2-07-34818/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.detsember 2007.a

Tsiviilasja number 2-07-34818

Tsiviilasi

KM’i hagi MM’i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KM, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxx

Kostja: MM, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 04.detsembril 2007.a kirjalikus eelmenetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MM’ilt KM’i kasuks 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni elatist kuus alaealise tütre K M (sündinud xx.xx.xxx.a) ülalpidamiseks alates 11.septembrist 2007.a kuni tütar K täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD MM ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. MM võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. KM võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 18). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et pooled on xx.xx.cccc.a sündinud KM vanemad, kostja annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Tsiviilasi nr 2-07-34818 TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud)

2 (2) kostja poolt omaksvõetuks.

Asjaolu, et kostja ei anna lapsele vabatahtlikult ülalpidamist regulaarselt ja piisavalt, annab tunnistust, et kostja on rikkunud tütre ülalpidamiskohustust. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõudis kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras, st 1800 krooni kuus. Kostja ei täitnud kohtu korraldust ega esitanud kohtule oma varalist seisundit tõendavaid dokumente. Kostja ei vaidlustanud ka hageja poolt nõutud elatise suurust. Kostja eelkirjeldatud käitumine annab kohtule põhjendatud aluse arvata, et kostja pidas nõutud elatise suurust lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit arvestades põhjendatuks ja täidetavaks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagis esitatud ulatuses, st 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Hageja palus elatise väljamõistmist alates seaduses sätestatud ajast. Seega soovis hageja, et elatis mõistetakse välja alates elatishagi esitamisest, st 11.septembrist 2007.a. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt elatise välja alates 11.09.2007.a.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmääras on hagejale ja lapsele hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks.

7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas.

Sirje Lahesoo Kohtunik