2-06-27760/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-06-27760 Otsuse kuupäev 06.detsember 2007

Kohtunik

Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi K.M. hagi K.G.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise nõudes Hageja

K.M. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxxxxx ) Hageja esindaja Malle Raba Kostja K.G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxx xxx xxxxxxxxxxx xx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx) Kostja esindaja Advokaat Toomas Ventsli Asja läbivaatamise kuupäev 21.november 2007 Istungil viibinud isikud hageja K.M. hageja esindaja Malle Raba kostja esindaja advokaat Toomas Ventsli

Resolutsioon Tuvastada, et K.G. on M.M.M. ( isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx.xx.xxxx, sünniakt koostatud Viljandi Maavalitsuses xx.xxxxxxxx xxxx, akti nr xxx) isa.

Välja mõista K.G.ilt K.M. kasuks elatis M.M.M. ülalpidamiseks alates 04.oktoobrist 2006 3000 (kolm tuhat ) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Viivitamata täidetavaks tunnistada elatise väljamõistmine alates 01.novembrist 2007 3000 krooni kuus.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi olid poolte vahel lähedased suhted alates 16.augustist 2005.a., kui hageja kostja kutsel asus elama Inglismaale kostja juurde. Suuri probleeme ei olnud nende vahel kuni 26.novembrini 2006, mil hageja teatas kostjale, et ta ootab temalt last. Kostja reaktsioon oli negatiivne, ta esitas ultimaatumi, kui hageja soovib kostjaga kooselu jätkata, siis peab tegema abordi. Hageja ei olnud sellega nõus. Detsembris alguses otsustas hageja ära kolida, kuna kooselu kostjaga muutus võimatuks. 26.juulil 2006 sündis tütar M.M.M.. Hageja ei ole saanud kostjaga enam kontakti. Kostja ema võttis hagejaga ühendust ning teavitas teda sellest, et kostja tahab tõestust lapse põlvnemisest.

Hageja palub Perekonnaseaduse § 42 ja § 61 alusel tuvastada, et K.G. on M.M.M. ( isikukood xxxxxxxxxxx, sündinud xx.xx.xxxx, sünniakt koostatud Viljandi Maavalitsuses xx.xxxxxxxx xxxx, akti nr xxx) isa ja välja mõista elatis 3000 krooni kuus.

Kostja esitas kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks. Hageja otsis 2005.a. suvel Inglismaal elukohta ja tööd. Kostja otsustas hagejat aidata ning võimaldas hagejal ajutiselt peatuda enda elukohas. Hageja elas kostja juures umbes nädala, misjärel kolis elama mujale. Kooselu kestel olid hageja ja kostja seksuaalvahekorras üksnes ühel korral. Pärast mujale elamaasumist ei ole hageja ja kostja omavahel enam suhelnud.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.detsembri 2006 määruse alusel on läbi viidud ajavahemikul 18.12.2006-21.12.2006 molekulaargeneetiline ekspertiis. Ekspertiisi akti nr 060463 järgi eksperdid tuvastasid, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada K.G.i ( uuritud mehe) bioloogilist isadust M.M.M. ( uuritud lapse ) suhtes. Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 6*107. Tõenäosus, mille kohaselt K.G. saab olla M.M.M. bioloogiline isa ( isaduse tõenäosus ) on 99,9999990%-i.

Kostja esitas kohtule oma vastuse hagi kohta. Juhul, kui kohus tuvastab M.M.M. põlvnemise kostjast, palub kostja end vabastada kohustusest last ülal pidada. Hageja elas 2005.a. suvel kostja juures umbes ühe nädala, misjärel kolis elama mujale. Hageja ja kostja ei planeerinud ühiselt lapse sündi, samuti puudus nii hagejal kui ka kostjal soov luua tulevikus ühine perekond. Lapse sündimine lühiajalisel perioodil toimunud vahekorra tõttu on kaalukaks põhjuseks kostja vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest. PkS § 61 lg 8 sätestab, et kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest põlvnemise on kohus tuvastanud, vabastada kohustusest last ülal pidada.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Ta leiab, et need asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei ole põhjuseks elatise maksmisest keeldumiseks. 25 aastane mees pidi ette nägema seksuaalvahekorra tagajärgi. Kostja on kunagi rääkinud, et tal polnud lapse saamise soovi, kuid seda polnud ka hagejal. Kostjal on kinnisvara xxxxx tn x xxxxxxxx korter. Hageja ja kostja elasid koos 16.08. 2005 kuni 26.11.2005– see on peaaegu neli kuud.

Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostja ei vaidle vastu, et kostja on lapse isa. Kostja vaidleb elatise maksmise vastu. Kostja jääb kirjalikus vastuväidetes esitatud faktiliste asjaolude ja õiguslike põhjenduste juurde. Kostja ei vaidle summa üle. Kostja leiab, et TsMS § 61 lg 8 alusel võib teda elatise maksmisest vabastada. Põhiline on kostja ja hageja suhte lühiajalisus, otsus perekonda mitte luua. Neil polnud kavas ühise perekonna planeerimist. Kostja oli seisukohal, et ta pole lapse isa kuni DNA testi tegemiseni. 2005.aastal elasid pooled Inglismaal ühe nädala. Kostja pole esindajale avaldanud, et nad hagejaga sõlmisid koos ühise üürilepingu. Kostja elab praegu hagiavalduses antud aadressil, töökohta ta ei tea. Kostja kinnisvara kohta andmed puuduvad. Kostja arvates oli kooselu palju lühem. On seda ka oma vastuses märkinud.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 42, § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel.

Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostja ei vaidle vastu, et kostja on lapse isa. Kostja oli seisukohal, et ta pole lapse isa kuni DNA testi tegemiseni. Kohus leiab, et on põhjendatud tuvastada, et K.G. on M.M.M. isa.

Kohus leiab, et molekulaargeneetilise ekspertiisi arvamus, K.G.i ja K.M. väited, et nad on olnud seksuaalvahekorras, on piisavad asjaolud isaduse tuvastamiseks. Peale DNA testi tegemist ei vaidle kostja vastu, et ta on M.M.M. isa. Kohus leiab, et nende asjaolude alusel saab tuvastada, et M.M.M. põlvneb K.G.ist. Kohus leiab, et kuna enam selles vaidlust ei ole, ei ole vajalik seda rohkem tõendada. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 8 kohaselt kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (§ 42), vabastada kohustusest last ülal pidada. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leiab, et hageja poolt nõutud elatis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja taotles üle kuulata kohtuistungil tunnistajad, kes teavad, et hageja ja kostja kooselu oli lühiajaline, hageja ja kostja ei planeerinud ühiselt lapse sündi ning hagejal ja kostjal puudus soov luua tulevikus ühine perekond. TsMS § 251 lg 1 kohaselt tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus leiab, et poolte kooselu lühiajalisus on tõendatud. Hageja väitel elasid pooled koos 16.08. 2005 kuni 26.11.2005, kostja väitel umbes nädala.

Kohus leiab, et ka kolmekuuline kooselu on lühiajaline. Kostja väitel kooselu kestel olid hageja ja kostja seksuaalvahekorras üksnes ühel korral. Kostja väitel hageja ja kostja ei planeerinud ühiselt lapse sündi, samuti puudus nii hagejal kui ka kostjal soov luua tulevikus ühine perekond. Hageja väitel kostja on kunagi rääkinud, et tal pole lapse saamise soovi, kuid seda polnud ka hagejal. Kohus leiab, et tunnistajate ülekuulamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et poolte kooselu lühiajalisus on niigi tõendatud. Asjaolusid, et hageja ja kostja ei planeerinud ühiselt lapse sündi ning hagejal ja kostjal puudus soov luua tulevikus ühine perekond, teavad kõige paremini pooled ise.

Kohus leiab, et lühiajalise kooselu puhul ei ole tunnistajate ütlused poolte perekonna loomise ja lapse saamise soovi kohta usaldusväärsed. Samuti ei saa olla usaldusväärsed tunnistajate ütlused selle kohta, kas pooled oli oma kooselu jooksul seksuaalvahekorras üksnes ühel korral või enamal korral.

Kostja leiab, et lapse sündimine lühiajalisel perioodil toimunud vahekorra tõttu on kaalukaks põhjuseks kostja vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Kohus leiab, et selline kostja väide ei ole põhjendatud. Perekonnaseaduse kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last, vaatamata sellele, kas lapse sünd on planeeritud või mitte ja vaatamata sellele, kui pikk oli koos elamise aeg. Kohus leiab, et kostja täisealise isikuna pidi ette nägema seksuaalvahekorra võimalikke tagajärgi.

Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist, vaatamata sellele, kas vanem soovib teda ülal pidada või mitte.

Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostja vaidleb elatise maksmise vastu. Kostja ei vaidle summa üle.

Kohus leiab, et kuna kostja elatise summa üle ei vaidle, tuleb elatis välja mõista hageja nõutud suuruses.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 01.novembrist 2007.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja hoidus kõrvale hagejaga suhtlemisest peale seda, kui sai teada, et hageja ootab last. Seetõttu on ka kostja elukohaks märgitud tema vanemate elukoht ning kostja elukoha sai ta teada alles vastusest hagile.

Kostja leiab, et kostja menetluskulud, kostja menetluskulud ja muud kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 võimaldab kohtul jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja taotlus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1sätestatuga on põhjendamatu. Hageja väide, mille kohaselt tuleks menetluskulude jagamisel arvesse võtta asjaolu, et hageja sissetulekud on väiksemad kui kostja sissetulekud, ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Kostja hinnangul ei ole õiglane jätta kostja ning hageja menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuse järgi kohtule hagi kohta ( tl 20 ) kostja on seisukohal, et M. M. M. ei põlvne kostjast. Oma hilisemas vastuses ( tl 46 ) kostja on seisukohal, et ta ei ole keeldunud lapse põlvnemise tuvastamisest kohtuväliselt ja kostja hinnangul on kohtusse pöördumine olnud põhjendamatu.

Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on teinud endast oleneva, et isadus tuvastada kohtuväliselt.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik