ja müügiga. Samal ajal OÜ Tulekolle (pankrotis) äriregistri B-kaardi

väljavõttest nähtub, et äriühingu tegevusalad olid järgmised: ehitustegevus, kaminate, ahjude,

grillide ja grillmajade valmistamine ja paigaldus; restaureerimistööd; transporditeenused Eesti

Vabariigi piires; tööstustoodete ja –kaupade ost ja müük; konsultatsioonid oma tegevusaladel.

Kinnistaraturg veebilehel (http://www.kinnisvaraturg.ee/) reklaamib OÜ Tulekolle end

järgmiselt: „Pakutavad teenused: küttesüsteemide hooldamine, küttesüsteemide müük,

küttesüsteemide paigaldus, küttesüsteemide tootmine. Pakutavad kaubad: ahjud, kaminad.

Valmistame kaminaid, moodulkorstnaid, ahjusid, aia-maju, grill-laudu, soojaõhusüsteeme.“.

OÜ Tulekolle tegevusalad äriregistri kohaselt on: ehitusmaterjalide ja tööstuskaupade jae- ja

hulgimüük, ehitus- ja remonditööd, ahjude ja kaminate tootmine ja müük, kinnisvara ost-

müük, vahendus ja haldamine, investeerimisalane tegevus, investeeringute haldamine,

transporditeenused Eesti Vabariigi piires, konsultatsioonid ja koolitus kestusega kuni 6 kuud.

Eeltoodust tulenevalt on äriühingute tegevus küll analoogne (nagu mitmete teiste

äriühingutegagi), kuid mitte sama. Asjaolu, et mõlema äriühingu tegevuseks on muu hulgas

KERMANSAVI kaminate ja ahjude müük ning valmistamine, ei anna alust nimetada

majandustegevust kattuvaks, kuna ühe ja sama kaubamärgi või kauba/toote eri turustajaid

võib leida väga erinevatel aladelt (arvutid, kodutehnika, rõivad jms). Milles seisneb

vaidlusaluste äriühingute toodete ja tegevuste erisus, on kaebaja selgitanud. Arvestades

asjaolu, et äritegevuse eesmärk on kasumi saamine, ning T. Paltsi vande all antud seletust ja

tunnistaja T. A. G. ütlusi, on kohtu arvates igati loogiline, et nähes ootamatult turuniši

tekkimist, peeti vajalikuks asutada meeldiva toote turustamiseks uus firma. Seda enam, et T.

Paltsiga seotud Garmoniis OÜ tegeleb samuti ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüügiga, st

tegutseb ehituskaupade alal. Seega üksnes analoogne tegevusala ei võimalda järeldada

ettevõtte ülevõtmist. Näiteks NETI-s annab otsing „Pottsepatööd“ 88 teenuse osutajat.

6. Tegutsemiskoht, juhatuse liikmed ja omanikud. Juriidiline aadress vastavalt

äriregistris märgitule OÜ-l Tulekolle (pankrotis) on Tallinnas Käo 74, Tulepesad OÜ-l aga

Tallinnas Jugapuu põik 10/1, tegutsemisaadress vastavalt Sauel Tule 1 ja Tallinnas Tulika

põik 4 (Madara 20) /II kd tl 157-162/. OÜ Tulekolle (pankrotis) müügisalong, mille

rendileping Tulepesad OÜ asutamise ajaks oli lõppenud, asus Tallinnas Mustamäe tee 60.

Seevastu Tulepesad OÜ müügisalong asub aadressil Mustamäe tee 5c /II kd tl 150-154/. Ka

OÜ Tulekolle (pankrotis) ja Tulepesad OÜ juhatuse liikmed ja omanikering äriregistri

andmetel ei kattu ühegi isiku osas. Mis puudutab maksuhalduri oletust, et H.R. osales ka

Tulepesad OÜ juhtimises, siis selline oletus ei ole leidnud kinnitust ei dokumentaalsete

tõendite ega tunnistajate ütlustega. 01.03.2006 sõlmitud töövõtulepingu järgi võttis H.R.

endale ülesandeks tegeleda Tulepesad OÜ-s objektide varustamisega vajalike materjalidega

/II kd tl 130/, 02.05.2006 sõlmitud töölepingu järgi asus H.R. tööle müügijuhi ametikohale.

Lepingu järgi tööülesandeid annab talle ja nende täitmist kontrollib ettevõtte juhataja /II kd tl

148/. Kaevatud korralduses on väidetud, et „alates 10.01.2006.a, peale Mustamäe tee 60

rendilepingu lõppemist, asus äriühing aadressil Madara 20, Tallinn.“ Mõlema äriühingu

väidetavalt aadressil Tulika põik 4 tegutsemisega ja H.R. poolt väidetavalt T. Paltsi nimel

tehtud OÜ Tulekolle (pankrotis) vara ostupakkumisega seotud küsimustel peatub kohus

hiljem. Mis puutub asjaolusse, et äriühingu tüüp on mõlema puhul osaühing, siis kohtu

arvates selle järgi ettevõtte üleandmist tuvastada on küll enam kui kaheldav, kuivõrd

enamlevinud äriühingute tüüpideks ongi nimelt osaühing ja aktsiaselts. Ärinimed on OÜ

Tulekolle (pankrotis) ja Tulepesad OÜ puhul erinevad, kuigi esineb mõningast sarnasust.

Samas on see kaminate ja ahjude müügi ja paigaldamisega tegelemist arvestades igati

loogiline (samas valdkonnas on kasutatud ka muid „tulega“ seonduvaid ärinimesid: Tulekivi,

Tulikivi jms).

7. Õigused ja kohustused (lepingud, v.a töölepingud). KERMANSAVI ahjudega

varustas OÜ-t Tulekolle (pankrotis) Jalotakka OY, kellega tal oli püsiv leping kaminate ja

ahjude edasimüümise kohta, mis lõpetati 01. jaanuaril 2006 seoses OÜ Tulekolle (pankrotis)

majandusraskustega. Seega ei oleks saanud Tulepesad OÜ üht olulisemat lepingut üle võtta,

kuna äriühing ei olnud selleks ajaks veel asutatud. Kaebaja sõnul puudub tal üldse Jalotakka

OY-ga püsiv leping ning koostööd tehakse vaid ühekordsete tellimuste täitmisel, kusjuures

Tulepesad OÜ müüs esimese KERMANSAVI ahju alles juulis 2006. Maksuhaldur ei ole

tuvastanud, et Tulepesad OÜ oleks üle võtnud ka OÜ Tulekolle (pankrotis) muude

hankijatega lepinguid või tema kohustusi. Kohtule on esitatud OÜ Tulekolle (pankrotis)

tasumata arved ja pankrotihaldur Ene Ahas`e 09.10.2007 vastus Põhja MTK teabenõudele,

millest nähtuvad ka OÜ Tulekolle (pankrotis) hankijad /III kd tl 26-41, III kd tl 24/.

Puuduvad andmed, et Tulepesad OÜ oleks nimetatud kohustused enda kanda võtnud/need

arved tasunud, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kaebaja oleks lepingulistes suhetes

samade hankijatega ja ostaks just neilt materjale. Kohtule esitatud dokumendid ei tõenda

sedagi, et Tulepesad OÜ oleks kasutanud messil „Kodu 2006“ OÜ Tulekolle (pankrotis)

renditud boksi /III kd tl 101-106, 55/. Firmade ja asutuste juhtidele suunatud pakkumise/info

messil osalemiseks sai Kaja Palts. Kui kaebaja paikneski messipaviljonis eelnevalt OÜ

Tulekolle (pankrotis) broneeritud boksis, siis oli tegemist ilmselt juhusega, sest kinnitamata

eelbroneeringuga pinnad vabanesid 31.03.2006 ning sarnase tegevusalaga firmad koondusid

näitusepindadel samasse sektorisse. Fakt on see, et OÜ Tulekolle (pankrotis) ise messil ei

osalenud, kuigi oli väidetavate osalejate nimekirjas.

Kohus peab seoses väidetava lepingute ülevõtmisega rõhutada järgmist. Kaebaja on

põhjendatult märkinud, et kui ta tahtnuks ettevõtte üle võtta, siis oleks olnud odavam üle võtta

OÜ Tulekolle (pankrotis) likvideeritav salong, sest siis poleks olnud vaja nii palju reklaamile

kulutada. Pankrotihalduri aruandes on leidnud eraldi äramärkimist, et seoses kauplus-salongi

avamisega ehitati võlgniku vahenditest kauplus-salongi ruumi statsionaarsed näidisahjud ja –

kaminad, kogumaksumusega 600 000 krooni, mida ei olnud võimalik üürilepingu lõppemisel

teisaldada ning mis tuli üürileandja nõudel välja lõhkuda, va üks ahi /I kd tl 32/. Arvestades

salongi sisseseadmise kulutusi, oleks Tulepesad OÜ-l olnud tõepoolest odavam saada sama

rendipind endale selmet tulla vastu Jalotakka OY esindajatele nende näidiste ladustamiseks

oma rendipinnal. Ka nähtub, et kaebaja on igakülgselt tellinud/teinud reklaami uuele firmale

ja selle asukohale /III kd tl 52-85/. Ettevõtte, selle klientide ja lepingute ülevõtmise korral ei

oleks olnud nii laiaulatuslikku ja kulukat reklaamikampaaniat vaja teha olnud. Maksuhaldur

on kohtu arvates jätnud need asjaolud tähelepanuta.

Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et Tulepesad OÜ viis lõpule tööd kahe OÜ Tulekolle

(pankrotis) kliendi – T. H. ja A. E. - osas, sõlmides selleks uued lepingud /II kd tl 43-51/.

Samas ei saa nimetatud kahe lepingu täitmise nn ülevõtmisest teha üldistavat järeldust

ettevõtte ja tema lepinguliste kohustuste ülevõtmise kohta. T. Palts ja H.R. selgitasid, et

tegemist oli kahe eriti tugevasti nõudmisi esitava kliendiga ja kuivõrd H.R. oli võtnud nende

tööde lõpule viimise eest isikliku vastutuse, samas Tulepesad OÜ alles hakkas kujundama

oma klientuuri, siis vastutuleku korras H.R.le need lepingud sõlmitigi ja tööd lõpetati /III kd tl

9 pöördel-10, 93/. T. Palts ja H.R. sõnu kinnitavad tegelikult korralduses viidatud A. E.

29.11.2006. a maksuhaldurile antud seletus, kus isik muu hulgas väidab: „Tulekolle OÜ töid

ei teinud. R. kirjutas 07.03.2006.a garantiikirja, et võtab kamina paigalduse eest isikliku

vastutuse. Kamina ehitasid valmis Tulepesad OÜ töötajad. Sõlmiti uus kokkulepe 8.03.2006.a

Tulepesad OÜ-ga. Suhtlesin H.R.ga. Teise poole tasusin Tulepesad OÜ-le. Kamin paigaldati

9. märtsiks 2006. a.” ning H.R. garantiikiri, samuti T. H. elukaaslase S. M.`u 08.01.2007

seletus /II kd tl 35-38/. Kui vaadata lepinguliste kohustuste ülevõtmise proportsioone, st seda,

kui palju kliente jm lepingupartnereid soovib oma nõuete rahuldamist pankrotimenetluses /II

kd tl 135/, siis on maksuhaldur teinud eelviidatud kahest lepingust kohtu arvates kallutatud

järeldused.

8. Töötajad. Direktiivi artikkel 3 lg-st 1 tulenevalt ettevõtte ülemineku korral võõrandaja

töölepingust või töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused, mis kehtivad ülemineku

kuupäeval, lähevad sellise ülemineku tagajärjel üle omandajale. Antud juhul pidanuks siis

Tulepesad OÜ üle võtma OÜ Tulekolle (pankrotis) töötajatega sõlmitud töölepingust

tulenevad õigused ja kohustused. Tegelikkuses see nii ei olnud. Asja materjalidest nähtuvalt

sõlmis Tulepesad OÜ 01.03.2006 üheks kuuks töövõtulepingud ja 02.05.2006 töölepingud

algselt 7 töötajaga OÜ Tulekolle (pankrotis) 12 töötajast /II kd tl 126-149/. Lepingutest ja

töötajate kirjalikest seletustest, samuti T. Paltsi ja H. R. selgitustest nähtuvalt pakkus kaebaja

tööd neile, kel oli oskusi ja teadmisi KERMANSAVI ahjude ja kaminate müügil ja

paigaldamisel, H. R. teadmisi vajati äriühingu nn käimalükkamisel. Kohus leiab, et asjaolust,

et uus firma värbas endale pankrotistunud äriühingust oskustöölisi, ei saa teha järeldust

ettevõtte ülemineku kohta. On loogiline, et firma otsib endale võimalusel juba konkreetseks

tööks vastavate teadmiste ja kogemustega töötajaid selmet hakata neid ise koolitama. Kui

ühelt poolt tekkis vaba tööjõud ja teisalt vajadus tööjõu järele, siis Tulepesad OÜ poolt OÜ

Tulekolle (pankrotis) osa töötajate töölevõtmises ei ole midagi ebaharilikku. Ka ei ole

ebaharilikku selles, et osa töötajate töö sisu ei muutunud olukorras, kus mõlemal juhul oli

kõne all näiteks grill-laudade valmistamine või KERMANSAVI toodete paigaldamine. Just

nendeks töödeks vajalike oskuste pärast osa töötajaid värvatigi. Korralduses on viidatud A.

M.`i on selgitusele: “Töötan Tulepesad OÜ-s maist 2006.a, tööülesanneteks on kaminate ja

ahjude paigaldamine. H.R. soovis jätkata meiega ja küsis, et kas ma olen huvitatud.“ Kohtu

arvates see üksnes kinnitab kohtu eeltoodud järeldust: kuivõrd H.R. palgati ise uut firmat

käivitama ja töödejuhatajaks, siis oli ka tema huvitatud, et koostöö jätkuks juba tuntud,

läbiproovitud inimestega. Korralduses märgitu, et veel 3 endist töötajat liikus tööle Garmoniis

OÜ-sse, mis alustas tegevust moodulkorstnate paigalduse alal, on käesoleva maksuvaidluse

kontekstis täiesti asjakohatu.

9. Varad. Kohus leiab, et varade võimalik ülevõtmine on oluline ettevõtte ülemineku

tunnus, tulenevalt Direktiivi artikkel 1 lõikest 1 b), mis räägib „ressursside organiseeritud

koondamisest“, ning VÕS § 180 lg.st 2. Kaevatud korralduses viidatud Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 16. veebruari 2000. a otsuses nr 3-2-1-7-00 on kõrgem kohus märkinud:

„Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle

omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Seega saavad

ettevõttega seotud kohustused üle minna, kui üle läheb ettevõtte omand või valdus tervikuna.“

Samas peab kohus vajalikuks rõhutada seoses eelviidatud kõrgeima kohtu lahendiga, et

korralduses märgitu: „Kogutud tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur jõudnud

järeldusele, et Tulekolle OÜ (Pankrotis) on aprillis 2006.a viinud oma ettevõtluse üle

Tulepesad OÜ-sse, kes on samas tegevuskohas ja osaliselt samade töötajatega jätkanud sama

ettevõtlust. Riigikohtu lahendist 3-2-1-7-00 (RT III 2000, 7, 73) tulenevalt on sellisel juhul

tegemist ettevõtluse ülemineku tunnustega.“ ei vasta tegelikkusele. Riigikohtu põhjendused

on toodud otsuse IV osas ja selles ei ole kõrgeim kohus küll niisuguseid ettevõtte ülemineku

tunnuseid sedastanud, mida maksuhaldur väidab seal olevat.

Kaevatud korralduses on tuginetud asjaolule, et pankrotihaldur Ene Ahas on 11.01.2007. a

pankrotitoimkonnale esitatud aruandes märkinud: „OÜ Tulepesad esitas OÜ Tulekolle

pankrotimenetluses enamusele varale ka vastava ostupakkumise, mis kiideti ka

pankrotitoimkonna poolt heaks, kuid käesoleva ajani ei ole siiski tehingut toimunud, sest OÜ

Tulepesad ei ole tasunud OÜ Tulekolle (pankrotis) poolt esitatud vastavat arvet vara müügi

kohta.” Kohtus üle kuulatud H.R. ja E. Ahase ütlustest ega T. Paltsi vande all antud seletusest

ei saa küll teha järeldust, et ostupakkumise esitas OÜ Tulepesad. Kohtule on tõepoolest

esitatud 17.09.2006 juhatuse liige T. Paltsi sellekohane avaldus, kuid see on allkirjastamata ja

selle on saatnud 17.10.2006 E. Ahasele H.R.. Nii H.R. kui ka T. Palts kinnitasid, et tegemist

oli H.R. nn isetegevusega, milleks tal puudus firma volitus /III kd tl 9 pöördel, 93/. Kohtule

jääb

arusaamatuks,

mille

alusel

pankrotihaldur

andis

väidetava

ostupakkumise

pankrotitoimkonnale heakskiitmiseks, kui avaldus oli allkirjastamata, H.R. ei olnud OÜ

Tulepesad seadusjärgne esindaja ja ta ei esitanud ka oma esindusõigust tõendavat

dokumenti. E. Ahas ise kinnitas kohtule, et R. ütles, et ta pole juhatuse liige /III tl 136/. Et

tegemist oli H.R. poolt oma pädevuse ületamisega ning üksnes tema kui OÜ Tulekolle

(pankrotis) juhatuse liikmena varade müügist huvitatud isiku ja pankrotihalduri omavahelise

mõtte- ja kirjavahetusega, seda kinnitab selgelt asjaolu, et OÜ Tulepesad juhatuse liikmed ei

ole pakkumist tagant järele heaks kiitnud ning tehing on siiani toimumata ja esitatud arve

tasumata /III kd tl 24, 44-48/. Seega on meelevaldne pankrotihalduri väide, et tegemist oli

„kirjavahetusega OÜ-ga Tulepesad, keda esindas H.R.a“ /III kd tl 24/.

09.10.2007 vastuses maksuhalduri teabenõudele on E. Ahas selgitanud OÜ Tulekolle

(pankrotis) pankrotivara inventuuri tulemusi, sh nimetanud vara, mis asus Madara 20 ja mis

asus mujal /III kd tl 23-24/. Sellest nähtub, et väärtuslikum vara asus mitmel pool laiali: üks

kaubik Sauel Tule 21, teine Padisel Padise Tehnika OÜ valduses, valguskast Mustamäe tee

60, arvutid, printer ja mobiiltelefon aga H.R. kodus, st aadressidel, millel pole mingit seost

Tulepesad OÜ-ga. Neil asjaoludel on ilmselgelt põhjendamatu rääkida vara omandi või

valduse tervikuna üleminekust, mida ettevõtte üleminek eeldab.

Maksuhaldur on kaevatud korraldust andes tuginenud asjaolule, et Tulepesad OÜ kasutas OÜ

Tulekolle (pankrotis) tööriistu ja osa viimase varadest asus Madara 20 (Tulika põik 4), st et

kaebaja võttis selles osas üle teise äriühingu vara.

Kohus leiab, et poolte vahel ei ole iseenesest vaieldav, et seoses rendilepingute lõppemisega

paigutati osa OÜ Tulekolle (pankrotis) varast OÜ Garmoniis renditavale pinnale Madara 20.

Pankrotihaldur Ene Ahase pankrotitoimkonnale esitatud aruandes on väidetud, et nimetatud

ruumis ei asunud aga mitte kõiki OÜ-le Tulekolle kuuluma pidanud seadmeid, töövahendeid,

vaid osad olid inventuuri hetkel H.R. ütluste kohaselt nende töötajate käes, kes töötasid juba

uue firma (OÜ Tulepesad) kasuks. Seda väidet ei kinnita ükski kirjalik tõend. Maksuhaldur on

võtnud korduvalt suulise seletuse H.R.lt ja need protokollinud, kuid sellekohaseid küsimusi

pole ta H.R.le esitanud ega vastavaid seletusi saanud /I kd tl 70-71, 81-82/. Samas on H.R.

selgitanud kaebaja lepingulisele esindajale M. Hallikmale järgmist: „Peale seda, kui OÜ

Tulepesad rentis tootmispinna aadressil Tulika põik 4, palusin luba vara viia sellele aadressile

kus käis ka pankrotihaldur Ene Ahas. Täpsustades mõningate tööriistade asukohta, helistasin

endistele töölistele (mitte töödejuhatajale), kes nüüd arvavad, et neil on õigus need endale

jätta saamata jäänud töötasu katteks.“ /I kd tl 55/. Sama kinnitas H.R. ka 06.11.2007

kohtuistungil /III kd tl 93-94/. E. Ahas ütles 08.11.2007 kohtuistungil, et H.R. olevat öelnud,

et osa asju kasutab see uus firma ja tema tagab selle, et kui vaja, siis need asjad on olemas.

„Minu juuresolekul helistas ja kontrollis, et puuduolevad asjad on objektil ja sai kinnituse

selle kohta“. Samas kinnitas tunnistaja, et neid tööriistu polnud võimalik müüa, sest olid

väärtusetud /III kd tl 136-137/. 23.03.2007 e-kirjas on E. Ahas maksuhaldurile selgitanud:

„Mõned asjad, mis olid OÜ Tulekolle varade nimekirjas puudusid sealt ruumist ja R. helistas

minu juuresolekul töödejuhatajale, kes kinnitas, et üks või teine asi on töömeeste käes ning, et

nendega tehakse tööd. Pärast seda jäigi R.ga kokkulepe, et tema tagab selle, et need asjad ka

olemas oleksid kui neid vaja“ /II kd tl 55/. Seega on täiesti võimalik, et E. Ahas ei saanud

õigesti aru, kellele H.R. helistas ning mis objektil ja kelle käes mis asjaoludel osa tööriistu oli

(näiteks töötajate poolt omavoliliselt võetud). Kui kaebaja oleks üle võtnud OÜ Tulekolle

(pankrotis) varad, sh töövahendid ja materjalid, siis puudunuks OÜ-l Tulepesad vajadus

kulutada alates märtsist 2006 nii palju nende ostmisele /I kd tl 56, 97-120/. Kui neid tööriistu

kasutasidki töövõtulepingu alusel Tulepesad OÜ-sse võetud OÜ Tulekolle (pankrotis)

töötajad (töölepingud endise tööandjaga lõpetati nendega 28.04.2006) viimase objektide

lõpetamisel või garantiitööde tegemisel, siis see ei anna veel alust väita, et Tulepesad OÜ

valdas või kasutas neid tööriistu, rääkimata vara omandamisest. Neil asjaoludel ei ole kohtu

arvates tõendatud, et OÜ-l Tulepesad oleks olnud pankrotistunud äriühingu varaga muud

puutumust kui see, et ta võimaldas osaliselt seda ladustada.

10. OÜ Tulepesad on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et maksuhalduril puudub selge

ja põhjendatud seisukoht selles osas, millal ikkagi OÜ Tulekolle (pankrotis) kui

majandusüksuse aktiivne majandustegevus lõppes. Põhja MTK on kaevatud korralduses

tõdenud, et asjaolud viitavad märtsis-aprillis 2006. a toimunud ettevõtte üleminekule. Samas

on maksuhaldur nentinud: „Tulekolle OÜ (Pankrotis) ei ole alates veebruarist 2006.a

deklareerinud käibemaksuga maksustatavat käivet ning töötajatele teostatud väljamakseid

alates 2006.a veebruarist. Tulekolle OÜ (Pankrotis) majandustegevus on lõppenud alates

veebruarist 2006. a.“. See oli kooskõlas ka ajutise pankrotihalduri E. Ahase 06.06.2006

aruandes märgituga: „Võlgnik lõpetas majandustegevuse 31.01.2006. a, mil oli võlgnik seoses

rendi/üürilepingute lõppemise tõttu sunnitud ruumid vabastama“ /II kd tl 120/. Oma

12.07.2006 otsusega nr 13-1/523 on Põhja MTK lugenud majandustegevuse lõppu kajastanud

lause kehtetuks, kuid jätnud märkimata, millal siis majandustegevus lõppes. Sellest teeb

kohus järelduse, et vastustaja nõustus MTA vaideotsuses leituga, et Tulekolle OÜ (pankrotis)

omas sisulist majandustegevust ka veebruaris 2006, st see lõppes märtsis 2006 /II kd tl 15-16/.

Sel juhul jääb ebaselgeks, miks Põhja MTK kirjalikus vastuses kohtule väitis, et tegevus

kestis isegi kuni maini 2006. Samas on vastustaja ikkagi ebamääraselt väitnud, et

vaieldamatult on tõendatud OÜ Tulekolle (pankrotis) „majandustegevuse jätkumine ka 2006

alguskuudel.“ /II kd tl 3/. Igal juhul on ebaloogiline algses korralduses väide, et ettevõtte

üleminek toimus märtsis-aprillis 2006. a, kui majandustegevus oli lõppenud jaanuaris 2006.

Teisalt, kui OÜ Tulekolle (pankrotis) majandustegevus jätkus aga kuni maini 2006, siis

kuidas sai Tulepesad OÜ juba märtsis üle võtta OÜ Tulekolle (pankrotis) tegevust. Sellega

seoses on vastuolulised ja ebaselged ka maksuhalduri väited ühisest tegutsemiskohast Madara

20 ja Tulika põik 4. Korraldusest ega vastustaja hilisematest selgitustest ei nähtu, millist

püsivat ja kestvat majandustegevust MKS § 9 lg 2 mõttes OÜ Tulekolle (pankrotis) neil

aadressidel arendas. Meelevaldne on pidada ühise tegutsemiskoha tunnuseks asjaolu, et

Tulepesad OÜ ja OÜ Garmoniis võimaldasid oma rendipindu kasutada nn peavarjuta jäänud

firmal asjade ladustamiseks ja töötajatega kohtumiseks.

11. Kokkuvõtteks kohus leiab, et antud juhul võib leida küll üksikuid elemente, mis

võiksid viidata ettevõtte üleminekule, kuid asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik asuda

seisukohale, et identiteedi säilitava toimiva ettevõtte kui asjade ja õiguste omandi või valduse

tervikuna üleminek uuele omanikule on tõendatud. Maksuhaldur on kaevatud korralduses

kirjeldanud oma tegevusi Tulekolle OÜ (pankrotis) maksuvõla sundsissenõudmisel

(Maksuhaldur on Tulekolle OÜ pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse, milles

maksuvõlg on 323 408 krooni) ning märkinud, et pankrotihaldur Ene Ahase poolt

11.01.2007.a edastatud teabe alusel puudub Tulekolle OÜ (Pankrotis) pankrotimenetluses

tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Põhja MTK on tõdenud, et võlgniku

kohustused on kordades suuremad, kui varad, mille moodustavad kasutatud seadmed, mööbel,

sõidukid ja tööriistad. Kohtule jääb eeltoodust paratamatult mulje, et maksuhaldur on

püüdnud kõiki tõendeid ja asjaolusid hinnata ja teha nende põhjal järeldusi nii, et lootusetud

maksuvõlad saaksid siiski tasutud. Vaatamata aukartustäratavale tõendite hulgale nõustub

kohus tegelikult kaebuse esitajaga selles, et maksuhaldur ei ole menetlust läbi viies täiel

määral järginud maksumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet ning ta ei ole välja selgitanud ja

arvesse võtnud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. See on viinud asja ebaõige otsuse

tegemiseni. Õigusvastane korraldus rikub Tulepesad OÜ õigust olla maksustatud üksnes

seaduses ettenähtud alusel ja korras ning kuulub seetõttu tühistamisele.

12. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulepesad OÜ on palunud jätta vastustaja kohtukulud tema end kanda ning välja mõista

kaebuse esitaja kasuks Põhja MTK-lt Tulepesad OÜ poolt kantud kohtukulud vastavalt

kohtuistungil esitatud kohtukulude nimekirjale kokku summas 73 679,30 krooni, sellest

38 328, 8 krooni on tasutud advokaadibüroole Raidla & Partnerid (tasu õigusabiteenuse

osutamise eest ja sellega seotud kulud ning riigilõiv) ja advokaadibüroole Lepik ja Luhaäär

LAWIN on tasutud 35 350,5 krooni (tasu õigusabiteenuse osutamise eest ja sellega seotud

kulud, sh vandetõlgi tasu) /III kd tl 107/. Nimetatud kulude kandmise kohta on kohtule

esitatud tõendavad dokumendid /I kd tl 149, III kd tl 100, 108-117/. Vastustajal ei olnud

kohtukuludele vastuväiteid, arvestades asja mahtu /III kd tl 138/. Kohus jagab selles osas

Põhja MTK seisukohta ning leiab, arvestades käesoleva kohtuasja mahukust ja keerukust, sh

toimunud kolme kohtuistungit, et tegemist on vajalike ja mõistlike kuludega. Menetluskulude

kandmine on tõendatud. Seega tuleb need Põhja MTK-lt Tulepesad OÜ kasuks täies ulatuses

välja mõista.

Hurma Kiviloo

kohtunik