2-07-28610/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

L T hagi rahuldada.

Suurendada Ida-Viru Maakohtu 20. oktoobri 1999 kohtuotsusega D M`ilt J (M) T kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

Välja mõista elatis D M`ilt L T kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 02. augustist 2007 summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja V M`i (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx. a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohtuasja number 2-07-28610 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsembril 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L T hagi D M`i vastu väljamõistetud elatise muutmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 26. november 2007

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

L T (IK xxx, elukoht: xxx)

D M (IK xxx, elukoht: xxx)

2 ASJAOLUD

L T ja D M`i abielust on sündinud xxx poeg V M.

Ida-Viru Maakohtu 20. oktoobril 1999 kohtuotsusega on D M`ilt välja mõistetud elatis J T (M) kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 312,50 krooni, kusjuures elatusraha lapsele ei tohtinud olla väiksem kui veerand (1/4) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

J T esitas Viru Maakohtule hagi D M`i vastu väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1800 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna on töötu ning suuremat summat, kui ta igakuiselt tasub, maksta ei suuda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja selgitas, et tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja maksab praegusel hetkel elatise võlgnevusena igakuiselt 1 000 krooni. Edaspidi on ta nõus ka elatist nimetatud summas tasuma. Koos abikaasaga on mõlemad töötud. Kostja ostab lapsele riideid ja muid tarbeesemeid. Kostja võtab lapse kaasa Egiptuse reisile. Kostjat aitavad tema vanemad.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust on xxx sündinud poeg V. Laps elab koos hagejaga. Hageja uuest abiellunud ei ole. Kostja on uuest abiellunud ning uuest abielust on sündinud üks laps. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras.

Ida-Viru Maakohtu 20.10.1999.a kohtuotsusega (tl 3) on kostjalt välja mõistetud elatis summas 312,50 krooni, kusjuures elatusraha lapsele ei tohtinud olla väiksem kui veerand (1/4) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära

Perekonnaseaduse (PKS) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PKS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007. aastal 3 600 krooni).

3 Kostjalt on välja mõistetud elatis igakuise elatusraha suurusega 312,50 krooni alates 21.07.1999. a. Elatise väljamõistmise ajast on möödunud 8. aastat. Hageja kinnitusel, millele kostja vastu ei vaielnud, on kostja elatist maksnud ebaregulaarselt ning kogunenud on elatise võlg.

Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lapsele miinimummääras. Kostja viitab asjaolule, et tal on teinegi poeg ning töötu abikaasa.

V M oli elatise väljamõistmise ajal 5,5 aastane, käesoleval ajal 13 aastane. Seega on selge, et lapse vajadused on seoses eaga suurenenud. Kostja tunnistab, et maksab elatise võlgnevusena igakuiselt 1 000 krooni kuus, mida hageja tunnistab. Arvestades elukallidust, on 2007. aastal elatis 1 000 krooni ilmselgelt liialt väike ja ebapiisav, et sellise summa maksmisega saaks lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks. Kuna hageja taotleb elatise suurendamist elatise miinimumsuuruseni ning elatise miinimumsumma põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei ole sellise summa suuruse põhjendamine kohtumenetluses vajalik (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel.

Viru Maakoht 20. oktoobri 1999. a kohtuotsusest /tl. 3/ nähtub, et väljamõistetud elatis ei tohtinud olla väiksem kui PKS § 61 lg 4 sätestatu (PKS 1999 redaktsiooni kohaselt ei tohtinud igakuine elatusraha olla väiksem kui veerand (1/4) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära tõusmisel (nii summaliselt kui ka protsentuaalselt (1/2)) ei ole elatist ümber arvestatud.

Hageja igakuiseks keskmiseks töötasuks on 9164,70 krooni (tl 6). Kostja kinnitas, et ta ei tööta ning teda toetavad tema vanemad. Tööturuameti 07.09.2007.a tõendi (tl 16) kohaselt on D M võetud töötuna arvele alates 12.06.2006.a.

Hagejal on üks ülalpeetav (tl. 4), kostjal kaks ülalpeetavat (tl 4, 27).

PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PKS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et kostja väide materiaalse olukorra kohta ei anna alust elatise suurendamisest miinimumsuuruseni keeldumiseks.

Kostja esitas tõendid, selle kohta, et ta on töötu ja tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja väidab, et nad koos abikaasaga on töötud ning neid toetavad tema vanemad. Samas on kostja kohtuistungil tunnistanud, et planeerib reisi Egiptusesse, kuhu võtab ka lapse kaasa. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostja viited tema raskele materiaalsele olukorrale ei vasta tegelikkusele.

Kostja ei ole ka töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS § 61 alusel elatise maksmisest (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07). Kostja ei ole tõendanud, et on teinud endast kõik oleneva, et leida tööd, millega teenida püsivat sissetulekut. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei ole teinud kõik endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest

4 või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd ja teenida vähemalt miinimumpalka.

Elatist maksma kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine (teise lapse sünd) mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele, tagamaks kõikidele lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks (PKS § 61 lg 5). Kostja tugineb sellele sättele. Kostja ei ole tõendanud, et elatise suurendamisel PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruseni jääb tema teine laps faktiliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse lapse vajadusi, leiab, et Ida-Viru Maakohtu 20. oktoobri 1999.a otsusega välja mõistetud elatise suuruse muutmine on põhjendatud.

Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõista kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Helgi Vinni Kohtunik: