2-07-9627/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-9627

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Sekretär kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-9627 Tsiviilasi OÜ P. hagi T.H. vastu 609 616 krooni ja lisanduva viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: OÜ P. hageja lepinguline esindaja adv Rene Varul (AB Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu);

kostja: T.H. Kohtuistungi toimumise aeg 30. november 2007 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ P. hagi T.H. vastu 609 616 krooni nõudes. 2. Välja mõista T.H. OÜ P. kasuks põhivõlg 400 000 krooni, leppetrahv 200 000 krooni, intress summas 4 800 krooni ja viivis 4 816 krooni, kokku 609 616 (kuussada üheksa tuhat kuussada kuusteist) krooni. 3. Välja mõista T.H. OÜ P. kasuks viivis 10,5 % aastas tagastamata põhinõudelt alates 14.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni.

Otsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud T.H. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 lähtuvalt esitab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kirjeldava osa üksnes kokkuvõtlikult. 14. märtsil 2007 esitas OÜ P. Tartu Maakohtule hagiavalduse T.H. vastu põhivõlgnevuse 400 000 krooni, leppetrahvi 200 000 krooni, intressi 4 800 krooni, sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 4 816 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Nõue põhineb A.T. ja T. H. vahel 09.10.2006 sõlmitud kirjalikul laenulepingul (tl 8), mille alusel A.T. andis kostjale lühiajalist laenu summas 400 000 krooni ja kostja võttis endale kohustuse tagastada laenusumma hiljemalt 31.01.2007. Kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. A.T. loovutas laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu 14.02.2007 OÜ-le P. ning teavitas loovutamisest ka kostjat (tl 9). Viivise suurus 10,5 % tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 113, mille kohaselt seadusjärgne viivise määr on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teabele oli vastav intressimäär enne 1. jaanuari 2007 3,5 %, viivisemäär seega kokku 10,5 %. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 609 616 krooni ja lisanduva viivise 10,5 % aastas alates 14.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED 8. oktoobril 2007 esitatud vastuses ei tunnistanud kostja hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel ei ole ta A.T. laenu saanud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG Istungil loobus kostja T.H. vastuväidetest. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. A.T. ja T.H. vahelise laenulepingu p 4 kohaselt tasub laenusaaja laenuandjale intressi igakuiselt arvestusega neli kümnendikku (0,4) % kuus tagastamata laenusummast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

3 loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teabe kohaselt oli nimetatud intressimäär enne 1. jaanuari 2007 3,50 %, VÕS § 94 lg 1 alusel nõuab hageja seega viivist 10,5 % aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu p-s 6 on A.T. ja T.H. kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenusummat ja ei tasu intressi käesolevas lepingus ettenähtud tähtajaks, tasub laenusaaja leppetrahvi kakssada tuhat (200 000) eesti krooni. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 167 lg 3 alusel lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus T.H. OÜ P. kasuks välja põhivõlgnevuse 400 000 krooni, laenuintressi summas 4 800 krooni, leppetrahvi summas 200 000 krooni, viivise summas 4 816 krooni ja lisanduva viivise 10,5 % aastas tasumata põhinõudelt alates 14.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid vaidles hagile kõigepealt vastu ja alles viimasel istungil loobus vastuväidetest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik