2-07-25878/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2007.a Paide

Tsiviilasja number 2-07-25878

Tsiviilasi

HE hagi ME vastu abielu lahutamiseks ja elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: HE, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx

Kostja: ME, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxx xxxx xxxx xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 13.novembril 2007.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada HE ja ME xx.xx xxxx.a x Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr xx.

3. Säilitada ME’le abielu ajal kantud perekonnanimi „E“.

4. Vähendada Järva Maakohtu 21.06.2005.a kohtuotsusega HE’lt ME kasuks tütar M ja poeg H ülalpidamiseks välja mõistetud igakuulist elatusraha.

5. Välja mõista HE’lt ME kasuks igakuuliselt 1600.00 (üks tuhat kuussada) krooni elatist alaealise tütre M (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 01.augustist 2006.a kuni tütar M täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

5. Välja mõista HE’lt ME kasuks igakuuliselt 1600.00 (üks tuhat kuussada) krooni elatist alaealise poja H (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 01.augustist 2006.a kuni poeg Holgeri täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

6. Jõustunud kohtuotsus abielu lahutamise osas teha 10 päeva jooksul teatavaks x Maavalitsusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-25878 jäävad poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUDED

1. Lahutada poolte abielu, milline sõlmiti xx.xx.xxxx.a.

2. Vähendada HE’lt Järva Maakohtu 21.06.2005.a kohtuotsusega ME kasuks laste M ja H ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust, määrates kummalegi lapsele makstava elatise suuruseks 1250 krooni kuus alates 01.08.2007.a.

HAGI ASJAOLUD Poolte abielu sõlmiti xxxx.a x Maavalitsuses ning selle kohta tehti kanne nr xx. Abielust sündis kaks last – xx.xx.xxxx.a tütar M ja xx.xx.xxxx.a poeg H. Kooselu ei sujunud, tekkisid lahkhelid ning 2005.a kolis hageja eraldi elama. Käesoleval ajal on hagejal uus perekond. Xx.xx.xxxx.a sündis hageja perekonda tütar H. Hageja soovib jätkata kooselu uue perekonnaga ega soovi enam kostjaga abielus olla. Kostja ei ole soostunud lahutama abielu perekonnaseisuametis. Järva Maakohtu 21.06.2005.a otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks laste M ja H ülalpidamiseks välja elatis 2000 krooni kuus lapse kohta. Hagejal on tekkinud elatise maksmisel võlg. 02.02.2007.a sõlmisid pooled notariaalse abieluvaralepingu, millega tasaarveldasid elatise võla summas 57 469 krooni ja Tsiviilasi nr 2-07-25878

ühisvara jagamise. Pärast elatise võla tasaarveldamist on hageja maksnud kostjale elatist vaid

2 (4) 2000 krooni kuus, mistõttu on tal taas tekkinud elatise võlg. Seoses tütar H sündimisega on hageja elukaaslane lapsehoolduspuhkusel ega tööta. Talle maksti 08.05.2007 kuni 05.08.2007 vanema hüvitist, kuid pärast 05.08.2007.a on laps ja lapse ema hageja ülalpidamisel. Lisaks elavad hageja peres ka hageja elukaaslase lapsed. Hageja palk on 7000-8000 krooni kuus, hageja oli sunnitud eluaseme soetamiseks võtma laenu, millest igakuiselt peab tagastama 3200 krooni. Ka hageja enda perele peab jääma vahendeid elamiseks 2000-3000 krooni. Eeltoodud põhjustel ei pea hageja võimalikuks maksta oma vanematele lastele ülalpidamist kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses, sest sellisel juhul osutub hageja noorim laps vähem kindlustatuks, kui vanemad lapsed.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja nõustus hagejaga selles, et nende abielu tuleb lahutada. Kostja soovis alles jätta abiellumisel võetud perekonnanime E. Elatise vähendamisega kostja ei nõustunud. Kostja vastuväidete kohaselt on kohtuotsusega hagejalt välja mõistetud elatusraha minimaalne. Kui 2005.a võis sellise elatusrahaga toime tulla, siis tõusnud elukalliduse ja laste suurenenud vajaduste tõttu pole see raha enam küllaldane. Uue lapse sünd ei halvendanud hageja varalist seisundit, sest juba enne lapse sündi ei täitnud hageja talle pandud elatise maksmise kohustust. Hageja varaline seisund on pigem paranenud, mida kinnitab ka võetud pangalaen. Laenu saab võtta isik, kellel on võimalik laenu tagasi maksta. Laenu võtmine ei ole kohustuslik, küll aga laste ülalpidamine. Hageja ei ole kohustatud ülal pidama oma elukaaslast ja tema lapsi. Poolte ühiste laste vajadused võrreldes 2005.a on suurenenud – tütar tegeleb võistlustantsuga ning sellele kulub piisavalt raha. Poeg H vajab terviseprobleemide tõttu lisakulutusi. Hageja on noor elujõus isik, kes on võimeline teenima piisavalt.

KOHTU SEISUKOHAD

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tõendatud on, et pooled abiellusid xx.xx.xxxx.a x Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ning selle kohta on tehtud kanne nr 29 (tl 4). Vaidlust ei ole selles, et poolte abielusuhted on lõppenud, et hagejal on uus perekond ning uue elukaaslasega ka laps ning et ca kahe aasta jooksul ei ole poolte vahel olnud mingeidki suhteid. Hageja kinnitas, et tal puudub igasugune soov kostjaga abielus olla.

Asjaolud, et pooled ei ela juba paar aastat abikaasadena koos, et hagejal on uus pere ning tal puudub soov kostjaga abielus olla, annavad tunnistust, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. PKS § 2 mõtte kohaselt on abielu aluseks poolte ühine soov olla teineteisega abielus. Abielu ei ole võimalik, kui kasvõi ühel abikaasal sellekohane soov puudub. Poolte abielu tuleb lahutada.

2. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Abiellumisel muutis perekonnanime kostja. Kostja kinnitas kohtuistungil, et soovib säilitada abielu ajal kantud perekonnanime (tl 37). Eeltoodust tulenevalt säilitab kohus ME’le abielu ajal kantud perekonnanime „E“.

3. Vaidlust ei ole selles, et pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud M ja xx.xx.xxxx.a sündinud H vanemad. Tõendatud on, et hageja on ka xx.xx.xxxx.a sündinud H isa (tl 8). Seega on hageja kolme alaealise lapse vanem, kellel lasub kohustus kõiki oma lapsi ülal pidada. Sellisele kohustusele vastab kõigi hageja laste õigus saada hagejalt kui vanemalt võrdsetel alustel ülalpidamist.

Vaidlust ei ole selles, et Järva Maakohtu 21.06.2005.a kohtuotsusega (edaspidi kohtuotsus) on HE’lt välja mõistetud ME kasuks 2000 krooni elatis kuus laste M ja H ülalpidamiseks, kuid mitte alla poole (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni laste täisealiseks saamiseni (tl 5-6).

3.1. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tsiviilasi nr 2-07-25878

3 (4) Hageja palus temalt kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust vähendada põhjusel, et alates xx.xx.xxxx.a on ta lisaks ühistele lastele kostjaga ka laps uue elukaaslasega. Tema varalise seisundi juures pole tal võimalik maksta vanematele lastele elatist kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses. Kui ta seda teeb, osutub tema noorim laps vähem kindlustatuks kui elatist saavad vanemad lapsed.

3.2. EV lastekaitse seaduse § 10 kohaselt on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Ka PKS § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Eeltoodust tulenevalt on vanem kohustatud tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavale lapsele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elava lapse vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt.

3.3. 21.06.2005.a kohtuotsusest ilmneb, et elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtus kohus eelkõige laste M ja H vajaduste mahust, samuti asjaoludest, et HE’l oli ülalpidamiskohustus kahe lapse ees; et ME oli töötu ning et HE ise oli kirjalikult avaldanud, et maksab ME’le iga kuu 4500 krooni laste elamistoetuseks (tl 5-6).

Tõendatud on, et käesoleval ajal on hagejal kohustus ülal pidada juba kolme last. Hageja kinnituste kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, on hageja netopalk 8000-9000 krooni kuus, riiklik lastetoetus on 1200 krooni kuus ning muid sissetulekuid hagejal ei ole (tl 58). Seega on hageja sissetulek ca 9000-10 000 krooni kuus.

Tõendatud on, et 2007.a veebruaris võtsid hageja ning tema elukaaslane S R eluaseme soetamiseks ühiselt laenu. Hinnates hageja põhjendusi laenukohustuse võtmise vajaduste ja asjaolude kohta (pärast poolte abielusuhete lõppemist elati üürikorteris, sündis tütar H, üürileandja nõudis korteri vabastamist seoses sooviga korter võõrandada) leiab kohus vastupidiselt kostjale, et eluaseme soetamiseks võetud laenukohustus oli hagejale ja tema perele eluliselt vajalik, st ka põhjendatud ning seda kohustust tuleb arvestada hageja varalise seisundi hindamisel.

Hageja kinnituse kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, on laenu igakuise tagasimakse suurus 3000 krooni (tl 37). Seega jääb hagejal pärast laenukohustuse kandmist igakuuliselt reaalselt kasutada 6000 – 7000 (9000/10000 – 3000) krooni, st ühe inimese (hageja + 3 last) kohta ca 1500 – 1750 krooni. See asjaolu omakorda annab tunnistust, et hagejale jääb iga kuu reaalselt raha ühe inimese kohta ca 500-250 krooni vähem, kui ta vanemate laste ülalpidamiseks on kohtuotsuse järgi kohustatud maksma.

Tuvastatud asjaolud annavad tunnistust, et hageja varaline seisund on võrreldes 2005.a muutunud ega võimalda hagejal pärast kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmist oma noorimat last samaväärselt ülal pidada. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue elatise vähendamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada

Samas ei nõustu kohus hagiavalduses väljendatud hageja seisukohaga, nagu võimaldaks tema varaline seisund kõiki lapsi ülal pidada vaid 1250 krooni ulatuses kuus. Mõistlikum ja uuritud tõenditega enam kooskõlas on hageja kohtuistungil väljendatud seisukoht, mille kohaselt võiks elatis olla 1500 krooni lapse kohta kuus (tl 58-60).

4. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Hageja varalise seisundi tuvastas kohus otsuse punktis 3.2.

4.1. Tõendatud on, et kohtumenetluse alguses töötas hageja x ning tema keskmine palk kuus oli 4200 krooni miinus maksud (tl 37,41). X Kohtumenetluse kestel lõpetas kostja eeltuvastatud töösuhte ning töötab alates 24.10.2007.a 0,5 ametikohaga sekretär-asjaajajana ning 0,25 ametikohaga õpetaja abina (tl 42). Alates 24.10.-31.10.2007.a (6 tööpäeva) oli kostja netopalk 672 krooni, st ca 112 krooni päevas (tl Tsiviilasi nr 2-07-25878 43). Kostja selgituse kohaselt on tema palk 3100 krooni kuus (tl 59). Kostja tegutseb ka

4 (4) füüsilisest isikust ettevõtjana. 17.10.2007.a kohtuistungil kinnitas kostja, et saab FIE-na keskmiselt 3000-4000 krooni kuus miinus maksud (tl 37). Kostja enda poolt koostatud tõendi kohaselt sai ta FIE-na perioodil juuli – oktoober 2007.a sissetulekut kokku 9751 krooni, st 2437.75 krooni kuus (tl 44). Kostja saab iga kuu riigilt 600 krooni lastetoetust ning poeg H terviserikkega seoses 1260 krooni. Uuritud tõendid kinnitavad, et kostja igakuine sissetulek on ca 7400 (3100+2437.75+600+1260) krooni kuus, st ca 2466 krooni iga isiku kohta (kostja + 2 last). Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et kostja varaline seisund on võrreldes 2005.a kohtuotsuse tegemise ajaga paranenud. Isegi olukorras, kus kostja kannab iga kuu

300 kroonist laenu tagasimaksmise kohustust, on tema varaline seisund tunduvalt parem kui hagejal. Seda isegi olukorras, kus eeltoodud arvestuses ei ole üldse veel arvesse võtnud hagejalt saadavat igakuist elatusraha.

4.2. Kohus ei kahtle kostja väidetes, et poolte poeg H vajab oma terviserikkest tingituna täiendavaid kulutusi. Samas - just selliste tervisest tingitud lisakulutuste kandmiseks maksabki riik kostjale iga kuu 1260 krooni toetust. Asjas uuritud tõenditest ei ilmne, et H vajalikud ja põhjendatud lisakulutused oleksid iga kuu suuremad riigilt saadavast toetusest.

4.3. Hinnates laste vajadusi ja poolte varalist seisundit kogumis asub kohus seisukohale, et õige ja õiglane on, kui hageja maksab laste M ja H ülalpidamiseks 1600 krooni lapse kohta kuus. Sellise elatusraha maksmine võimaldab hagejal samaväärselt ülal pidada ka oma noorimat last H.

5. PKS § 70 lg 1 mõtte kohaselt mõistetakse elatis kohtuotsusega välja elatishagi esitamisest. Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks 16.07.2007.a. Hagiavalduses palus hageja, et vähendatud ulatuses elatis mõistetakse temalt välja alates 01.08.2007.a. Hageja selline soov ei ole vastuolus seadusega. Kostja hageja sellisele taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse ning mõistab hagejalt vähendatud ulatuses elatise välja alates 01.augustist 2007.a.

6. Hageja palus jagada abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõiv kostja kanda. Kostja oli seisukohal, et kohtukulud peab kandma hageja.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et tõendatud ei ole TsMS § 164 lg-tes 2 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine, jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Sirje Lahesoo Kohtunik