2-07-42587/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Piret Landberg tõlk Tatjana Šibajeva Kohtu Kohtu Kohtu Kohtuotsuse otsuse otsuse otsuse tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja koht koht koht koht

06.12. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2 Tsiviilasja n Tsiviilasja n Tsiviilasja n Tsiviilasja number umber umber umber 2-07-42587 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Ž J hagi A J ’i vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: Ž J , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja: A J , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kohtuistungi Kohtuistungi Kohtuistungi Kohtuistungi toim toim toim toimumise ae umise ae umise ae umise aeg g g g 06.12.2007.a. Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid pooled Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: hagi rahuldada tervikuna. hagi rahuldada tervikuna. hagi rahuldada tervikuna. hagi rahuldada tervikuna.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A J J J J ’i’i’i’iltltltlt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) Ž J J J J (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) kasuks alates kasuks alates kasuks alates kasuks alates 12 12.10.200 0.200 0.200 0.2007.a. .a. .a. .a. elatis nende lapse elatis nende lapse elatis nende lapse elatis nende lapse A J J J J , sündinud 31.01.2001.a., , sündinud 31.01.2001.a., , sündinud 31.01.2001.a., , sündinud 31.01.2001.a., ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusr saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusr saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusr saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana ahana ahana ahana

1 800

1 800

1 800

1 800 ( ( ( (üks tuhat kaheksasada üks tuhat kaheksasada üks tuhat kaheksasada üks tuhat kaheksasada) krooni ) krooni ) krooni ) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kehtestatud kuupalga alammäära kehtestatud kuupalga alammäära kehtestatud kuupalga alammäära. . . .

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A J iltltltlt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) Ž J J J J (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) kasuks alates kasuks alates kasuks alates kasuks alates 12 12.10.200 0.200 0.200 0.2007.a. .a. .a. .a. elatis nende lapse elatis nende lapse elatis nende lapse elatis nende lapse N J J J J ’i’i’i’i, sündinud 19.04.2006.a., , sündinud 19.04.2006.a., , sündinud 19.04.2006.a., , sündinud 19.04.2006.a., ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusr saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusr saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusr saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana ahana ahana ahana

1 800

1 800

1 800

1 800 ( ( ( (üks tuhat kaheksasada üks tuhat kaheksasada üks tuhat kaheksasada üks tuhat kaheksasada) krooni ) krooni ) krooni ) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kehtestatud kuupalga alammäära kehtestatud kuupalga alammäära kehtestatud kuupalga alammäära. . . .

Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv kostja Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv kostja Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv kostja Menetluskuludest jätta kohtukuluna riigilõiv kostja A J J J J ’i ’i ’i ’i kanda ja kanda ja kanda ja kanda ja muus osas poolte muus osas poolte muus osas poolte muus osas poolte endi kanda. endi kanda. endi kanda. endi kanda.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista A J ’i’i’i’iltltltlt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx riigilõivu katteks riigituludesse riigilõivu katteks riigituludesse riigilõivu katteks riigituludesse riigilõivu katteks riigituludesse 1 750

1 750

1 750

1 750 ( ( ( (üks tuhat üks tuhat üks tuhat üks tuhat seitsesada viiskümmend seitsesada viiskümmend seitsesada viiskümmend seitsesada viiskümmend) krooni. ) krooni. ) krooni. ) krooni.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamata Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamata Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamata Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonka Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonka Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonka Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva ebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva ebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva ebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses ui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses ui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses ui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahe märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahe märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahe märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ndamisega kirjalikus menetluses ndamisega kirjalikus menetluses ndamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s SEB Eesti s SEB Eesti s SEB Eesti s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796 Ühispank nr. 10220034796 Ühispank nr. 10220034796 Ühispank nr. 10220034796K011 ja AS

011 ja AS

011 ja AS

011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 29 mõlemal juhul 29 mõlemal juhul 29 mõlemal juhul 2900072136. 00072136. 00072136. 00072136. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise pööramise pööramise pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korr äitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korr äitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korr äitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. as. as. as.

I. Asjaolud.

I. Asjaolud.

I. Asjaolud.

I. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud kaks last - 31.01.2001.a. tütar A J ja 19.04.2006.a. poeg N J , kes mõlemad elavad hageja juures. 29.10.1999.a. sõlmitud abielu on lahutamisel. Kooselu lõppes 11.10.2007.a. Hageja elab Tapa valla poolt antud sotsiaalkorteris, kuna kostja on vägivaldne ja temaga koos pole võimalik elada. Hageja tööl ei käi, kuna on lapsehoolduspuhkusel. Hageja sissetulekuks on igakuine peretoetus

2 400 krooni, millele lisaks on Tapa vald andnud suurema lapse lasteaia toidutoetust

2 000 krooni. Kostja ei ole laste ülalpidamiseks raha andnud, Hageja palub laste ülalpidamiseks elatis kostjalt välja mõista igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 1, 61 lg. 1, 2, 4 alusel.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 05.11.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Hagi on esitatud vahetult pärast lahkukolimist, mistõttu kostja polegi jõudnud oma laste ülalpidamiskohustust täita. Pärast kooselu lõppu jäi kostja elama endisesse korterisse, kus tuleb tasuda kõik korteriga seonduvad kulutused. Kostja saab invaliidsuspensioni

2 000 krooni kuus, töötasu on umbes 10 000 krooni, millest tuleb tasuda eluasemelaen

3 000 krooni kuus, eluasemekulud 2000 krooni, millele lisandub elekter 1 000 krooni, kuna on elektriküte. Lasteaiamaksu 500 krooni on tasunud kostja ja teeb seda ka edaspidi. Telefonikulutused on 600 krooni, lapse võimlemistunnid 200 krooni, transpordikulud 2 000 krooni, kuna elukoht on Tapal, aga tööl tuleb käia Näpil. Kuni lahutusprotsess ja ühisvara jagamine on pooleli, ei ole kostjal võimalik rohkem maksta kui 2 500 krooni kahe lapse peale kokku. Kostja on nõus kirjaliku menetluse ja kompromissiga.

II. Asja kohtulik arutelu

II. Asja kohtulik arutelu

II. Asja kohtulik arutelu

II. Asja kohtulik arutelu ja m ja m ja m ja maakohtu otsuse põhjendused. aakohtu otsuse põhjendused. aakohtu otsuse põhjendused. aakohtu otsuse põhjendused. Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ja seletab, et abielu on veel lahutamata, kuid elatakse eraldi ja jäädaksegi elama eraldi. Hageja ei ole nõus, et kostja maksab mingeid makse ise, sest lasteaias küsitakse maksu maksmist ikka hageja käest. Kostja kohtuistungil soovib laste lasteaiamaksu ja ringide eest maksta ise ning sellevõrra maksta vähem elatist. Kuulanud ära hageja seisukoha on kostja nõus elatise väljamõistmisega igakuise elatusrahana 1 800 krooni kuus kummalegi lapsele.

Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada tervikuna. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest 1 800 krooni. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

TsMS § 440 lg. 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kohtuistungil on nõus maksma 1 800 krooni kuus lapse kohta. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 12.10.2007.a. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kuna hageja elatise nõudes on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse lisale

2 on summalt 3 600 x 9 = 32 400 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 1 750 krooni. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas PKS §-de 60, 61, 70 sätteid ning juhindus TsMS §-de 164 lg. 1, 206 lg. 1, §-de 440-442, § 450 lg. 1, § 630 lg. 1, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 10. jaanuaril 2008.a

10. jaanuaril 2008.a

10. jaanuaril 2008.a

10. jaanuaril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev