2-06-38515/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 06.detsember 2007

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi VJ’e (isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi OÜ K(registrikood XXX asukoht: XXX) ja UJ(isikukood XXX, elukoht: XXX) vastu

640 839.99 krooni saamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2007 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja hageja esindaja vandeadvokaat Leino Biin kostja UJ esindaja UH

Kohtuotsuse resolutsioon
Hagi rahuldada.
Mõista OÜ-lt K ja UJ´lt välja VJ´e kasuks laenusumma 550 000.00 (viissada viiskümmend tuhat) krooni ja laenuintressid summas 90 840.00 (üheksakümmend tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni.
Hageja menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid VJ (edaspidi hageja) ja OÜ K(edaspidi kostja 1) 30.03.2003 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 1 kuueks kuuks 550 000.00 krooni koos intressiga 4% kuus. Nimetatud laenulepingut on pooled uuendanud, sõlmides 11.09.2006 kokkuleppe, millega kostja 1 tunnistas võlgnevust 550 000.00 krooni koos lisanduvate intressidega hageja ees ning kohustus hiljemalt 30.09.2006 tagastama võlast 100 000.00 krooni. Kostja 1 võlakohustust käendas 11.09.2006 kokkuleppes kostja 1 juhatuse liige UJ(edaspidi kostja 2). Kostjate võla tasumisest ja intressi tasumise graafiku sõlmimisest hoidumine on oluline Tsiviilasi nr 2-06-38515

lepingurikkumine. Seetõttu ütles hageja 27.10.2006, juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg-st 1, kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu üles ja saatis vastava teate kostja 1 äriregistrisse kantud aadressile. Nimetatud teates nõudis hageja võla ja intresside tasumist 10 päeva jooksul. Kostjad ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Eeltoodu alusel palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse summas

550 000.00 krooni ja intressid vastavalt VÕS §-le 94 summas 90 839.99 krooni perioodi eest alates 01.04.2003. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde.

II Kostjate seisukoht Kostja 2 tunnistab hagi osaliselt ehk võlgnevuse suuruses 100 000.00 krooni osas. VÕS § 116 lg

1 alusel võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja ei ole aga põhjendanud, milline on kostjate poolt sooritatud oluline lepingurikkumine. 11.09.2006 kokkuleppes oli sätestatud, et täpse intressi summa ja maksegraafiku lepivad pooled kokku septembrikuu jooksul. Käesoleva hetkeni ei ole pooled kokku leppinud ei intressi summat ega maksegraafikut. Seega puudub seaduslik alus intressi nõuda. Eeltoodu alusel palub kostja 2 jätta hagi intresside nõude osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja 1 nimel kostja 2 kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja 2 esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kostja 2 on seisukohal, et 11.09.2006 kokkuleppega käendas ta võlgnevust vaid 100 000.00 krooni ulatuses. Kohtuistungil möönis kostja 2 esindaja nõuet ka intresside osas.

III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja ning kostja 2 esindaja ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on mõlema kostja osas täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

1. Hageja nõude aluseks on 30.03.2003 tema ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping (t lk 6) ning 11.09.2006 hageja ja kostja 1 ning kostja 2 vahel sõlmitud tehing (pealkirjastatud „kokkulepe“, t lk 7), mille objektiks on punkti II kohaselt „VJe ja OÜ K 30.03.2003 sõlmitud laenulepingust tuleneva laenusuhte reguleerimine“ ja mille punktis 3.1 hageja ja kostja 1 konstateerisid, et kostja 1 võlgnikuna võlgneb hagejale kui võlausaldajale 550 000.00 krooni. Samuti lepiti kokku esimene maksmine suuruses 100 000.00 krooni 30.09.2006. Sama kokkuleppe punktis kohustus kostja 2 käendajana võlausaldaja ees vastutama võlgniku kohustuste täitmise eest.

30.03.2003 ja 11.09.2006 tehingute sõlmimise osas poolte vahel vaidlus puudub. Seega on eelmises lõigus käsitletud dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et hageja ja kostja 1 vahel on laenulepingust tulenev õigussuhe ning hageja ja kostja 2 vahel käenduslepingust tulenev õigussuhe.

2. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laenu), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Poolte vahel puudub vaidlus, et laenulepingu 30.03.2003 alusel sai kostja 1 hagejalt laenu 550

000.00 krooni kuueks kuuks intressiga 4% kuus.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjad ei ole esitanud tõendeid kostja 1 poolt saadud laenu tagastamise (kasvõi osaliselt) kohta. Ka ei ole esitatud väiteid ega tõendeid kohustuse täitmisest keeldumise aluste või rikkumise vabandatavuse aluste olemasolu kohta VÕS-i § 110 ja § 103 mõttes. Seega on tõendatud kostja 1 poolt 30.03.2003 lepingu alusel tekkinud laenu tagastamise kohustuse rikkumine ja hageja õigus nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist ning viivitusintressi VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja

6 ning § 113 mõttes.

Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud viivitusintressi aritmeetilist arvestust (t lk 71) ja see on tõendatud ning põhjendatud väljatrükkidega väljaandest Ametlikud Teadaanded Eesti Panga poolt intressimäärade avaldamiste kohta (t lk 73).

Kohus ei nõustu kostja 2 poolt esmases kirjalikus vastuses väljendatud seisukohaga nagu ei saaks hageja nõuda intressi põhjusel, et selle määra ei olnud 11.09.2006 kokkuleppes kokku lepitud. Hageja nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi (viivist) kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Samuti on nimetatud sättes reguleeritud, et kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui VÕS-i §-s 94, võib võlausaldaja nõuda ka sama suurt viivist. Seega nähtub tsiteeritud seadusesättest otseselt, et selles ongi reguleerinud nn seadusest tuleneva viivisintressi nõudeõigus ja suurus olukorras, kus lepingus ei olnud intressimäära kokku lepitud. Kuigi 30.03.2003 laenulepingus oli intressimäär kokku lepitud, ei ole hageja selle alusel nõuet esitanud, vaid on lähtunud kokkulepitust väiksemast seaduses ettenähtud määrast.

3. Hageja ja kostja 2 õigussuhte aluseks on 11.09.2006 nende vahel sõlmitud käendusleping (sisaldub 11.09.2006 kokkuleppe punktis 3.3). Käendaja kohustus põhivõlgniku võlgnevus solidaarselt võlausaldajale tasuda tuleneb lisaks poolte vahel sõlmitud kokkuleppest ka kehtivast seadusandlusest --- VÕS § 76 lg-d 1 ja 2, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1. Nimetatud sätete kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt ning käenduslepingust tulenevad kohustused tuleb täita vastavalt lepingule. Antud juhul oli käenduslepingus kokku lepitud, et käendusega tagatakse võlgniku kohustuste täitmine võlausaldaja ees. Kokku ei olnud lepitud käenduse piirangutes ei tähtaja ega rahasumma osas VÕS § 142 lg 3 mõttes. Seega vastutab käendaja võlausaldaja ees võlgniku kogu täitmata kohustuse ulatuses.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele kostjate suhtes solidaarselt, selliselt, et ka hageja kohtukulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok