2-07-23555/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-23555

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 05.detsember 2007.a Tartu Kohtumaja kell 16.00 Tsiviilasja number 2-07-23555 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants ja AS F. pankrotiavaldus OÜ T. pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad • VõlausaldajaI OÜ Aktiva Finants (RK 10746479 asukoht Jõe 3 Tallinn 10151) • Võlausaldaja esindaja Julianuse Inkasso Agentuur AS (RK 10686553, postiaadress Ülikooli 6a Tartu 51003), • esindaja Silver Eensaar • VõlausaldajaII AS F. • Esindaja juhatuse liige G.S.
võlgnik OÜ T.
esindajad: juhatuse liige A.K. ja
M.T.
ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (kontaktaadress: Tartu, Uus 11-33 telefon 7 407 610; 56 503 342) Kohtuistungi toimumise aeg 13.november 2007.a. RESOLUTSIOON

võlausaldajate pankrotiavaldus rahuldada.

1. Välja kuulutada OÜ T. juhatuse liige A.K. ja M.T.) pankrot.

2. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

3. Nimetada pankrotihalduriks Sirje Tael (kontaktaadress: Tartu, Uus 11-33 telefon 7 407 610; 56 503 342).

4. Kohustada võlgnikku 19.12.2007.a kell 10.45 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 19.12.2007.a algusega kell 11.00 Tartu Kohtumajas, aadressil Kalevi 1.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

2 Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Välja mõista pankrotivara arvelt võlausaldaja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud kokku 16 600 (kuusteist tuhat kuussada) krooni.

8. Välja mõista pankrotivara arvelt võlausaldaja OÜ F. kasuks menetluskulud kokku 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

9. Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda

24.07.2007.a. OÜ Aktiva Finants poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094 Hansapangas tasutud 15 000 kroonist ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 00 (viisteist tuhat krooni) OÜ Tähe Õigusbüroo (a/a 221015630846) kasuks

10. Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 77 580 (seitsekümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend) krooni OÜ Tähe Õigusbüroo (a/a 221015630846) kasuks

11. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Teha kohtuotsus koheselt teatavaks Tartu Maakohtu registriosakonnale ja saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord ja otsuse täitmine Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Haldur ei või võlgniku nimel kaebust esitada ega võlgnikku kaebuse läbivaatamisel esindada.

I Pankrotiavalduse sisu

Avalduse kohaselt OÜ Aktiva Finants (edaspidi Võlausaldaja) omab OÜ T. vastu nõuet, mis tuleneb Võlausaldaja ja S. Eesti filiaali vahel 27.02.2007.a. sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppest ja S. Eesti filiaali nõudeloovutusest 28.02.2007.a. OÜ-le Aktiva Finants. S. Eesti filiaal ja OÜ T. sõlmisid 27.02.2007.a. võla tunnistamise kokkuleppe nr 374468, milles võlgnik kinnitas oma võlga S. Eesti filiaali ees seisuga 27.02.2007.a. summas 740 490.08 krooni. Kokkuleppe tingimuste kohaselt vähendasid S. Eesti filiaal ja võlgnik võlasummat 732318.44 kroonini, tingimusel, et võlgnik tasub nimetatud summast 366159.22 krooni hiljemalt 28.02.2007.a. ja 366159.22 krooni hiljemalt 28.03.2007.a. Võlgnik ei järginud kokkuleppe tingimusi ja on tasunud võlast 28.02.2007.a. ainult 300 000 krooni. 28.02.2007.a. loovutas S. Eesti filiaal 27.02.2007.a. sõlmitud kokkuleppest tulenevad nõudeõigused OÜ-le Aktiva Finants. Kuivõrd võlgnik ei pidanud kokkuleppe maksetingimustest kinni ja ei tasunud osaliselt hiljemalt 28.02.2007.a. tasumisele kuulunud summat, siis kasutas võlausaldaja kokkuleppe punktist 4. tulenevat õigust nõuda koheselt sisse kogu kokkuleppest tulenev võlgnevus (440 490.08 krooni), nõudes 15.03.2007.a. saadetud teatisega nimetatud summa viivitamatut tasumist, hoiatades, et võla mittetasumisel lisandub sellele viivis. Kuivõrd võlgnik teatisele ei reageerinud, siis saatis Võlausaldaja Võlgnikule 06.06.2007.a. korduva pankrotihoiatuse, paludes tasuda võlgnevus hiljemalt 18.06.2007.a. ka pankrotihoiatusele ei ole võlgnik reageerinud, rääkimata võla tasumisest. Kokku on võlgnikul seega kokkuleppe alusel tasumata põhivõlana 440 490.08 krooni, millele lisandub viivis vähemalt summas 140 956.82 krooni (arvestatud kuni 06.juunini 2007.a. ja võlgniku

3 võla suuruseks on seega vähemalt 581 446.90 krooni. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajale tasuda ning ei otsi selleks võimalusi. Alust on arvata, et võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikule kuulub küll kinnistuid, kuid võlausaldajale teadaolevalt on need kõik koormatud hüpoteekidega. Kinnisturaamatu andmebaasist nähtuvalt on võlgnik võõrandanud või täiendavalt koormanud oma vara, kuivõrd mitme võlgnikule kuuluva (kuulunud) kinnistu osas on 11.juunil 2007.a. kinnistusraamatusse kantud kinnistamisavaldused. Võlausaldajal puuduvad andmed muu võlgnikule kuuluva vara kohta, mistõttu võlausaldaja leiab, et võlgnikul ei ole vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgniku pikaajalist maksejõuetust näitab ka suur maksuvõlg, mis on alates 05.06.2007.a. suurenenud ligikaudu 100 000 krooni võrra. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja kuulutada välja võlgniku OÜ T. pankrot.

Oma nõude tõendamiseks esitab võlausaldaja järgmised tõendid: 1. võla tunnistamise kokkuleppe 27.02.2007.a. (I kd tl 7) 2. teatise nõude loovutamise kohta 28.02.2007.a. (I kd tl 8); 3. teatise, 15.03.2007.a. koos tähitud posti kviitungiga (I kd tl 9-10); 4. pankrotihoiatuse koos tähitud posti kviitungiga 06.06.2007.a. (I kd tl 11-12); 5. Väljavõtte Maksuja Tolliameti andmebaasist. (I kd tl 13);

Tartu Maakohtu 07.08.2007.a määrusega algatati pankrotimenetlus (tl 68-70).

24.09.2007.a. esitas AS Factor kohtule pankrotiavalduse Avalduse kohaselt võlausaldaja ja võlgniku vahel 05.01.2007.a. sõlmitud lepingu punkti 2.4. kohaselt kohustus võlgnik tasuma hiljemalt 15.02.2007.a. võlausaldaja arveldusarvele 1 118 970.40 krooni. Nimetatud lepingu punktis 3.1. käsitlesid pooled lepingut võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Kuna võlgnik ei täitnud eelpool nimetatud lepingust tulenevat kohustust tasuda võlausaldajale võlgnevus summas 1 118 970.40 krooni tähtaegselt ning andis võlausaldajale pidevalt katteta lubadusi võlgnevus tasuda, saatis võlausaldaja esindaja võlgnikule 06.09.2007.a. pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus 1 437 876.90 krooni, millest viivised moodustavad 318 906.50 krooni 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole võlgnik eelnimetatud võlgnevust likvideerinud. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist, ning võlgnik ei ole nõudele vastu vaielnud, ning et võlgnevus esineb pikema ajavahemiku jooksul, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Oma nõude tõendamiseks esitab võlausaldaja järgmised tõendid: 1. lepingu 05.01.2007.a. (tl II kd tl 4-5); 2. pankrotihoiatuse 06.09.07.a. (tl II kd tl 6); 3. tähitud kirja kviitungi pankrotihoiatuse saatmise kohta (tl II kd tl 7);

12.10.2007.a. on AS F. poolt esitatud pankrotiavalduse liidetud ühte menetlusse OÜ T. vastu esitatud pankrotiavaldusega (II kd tl 21)

I Ajutise pankrotihalduri aruanne (tl 79-211)

Võlgnik on tegutsev ettevõte ning seega andis ajutine haldur nõusoleku jooksvate maksete tegemiseks pangarvelt. Tasuti liisingmakseid, jooksvaid rendimakseid, laenu tagatud laenude tähtajalisi makseid, töötasusid jms. Seisuga 26.09.2007 ei võõrandatud põhivara koosseisus olevaid varasid. Kuigi käisid ettevalmistused kahe notariaalse tehingu tegemiseks. Esimene tehing oli seotud kasutusvaldusest loobumisega ja selle eest saadava tasuga ning teine tehing oli seotud AS SEB EÜP –ga olevate laenulepingute lõpetamisega. Seisuga 26.09.2007 tehinguteni ei jõutud, sest tehingutingimused just

4 AS SEB EÜP laenunõuete rahuldamiseks ei olnud kõiki võlausaldajaid arvestav. Käesoleval ajal käivad ettevalmistused tehingu sooritamiseks, mis arvestavad kõikide võlausaldajate huve. Antud aruandes on oluline märkida, et osaühingu raamatupidamine on haldurile edastatud mitmeid aruandeid 2007 aasta kohta ning andmed on erinevad. Põhjuseks on asjaolu, et osaühingul toimub 2006 aasta majandusaasta aruande auditeerimine. Kuni k.o. ajani ei ole 2006 aasta majandusaasta aruanne auditeeritud. Ajutisel haldurile edastati 2006 aasta majandusaasta aruandes olev bilanss ja kasumiaruande. Nendest ridadest on näha, et aruanne erineb äriregistrisse esitatud 2006 aasta majandusaastaaruandest. 2006 aasta majandusaastaruandes tehtavad muudatused ongi põhjustanud 2007 aasta aruannetes erinevad andmed, sest aruande algsaldo muutub. Seisuga 27.09.07 on 2006 aasta majandusaasta aruanne auditeerimata, kuigi Raamatupidamisseaduse koheselt on auditeerimine osaühingule kohustuslik. Raamatupidaja 27.09.2007 antud seletuste kohaselt on 2006 majandusaasta aruanne lähimatel päevadel auditeeritud. Seega võivad muutuda ajutises aruandes toodud andmed ning ka likviidsuse näitajad ning isegi ajutise halduri seisukohad. Lisaks on vajalik märkida, et esialgsed 2007 esitatud koondandmeid ei vastanud tegelikkusele ning alates 13.augustist 2007 kuni 27.septembrini 2007 muudeti ja täiendati 2007 aruannete ridu oluliste kirjetega ja olulises mahus. 1. OSAÜHINGU ÜLDANDMED OÜ T. on äriühinguna kantud äriregistrisse 03.aprill 2002 asukohaga K. 16, Võru . Äriühingu juhatuse liikmed asutamisest kuni 01.04.2004 on olnud K.K. ja M.T . Osaühingu kapital on olnud ja on 40 000.- krooni. Käesoleval ajal jaguneb osakapital kahe osaniku vahel võrsetes osades: A.K. omab 20 000.- kroonist osa; M.T. omab 20 000.- kroonist osa Juhatuse liikmed pankrotimenetluse ajal on A.K. ja M.T . A.K. on juhatuse liige olnud 19.augustit 2005 ning M.T. alates 21.märts 2005 (aluseks äriregistri elektrooniline andmebaas). Nõukogu äriühingul ei ole moodustatud.

Tegevusalad Põhikirja järgsetest tegevusaladest on põhiliseks tegevusaladeks 1) kinnisvara arendus, haldamine , ost-müük 2) metsa ülestöötlemine, töötlemine, ost-müük 3) metsa majandamine 4) saematerjali ost-müük, import eksport

Osaühing on jätkuvalt tegutsev ettevõte. 2. OSAÜHINGU VARAD / AKTIVA Osaühingu varade ja kohustuste kajastamisel on aluseks võetud seis 17.09.2007 (saadetud ajutisele haldurile 26.09.2007 ). Varade ja kohustuste kajastamisel lähtutakse osaühingu bilansi ridadest. Ajutine haldur korrigeerib bilansi ridasid alakontode juures andes vastava selgituse.

2.1.1. KÄIBEVARA

1. Raha ja pangakontod

5 Raha ja pangakontod kokku 1 112 567,53

1.1.Kassa - 1 491 620,999 Kassas kajastub ka arvelduskrediit, mida ei ole kasutatud ning seega on arvelduskrediidi osas kassa seis väiksem ehk 1 491 620,99 – 380 766,58 = 1 110 853,42 Tegelikkuses kassas raha ei ole ning kassaraha eest on tehtud kulusid. Raamatupidamise aga ei ole esitatud kõike kuludokumente ning bilansis kajastuv summa kassa osas ei vasta tegelikkusele. Ajutine haldur pöördus juhatuse liikmete poole palvega esitada kassa raha ning panna kassa raha panka, seda ei tehtud, vaid selgitati, et nimetatud kassa raha eest on tehtud kulusid. Kassa raha summa suurus on tingitud asjaolust, et pangast välja võetud raha kaartidega, kajastub kassa rahana ning kassa kontolt kustub, kui on olemas raha kasutamise alusdokument. Nimetaud kassa jääk/kulud väljamaksed on juba tekkinud enne 2007 aastat. Seega on kassas olev reaalne raha 0.- krooni

1.2. Pangakontod

Ajutise menetluse ajal on pangakontodele laekunud summa 1 794 732,67 krooni. Seisuga 17.09 on pangakonto summa 1 777,94 krooni

2. Nõuded ostjate vastu

2.1. Ostjatel laekumata 2 879 302,93 krooni.

Enamus ostjate nõuetest moodustub nõue H. vastu summas 1 727 760,25 krooni. 20.mail 2007 sõlmis osaühing metsalõikuse ja väljaveo teenuse lepingu , mille kohaselt osaühing kui töövõtja alustas juulis lepingu täitmist. Kuid tellija ei suutnud tagada enda poolseid kohustusi. Saksas tehtud tööde eest ei ole osaühingule laekunud raha. Tellija nõustus vaid tasaarveldama ühe arve tööde tegemiseks kulunud kütusega K.o. ajal on nõue 20.mail 2007 sõlmitud lepingu alusel H. vastu summas 1 317 945,25 krooni. Tellija tunnistab arveid, kuid ei suuda tagada arvete maksmist. Võimalk on esitada tellija vastu kahjunõuded. Tellija lubas 60 tuhat EUR tasuda hiljemalt 25.septembril 2007. 27.09.2007 faksiti ülekande koopia ning raha on pankades teel osaühingu arveldusarvele . Seega 939 000.- krooni on reaalne vara . Ülejäänud summa/ nõude kättesaamine on pikaajaline ning antud hetkel ei saa lugeda nõuet likviidse vara hulka. 01.10.2007 nimetatud summat arvel ei ole ning ülekandja võis tühistada makse. Seega on antud nõue jällegi 0.- krooni

Tellija ei ole lepingulisi kohustusi täitnud ning osaühing lõpetas lepingu ning juhatuse liikmed sõlmisid uue lepingu sama töö tegemiseks metsaomanikega. Tööd algasid 26.septembril 2007.

Osaühing enne pankrotimenetlust tegi metsalõikust ja väljaveo teenust Rootsis, k.o ajaks on tööd lõpetatud . 375 895.95 krooni on nõue S.S. vastu. Nõue on tekkinud osutatud metsa langetamise ja väljaveo teenuse eest . Arved on esitatud enamuses juuli lõpu kuupäevadega ning tänaseks on enamus arvet tähtaeg ületatud 30 päeva võrra. Juhatuse liikme M.T. sõnul on laekumas 200 000.- krooni.

Ka pankrotimenetluse ajal on Rootsist laekunud rahalisi vahendeid summas 662 638,58 krooni .

727877,12 krooni on laekumata 2006 aasta esitatud arvetest. Ajutisele haldurile ei ole teatatud enne nende nõuete sissenõudmisega tegeletakse.

6 Likviidse varana k.o ajal nõuetest saab lugeda seega Rootsis laekumata 200 000.- krooni (kuigi ka siin on lubatust maksetähtaegadest üle mindud) ning 220 000.- kroonist laekumist Eestis osutatud metsa väljaveo ja lõiketeenuse eest (vt. müügireskontro . lisa 6) ehk kokku 420 000.- krooni 2.2. Ettemaksed hankijatele

Ettemaksed hankijatele summas 150 454,35 krooni

2.3. Nõuded aruandvatele isikutele

Nõuded aruandvate isikute vastu summas 1 551 190,01 krooni

Juhatuse liikmete vastu olevad nõuded antud kontol A. K - 1 166 726,30 M. T 108 573,81

Nõuded, kelle vastu nõue on üle 20 000.- krooni

R.N. – 92 282,56 E. K - 21 025,80 E.M 21 848,08 A.N 42 496,13

Vaadates 2007 aastal toimunud muutusi aruandvate isikute osa, nähtub, et 01.01.2007 seisuga oli A.K saanud aruandva isikuna raha 2 748 758,12 krooni . K enda seletuste kohaselt tema on arveldanud tehingutes sularahaga ning nimetatud raha eest on tehtud sularaha tehinguid, K leiab, et reaalne võib olla tema kui aruandva isiku kohustus summas 26 272,18 krooni.

Samas on ka töötajatele antud raha majanduskuludeks reaalselt kulutatud ning äriühing ei oma nõuet nende vastu.

Ajutine haldur ei saa lugeda nimetatud kontol olevat käibevara osaühingu vara hulka .

2.4. Antud laenud

Antud laenud summas 4 039 669,89 krooni

Laenusaajateks on juhatuse liikme A. K seotud ettevõtted

P. OÜ - 3 516 938,00 M. OÜ - 0,00 O. OÜ - 67 000,00 M. OÜ - 410 731,89

Hoolimata korduvatest küsimustest, ei ole siiani laenulepinguid esitatud. Juhatuse liige A.K on selgitanud, et võimalik on teha tasaarvestust, sest osaühingu kohustuste poole peal omavad antud äriühingud ka kohustusi.

Nägemata laenulepinguid , on võimatu hinnata laenulepinguid likviidse varana, Alates 07.augustit 2007 ei ole nimetatud äriühingud tasunud võlgnikule mitte ühtegi makset. Seega ei saa ajutine haldur öelda, kas tagasimaksed on seotud kvartaalsete maksetega, aastaste maksetega või ühekordse tagasimaksega . Samamoodi ei ole nähtavad intressid ja viivised.

7 Käesolevas menetluses ning ka 2007 aastal ei ole nimetatud äriühingud kordagi tasunud võlgnikule, hoolimata võlgniku kohustustest nii AS F. kui AS Julianus Inkasso ees.

Osaühingul on olnud maksekohustuste täitmisel raskusi 2007 aastal , kuid osaühinguga seotud äriühingud ei ole tasunud oma laenukohutusi. Seega ajutine haldur leiab, et nimetatud nõudeid ei saa lugeda likviidse vara hulka.

P. OÜ laenu tagasisaamise hindamisel on oluline märkida, et OÜ P. omab kinnisasju. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole osaühingu T. laenud tagatud . OÜ P. on võtnud võõrkapitali ka krediidiasutuselt – AS-lt SEB EÜP kokku summas 10 359 855.- krooni seisuga 31.12.2006 . K.o. ajaks on lõppenud laenuleping 5, 8 miljonilises summas ning laenu summa on tagastamata. Vaadates OÜ P. majandusaasta aruannet, on aastavahetuse seisuga olnud raha ja pangakontode summa 3,25 miljonit krooni , bilansimaht aga 17 miljonit krooni, millest kinnisaju on hinnatud ca 11 miljonit krooni(nimetatud summa aga on samas suurusjärgus , mis on AS SEB EÜP laen). Samas ei ühti OÜ P. ja osaühingu T. aruanded laenude osas.

Ajutine haldur ei saa lugeda seotud osapooltele antud laene ettevõtte likviidse vara hulka, sest laenusaajad ei ole võimelised tasuma laenusummasid. (andmaks hinnangut kas nimetatud laenud on lootusetud , on vajalik teha põhjalik analüüs seotud osapoolte äriühingute kohta , kuigi kui vaadates asjaolu, et 2007 ei ole laekunud mitte ühtegi makset , võib nimetatud summat kättesaamist k.o ajal pidada lootusetuks )

3. Varud

Ostetud kinnistud müügiks 10 955 467.- krooni

Antud konto real kajastuvad juba enne 2006 aasta ostetud kinnistud. Osaühingu kinnisasjade kohta antakse ülevaade tabelites 2, 3, 4 ning kirjeldatakse alajaotuses materiaalne põhivara.

Enamus ettevõttel olevatest kinnistutest on pandud müüki ning seega kuuluvad kinnistud käibevara alla ehk kinnistud müügiks. Kokku summas 8 109 000.- krooni ( summa tuleneb tabelist 2, 3 ja 4 ning kinnistute jagamisel kolme gruppi: I grupi hind 0.168 miljonit , II grupihind 3, 0 miljonit ning 3 grupis müügisolevad kinnistud 4, 941 miljonit krooni.

KÄIBEVARA KOKKU 21 960 652.- KROONI Arvestades ajutise halduri hinnanguid saab lugeda käibevara väärtuseks 8 681 232.- krooni

Tabel 1 näitab , milline on bilansiline väärtus ja milline on ajutise halduri arvates oleva asjade koondväärtus. Käibevarale väärtuse andmine on oluline, sest käibevara annab peegelduse ettevõtte maksevõimele ja iseloomustab ettevõtte likviidsust. Ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajad on kajastatud aruande 4. alajaotuses “osaühingu maksevõime “.

Tabel 1. OÜ T. käibevara bilansiline väärtus ning reaalne väärtus

Käibevara nimetus Bilansiline väärtus Selgitused Väärtust pärast selgitusi Raha ja pangakontod 1 112 567,53

Kassas reaalset raha ei ole ning arvelduskrediiti ei saa kasutada 1777,94

8 Nõuded ostjate vastu 2 879 302,93

Arvestada raha laekumist 1,5 kuu jooksul ja vaadates maksetähtaegu, ning juhatuse liikme selgitusi 420 000.- Ettemaksed hankijatele 150 454,35

Vajalik näha, mis on selle taga 150 454,35 ? Nõuded aruandvatele isikutele 1 551 190,01

Saadud raha eest on tehtud kulusid ning aruandvad isikud ei tunnista nende käes olevat alusetut raha 0

Antud laenud 4 039 669,89

Laenud antud seotud osapooletele, laenulepinguid ei ole 0 Varud 10 955 467,00 Siin kinnistud ning kinnistute osas üldine hinnang antakse eraldi arvestades siin toodut kinnistute väärtust ja arvatakse käibevara hulka need, mis on müügis. 8109 000,00

KÄIBEVARA

KOKKU 23 951 296,63

8 681 232

2.1.2. PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud

Osaühing on andnud füüsilisele isikule A.N. laenu summas 900 000.- krooni kaheks aastaks. Laen on tagamata, kuigi A.N. oma kahte kinnistut ning ühe kinnistu koormamine oleks võimalk. Arvestades osaühingu maksevõimet ning tal endal olevaid kohustusi, peaks antud summa tagama.

1. Maa ja ehitised

Maa ja ehitised 1 016 658, 90

Antud konto alla on toodud maa ja ehitised, istandused ning kinnistud.

Kuigi ajutine haldur on seisukohal, et varude all kajastatud kinnistud müügiks peaks olema põhivara all – konto nimetusega müügiootel põhivara . Antud seletused vara liigile tulenevad RTJ 5 “Materiaalne ja immateriaalne põhivara”

Lähtudes asjaolust, et varude all olevad kinnistud tuleb lugeda materiaalse põhivara hulka , on kinnistuste bilansiline väärtus alljärgnev: Varudes on väärtus 10 955 467.- krooni , kuid sisaldab endas ka ettemaksu. Ettemaks ei ole reaalne kinnistu ning seega on olemasolevate kinnistute väärtus varude all 10 955 467 – 317 000 = 10 638 467.- krooni

Bilansis on maa ja ehitiste all väärtus toodud 1 016 658,90 krooni pikaajalised finantsinvesteeringud aga summas 900 000.- krooni

9

seega kokku on bilansis antud kinnisasjadele väärtus 12 555 125,90 krooni

Osaühing omab 32 kinnistut. Osaühing on võtnud võõrkapitali ehk laene ning enamus kinnistutest on tagatud. Krediidiasutustest laenude võtmisel on vajalik olnud ka kinnistuid hinnata. Ajutisele haldurile esitati 19 kinnistu hindamisaktid. Kinnistutel, mil ei olnud hindamisakte kajastati tabelis olev summa võlgniku poolt pakutava hinnana Ajutine haldur koostas tabeli osaühingu kinnistutest

Tabel 2. Osaühingu kinnistud ja nende väärtus jrk nr Kinnistu nr ja jaoskond Kinnistu nimi Kinnistu suurus ha Hindamisaktides olev hind Hindamis-akti kuupäev Osaühingu hind ha hind OÜ poolt pakutuna 1 36032 Lääne Everti ja Mihkli 14,90 310 000 20 805,4 2 69836 Järva Kääri 12,70 60 000 07,07,05 200 000 15 748,0 3 103204 Tartu Veeriku III 3,50 760 000 217 142,9 4 230506 Pärnu Pealtsaarmakose 41,10 1 830 000 44 525,5 5 309306 Pärnu Aasamäe 5,50 50 000 22,07,05 95 000 17 272,7 6 339134 Saare Kuusiku 4,86 50 000 21,09,05 90 000 18 518,5 7 465636 Järva Metsa 15,80 150 000 15,07,05 250 000 15 822,8 8 656906 Pärnu Meresmaa 5,50 50 000 22,07,05 95 000 17 272,7 9 657006 Pärnu Raiesmiku 5,00 40 000 22,07,05 85 000 17 000,0 10 728634 Saare Laratsi 79,60 2 795 000 16,12,06 10 000 000 188 442,2 11 728706 Pärnu Põlendiku 11,49 80 000 22,07,05 185 000 16 101,0 12 797932 Lääne Vanaõue 29,53 560 000 18 963,8 13 915334 Saare Juhani 32,86 320 000 21,09,05 510 000 15 520,4 14 947406 Pärnu Uuetoa 15,00 120 000 22,07,05 235 000 15 666,7 15 994132 Lääne Mardi 29,63 560 000 18 899,8 16 997934 Saare Loigu 10,43 250 000 23 969,3 17 998034 Saare Metsa 28,31 490 000 17 308,4 18 998134 Saare Aia 1,84 350 000 190 217,4 19 1019432 Lääne Mihkli 17,00 265 000 15 588,2 20 1116806 Pärnu Laanemetsa 33,30 200 000 29,07,05 510 000 15 315,3 21 1192334 Saare Kadariku 3,85 770 000 09,10,06 1 500 000 389 610,4 22 1301837 Rapla Uuskraavi 4,40 30 000 05,07,05 90 000 20 454,5 23 1528606 Pärnu Leevi 11,80 190 000 16 101,7 24 1575737 Rapla Metsaääre 13,58 120 000 05,07,05 210 000 15 463,9 25 1658706 Pärnu Väike-Lehtpuu 5,84 40 000 22,07,05 100 000 17 123,3 26 1754602 Harju Karja 13,98 120 000 15,07,05 220 000 15 736,8 27 1936706 Pärnu Suur-Lehtpuu 15,19 120 000 22,07,05

185 000 15 799,9 28 2212037 Rapla Nõmmekõrtsimetsa 8,27 70 000 05,07,05 135 000 16 324,1 29 2818034 Saare Kadakavälja 3,17 835 000 09,10,06 1 500 000 473 186,1 30 2878534 Saare Kase 4,10 550 000 134 146,3 31 2910831 L-Viru Ekimetsa 11,91 190 000 15 953,0 32 3315404 Tartu Reemetsa 12,00 300 000 25 000,0

Kokku

505,94 6 020 000 22 855 000

Tabelis on näha, et hindamisaktides ning osaühingu poolt pakutav kinnistute hind on erinev. Osaühingul puuduvad vahendid, et tasuda kohustusi ning kohustuste tasumine toimub põhivara arvelt. Ka ajutises menetluses on ette valmistatud müügitehinguid ning kinnistustele on tehtud reaalseid pakkumisi. Osaühingu hinna lahtris on tehtud kolme tooni hindasid. Grupeerimine on toimunud kolmeks seetõttu, et

10 I grupis on kaks kinnistust , mis peaks müüdama lähiajal, et tasuda AS SEB EÜP laenukohutust. I grupi kinnistud on 8 ja 9 (tabelis 2 olev jrk. number) II grupis on 17 kinnistut, mis on tagatud AS SEB EÜP-le ning nende kinnistute müügist rahuldatakse AS SEB EÜP hüpoteegiga tagatud laenukohustused . II grupi kinnistuteks on 1, 5, 6,11, 12, 14 15 19, 20, 22, 23 24, 25, 26, 27 28 ja 32 (tabelis 2 olev jrk. number) III grupp kinnistuid on need, mis jäävad osaühingule alles. III grupi kinnistusteks on kinnistud jrk. numbriga 2, 3, 4, 7, 10, 13 ,16,17,18,21,29,30 ja 31

I grupi kinnistute (kinnistud 8 ja 9) eest on pakutud kokku 168 000.- krooni .

II grupi kinnistute (kinnistud 1, 5, 6, 11, 12, 14, 15, 19, 20, 22, 23 24, 25, 26, 27 28 ja 32) on k.o ajal pakkumises hinnaga 14 000.- krooni ha ehk kokku pakutav hind 3 354 460.- krooni (eeldatavalt võib läbirääkimiste käigus hind langeda ca 10% ehk 335 tuhat ning hinnaks jääks 3 miljonit krooni ).

III grupi kinnistud ehk allesjäävate kinnistute (kinnistud 2, 3, 4, 7, 10, 13 ,16,17,18,21,29,30 ja 31) e turuväärtust hindab ka võlgnik kõrgelt. Tabel 3 . Osaühingule jäävad kinnistud jrk nr Kinnistu nr ja jaoskond Kinnistu nimi Kinnistu suurus ha Hindamisaktides olev hind Hindamis-akti kuupäev Osaühingu hind ha hind OÜ poolt pakutuna 2 69836 Järva Kääri 12,70 60 000 07,07,05 200 000 15 748,0 3 103204 Tartu Veeriku III 3,50 760 000 217 142,9 4 230506 Pärnu Pealtsaarmakose 41,10 1 830 000 44 525,5 7 465636 Järva Metsa 15,80 150 000 15,07,05 250 000 15 822,8 10 728634 Saare Laratsi 79,60 2 795 000 16,12,06 10 000 000 188 442,2 13 915334 Saare Juhani 32,86 320 000 21,09,05 510 000 15 520,4 16 997934 Saare Loigu 10,43 250 000 23 969,3 17 998034 Saare Metsa 28,31 490 000 17 308,4 18 998134 Saare Aia 1,84 350 000 190 217,4 21 1192334 Saare Kadariku 3,85 770 000 09,10,06 1 500 000 389 610,4 29 2818034 Saare Kadakavälja 3,17 835 000 09,10,06 1 500 000 473 186,1 30 2878534 Saare Kase 4,10 550 000 134 146,3 31 2910831 L-Viru Ekimetsa 11,91 190 000 15 953,0

Kokku

249,17 4 930 000 23 380 000 Vaadates tabelit 3 on näha, et on suured erinevused hindamisaktides toodud hindade ja võlgniku hinnangu vahel. Ajutine haldur andes hinnangut allesjäävatele kinnistutele, leidis, et hindamisaktides olevad hinnad ei vasta turul pakutavatele hindadele. Kuigi kinnisvara rubriigis toodud hindu ei saa ka käsitleda turuhindadena üks üheselt, sest k.o ajal on tendents ülepakkumise osas ning kinnisvara rubriigis olevate võrreldavate objektide pakkumiste keskmine hind ei pruugi olla müügihind.

Enamus osaühingule jäävad kinnistud asuvad Saaremaal ning seega võrreldakse Saaremaal pakkumises olevaid kinnistuid osaühingute kinnistutega. Ajutine haldur annab oma hinnangu võrdleva meetodi alusel ning k.o ajal pakkumistest olevates hindadest 20 % allpool olevate hinnaga.

City 24 ID oli 25.09.2007 pakkumises asukohaga võrreldavaid kinnistuid. Pakkumises olevad kinnistud asuvad Salme vallas Kaugatoma külas ning hinnad on vahemikus 80 kr/m² kuni 100 kr/ m ². Osaühingul on analoogsed kinnistud K ja K . Osaühing pakkunud nende ruutmeetri hinnaks ca 45 kr/ m² tegemist on õiglase turuhinnaga nende kahe kinnistu puhul.

11 Kolm kinnistut: Loigu, Metsa ja Aia asuvad Lümanda vallas Austla külas . Osaühing on andnud need kinnistud ka müüki ning müügipakkumistes on hind kõrgem kui pakutud hind. Samas piirkonnas müükase kinnistuid m² hinnaga 11 kr/ m ² ehk ha hind 110 000.- krooni. Seega osaühingu hind on igati reaalne ja turgu arvestav. Osaühing on volitanud endaga seotud äriühingut nimetatud kinnistuid müüma . Loigu ja Metsa kinnistut pakutakse hinnaga 490 000.- krooni, Aia kinnistut 250 000.-krooni

LARATSI KINNISTU Osaühing peab kõige väärtuslikumaks Saaremaal Mustjala vallas asuvat kinnistut Laratsi. Viimane osaühingu poolt pakutav turuhind oli 10 000 000.- krooni (esialgne 15 000 000.- krooni) . Laratsi kinnistu koosneb kolmest lahusmaatükist , suurustega 40,52 ha; 31, 38 ha ja 7,70 ha. Kõige väärtuslikum asukoha poolest on mere ja pangaga piirnev lahusmaatükk suurusega 40,52 ha. Kuigi teine lahusmaatükk on mandripool piirnev mereäärse lahusmaatükiga , on kõrgema hinnaga kindlasti pangaga – merega piirnev kinnistu lahusmaatükk. Üks lahumaatükkidest on eraldi ja tegemist on metsamaaga. Arvestada tuleb asjaoluga, et kinnistu on kaasomandis , ehk osaühingule kuulub vaid ½ kinnistust Seega kui lugeda kogu kinnistu hinnaks 20 miljonit krooni, ei ole tegemist reaalse hinnaga.

Võrdlevat meetodit antud piirkonnas kasutada ei saa, sest läheduses asuvaid kinnistuid ei ole müügis. Saaremaa teistes mereäärsetes piirkondades on merega piirnevad kinnistud 10 kr/m² , kuid sel juhul tegemist väikest maaüksustega. Suurte maaüksuste puhul langeb hind. Laratsi kinnistu asub uue Nina süvasadama lähedal ning see tõstab tema hinda. Valla üldplaneeringus on määratud 40,92 ha lahumaatükile (mis piirneb merepanga) elamumaa. Ajutine haldur leiab, et kinnistu hind võib olla pikaajalisel müügil suurusjärgus ca 14 miljonit, millest OÜ T. osa on 7 000 000.- krooni.

Teiste maatükkide hind on õiges suurusjärgus. Oluline on märkida et osaühing müüb kõiki kinnistuid , .a. arvatud kolme kinnistust Saaremaal, kusjuures kolm kinnistust on broneeritud. Ajutine haldur broneeringutest sai teatavaks 27.09.2007, ostides kinnisvara interneti lehtedel võrreldavate tehingute andmeid. Tabelis 4 on halduri korrigeeritud hind ja pakkumistes olev hind, Pakkumiste lahtris on varjutatult need hinnad, mille kinnistud on broneeritud. Ajutine haldur arvestades osaühingu poolt pakutud hindades maha 10% andes läbirääkimiste ruumi. Samas tabelis 4 ei kajastu 10% mahahindlust kolme Saaremaa kinnistu: Laratsi, Kadariku ja Kadakavälja väärtuses. Kuigi arvestada tuleks ka neilt, ehk kogusummast tuleks lahutada 1 miljon krooni ning Tabel 4 kinnistu korrigeeritud hind kokku on 13 941 000.- krooni.

Tabel 4. Osaühingule jäävate kinnistuste hinnad jrk nr Kinnistu nr ja jaoskond Kinnistu nimi Kinnistu suurus ha Hindamisaktides olev hind Hindamisakti kuupäev Korrigeeitud hind 10% hinna alandus KV:ee pakkumises 2 69836 Järva Kääri 12,70 60 000 07,07,05 180 000 20 000,0 200 000 3 103204 Tartu Veeriku III 3,50 684 000 76 000,0 760 000 4 230506 Pärnu Pealtsaarmakose 41,10 1 620 000 180 000,0 1 800 000 7 465636 Järva Metsa 15,80 150 000 15,07,05 225 000 25 000,0 250 000 10 728634 Saare Laratsi 79,60 2 795 000 16,12,06 7 000 000 - 13 915334 Saare Juhani 32,86 320 000 21,09,05 459 000 51 000,0 510 000 16 997934 Saare Loigu 10,43 441 000 49 000,0 490 000 17 998034 Saare Metsa 28,31 441 000 49 000,0 490 000 18 998134 Saare Aia 1,84 225 000 25 000,0 250 000 21 1192334 Saare Kadariku 3,85 770 000 09,10,06 1 500 000 - 29 2818034 Saare Kadakavälja 3,17 835 000 09,10,06 1 500 000 - 30 2878534 Saare Kase 4,10 495 000 55 000,0 550 000 31 2910831 L-Viru Ekimetsa 11,91 171 000 19 000,0 190 000

Kokku

249,17 4 930 000 14 941 000 5 490 000

12

Võttes kokku kolme grupi hinnad , on täna kinnistuste väärtus pikaajalisel müügil I grupp 168 000.- krooni, II grupp 3 000 000.- krooni ja III grupp 13 941 000.- krooni

Ehk kokku on kinnistuse hind 17 109 000.- krooni.

PÕHIVARANA - KASUTUSVALDUSED Osaühing on varana esitanud ka kasutusvaldused kinnistustele. Tabel 5 näitab, millise kasutusvaldused on sätitud kinnistusraamatusse ning millised on eelduslikud võlaõiguslikud rendisuhted, Ajutisele haldurile on esitatud vaid loetelu osaühingu poolt. Ajutisel halduril on raske anda hinnangut kasutusvalduste väärtuste kohta, sest kasutusvalduse sättimise lepingud ajutisel haldurile esitatud ei ole. Kõik osaühingu kasuks kasutusvaldusega koormatud kinnistud, kuuluvad osaühingu juhatuse liikme M.T. Tabel 5 toodud esimesed kaheksa kinnistud on müügis.

Tabel 5. Osaühingule rendile või kasutusvaldusse antud kinnistud . Jrk nr kinnistu nr ja jaoskond Nimi pindala omanik/eelmine omanik Kasutusvaldus ja muud märkused Hüpoteek OÜ HIND 1 67832 Lääne Sarapuu 20,7M.T. kasutusvaldus 5 aastat, 29.09.04 sätitud OÜ T. ühishüpoteek 320 000,00 2 746932 Lääne Looga 49,64M.T. III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta sätitud OÜ T. ühishüpoteek 760 000,00 3 1056432 Lääne Kimbu 9,38M.T. III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta sätitud OÜ T. ühishüpoteek 150 000,00 4 1056232 Lääne Käbi 8,69M.T. III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta sätitud OÜ T. ühishüpoteek 140 000,00 5 1056332 Lääne Oksa 8,3M.T. III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta sätitud OÜ T. ühishüpoteek 135 000,00 6 1056132 Lääne Riida 6,51M.T. III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta sätitud OÜ T. ühishüpoteek 110 000,00 7 754932 Lääne Kuuse 24,4M.T. III jaos puudub kanne kasutusvalduse kohta sätitud OÜ T. ühishüpoteek 380 000,00 8 933206 Pärnu Kotka 13,6M.T. kasutusvaldus 5 aastat, 12.04.05 sätitud OÜ T. ühishüpoteek 210 000,00 990836 Järva Jaagu 31M.T. kasutusvaldus 5 aastat, 24,05,05 sätitud OÜ T. ühishüpoteek 1 300 000,00

3 505 000,00

Ajutisele haldurile esitati 27.septembril 2007 2006 aastal majandusaasta aruandes kajastatud kinnistud ja nendel kinnistutel oleva bioloogilise vara väärtus. 01.oktoobrini 2007 ei ole esitatud 2007 aasta kohta bioloogilise vara väärtust ning seega ajutine haldur on eelnevalt kinnistuste väärtuse juures arvestanud ka kinnistutel kasvavat metsa väärtust.

Märkusena 2006 bioloogilise vara arvele võtmise kohta leiab ajutine haldur, et bioloogilist vara ei saa võtta arvele t/m hinnaga käibevara all, sest sel juhul peaks osaühing lähitulevikus bioloogilise vara muutma rahaliseks väärtuseks. Seega metsa arvele võtmisel on küll võimalik kasvav mets võtta arvele bioloogilise varana , kuid siis peab metsakorralduskavade alusel jaotama kasvava metsa nii põhi – kui ka käibevara alla. 2006 aasta bilansides kajastuvad äriühingu kinnistud, millel on kasvav mets nii varude , bioloogilise vara kui ka materiaalse vara all ning seega on üks objekt kirjendatud mitmel real, kuid kinnistu hind ei pruugi kolmel bilansi real olla õiglane. 2007 aasta pankrotimenetluse aega on nimetatud väärtust väga raske üle kanda, sest ei ole näha eri kinnistute lõikes olevat bioloogilist vara , maa hinda jne. Pankrotimenetluse ajal on osaühing andud kinnistute hinnad, mis sisaldavad ka bioloogilist vara ehk kasvavat metsa. Samas ei saa aga 2006 aasta kasumit arvestada analüüsil, sest k.o. ajal osaühing müüb ka bioloogilise varaga olevaid kinnistud ning kui vaadata , mis hinnaga kinnistuid pakutakse, siis on

13 näha, et kinnistu kandmisel nii bioloogilise vara kui ka varude alla ei kajasta aruandluses asja õiglast hinda . Selle tõenduseks on kas või asjaolu, et osaühing on 2007 aastal müünud kinnistuid ning näha on, et müügihind on olnud madalam kui on hinnatud asja bioloogilise väärtusega bioloogilise vara all (näiteks Tooma kinnistu on bioloogilise vara kirjes hinnatud 1 350 000, kuid müügihind on 527 500.- krooni). Ajutine haldur võib oma seisukohta muuta, kuid oleks näha kinnistute lõikes, kuidas igalt kinnistult on müüdud puitu või raieõigust, Kuid seda ei ole esitatud ajutisele haldurile ning seega ei ole võimalik ka bioloogilist vara k.o. ajal õiglase väärtusega võimalik hinnata.

2. Masinad ja seadmed

Masinad ja seadmed 14 034 594,04 krooni Akumuleeritud kulu – 956 357,89 krooni

Antud hind on soetusväärtuses. Juhatuse liige A.K. on pakkunud masinate turuväärtus pärast liisingukohustuste mahaarvamist 4 591 000.- krooni. Võlgniku enda toodud jäägid liisingutele on 11 909 554. - Juhatuse liikme poolt pakutud hind võib olla reaalne ning turuväärtusel vastav. Bilansi seisukohast on vajalik asja hinna aktiva poole juurde liita ka kohustus.

Masinad seadmed oleks hinnaga 16 400 554 .- krooni

Muu inventar 27 805

Eelpool toodust lähtuvalt ja analoogselt käibevara kohta koostatud tabel 1 lähtudes koostab ajutine haldur tabeli 6, mis näitab, millise varaga ja millise bilansilise väärtusega on tegemist.

Tabel 6. OÜ T. põhivara Põhivara nimetus Bilansiline väärtus Selgitus Väärtus pärast selgitust Pikajalised finantsinvesteeringud 900 000,00 Nõue võiks tagada 900 000.- Maa ja ehitised 1 016 658, 90

varudes 11 910467

kokku 12 927 125,90

Siin kinnistud ning kinnistuste osas üldine hinnang ning seega on kinnistud toodu siia hinnatud turuväärtuses lahutades käibevara hulgas olevad 9 000 000.- Masinad ja seadmed 14 034 594,04 Arvestades juhatuse liikme hinnangut turuväärtus pärast liisingukohustust 4 491 000.- kohutus 11 909 554 .- 16 400 554.-

Muu inventar 27 805

27 805 Masinad ja seadmed kulum – 956 357,89 Kuna lahtris ”väärtus pärast selgitusi” on 0

14 masinad ja seadmed arvestatud turuväärtusega odavamalt kui bilansis, siis enam siin reas selles lahtris kulumit ei kajastata PÕHIVARA

KOKKU

15 022 700,05

26 300 554

VARA KOKKU

Bilansi järgselt on osaühingul vara kokku 36 983 351,76 krooni.

Ajutise haldur leiab, et kinnistutel ja masinatel on rahaline väärtus ning varana ka väärtus osaühingule, kuid käibevara hulgas olevat vara ei saa lugeda osaühingu olulises mahus lugeda vara hulka, sest kassat ei ole, aruandvad isikud ei tunnista nõudeid enda vastu, müügireskontros on reaalselt laekuvaid nõudeid 420 000,00 krooni.

Vara korrigeerituna kokku 34 981 786, millest põhivara 26 300 554.- ning käibevara 8 681 232.- Vara kokku 34 981 786 .- krooni . 3. OSAÜHINGU KOHUSTUSED / OSAÜHINGU PASSIVA 3.1. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

1. Võlakohustused

Tagatiseta võlakohustused (v.a. pangalaenud) 7 329 042,30 L. AS 2 885 342, 30 L. 1 500 000,00 Laen, M. OÜ 2 140 400,00 P. OÜ 760 000,00 Lühiajalised laenud teistelt 43 300,00

Hoolimata asjaolust, et paluti esitada lepinguid, on antud alakontoga seotud lepingutest esitatud vaid OÜ P. OÜ laenuleping.

OÜ P. OÜ laenulepingu täitmise tähtaeg saabus 13.08.2007 ning lepingu kohaselt on võlausaldajal võimalik nõuda leppetrahvi summas 1% päevas ehk siis igapäevaselt läheb viivituses olemine äriühingule maksma 7 600.- krooni. Seisuga 20.09.2007 on viivitatud päevi 37 päeva ehk siis viivis oleks juba 281 200.- krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas OÜ P. on pööranud leppetrahvide nõude võlgniku vastu.

2. Tagatud lühiajalised kohustused

K.I. 600 000.- krooni K.I. andis võlgnikule veebruaris 2007 laenu, laen tagati kolme hüpoteegiga võlgniku kinnistutele.

3. Pikaajaliste laenude lühiajalised kohustused

15

Kokku summas 2 994 138,00

Tegemist on AS SEB EÜP ees olevate laenulepingutega, mille täitmise tähtajad saabusid augustis ja septembri alguses 2007, v.a üks laenuleping. Tänaseks on teada, et AS SEB EÜP on lõpetanud laenusuhted ning soovib, et tagastatakse laenusumma. Kuigi AS SEB EÜP andmetel on osaühingu võlgnevus nende ees.

(Märkusena, kuna muudeti 2007 bilansse oluliselt 27.septembril 2007 , siis ei olnud võimalik teha enam järelpärimisest AS SEB EÜP ees, esmaspäeval – 01.10.2007 on Võru kontori juhatajaga võimalik olla kontaktis ning täpsustada summa )

Ajutise halduri 23.08.2007 järelpärimisel vastati 28.08.2007 ning seisuga 28.08.07 oli AS SEB EÜP ees võlgnevus 3 272 238,34 krooni (vt.lisa 10) . 30. 08.2007 tasuti AS SEB EÜP 48 464,15 krooni. Seega on nõue 3 223 774,25 krooni .

01.10.2007 edastati ajutisele haldurile AS SEB EÜP poolt olev võlgnevuse arvestus ning selle kohaselt on nõue 3 615 173,34 krooni

Ajutine haldur ei oska erinevust võlgniku edastatud andmetega seletada, sest kontrollimiseks 27.09 seisuga ei andud võlgnik võimalust. Vahe on 229 636,25 krooni.

Märkusena AS SEB EÜP nõude kohta . Võlgnik valmistas ette müügitehingu , kuid AS SEB EÜP 24.09.2007 toimunud komitee istung ei andnud nõusolekut tehinguks, sest leiti, et tehing oleks võinud kahjustada teiste osaühingu võlausaldajate huve.

AS SEB EÜP laenud on tagatud hüpoteekidega . Tabelis 7 on toodud osaühingule kuuluvatele kinnistutele sätitud tagatised.

Tabel 7. Kinnistud ja neil olevad hüpoteegid ja kasutusvaldused jrk nr Kinnistu nr ja jaoskond Kinnistu nimi Kinnistu omandamise kuupäev Koormatised Ühishüpoteek Hüpoteegi omanik Hüpoteegi seadmise lepingu kuupäev 1 36032 Lääne Everti ja Mihkli 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 26,04,05, muudetud 08.06.07 2 69836 Järva Kääri 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05 muudetud 08.06.05 3 103204 Tartu Veeriku III 24,11,05 1 600 000 jah 4 AS SEB EÜP 22,03,06 4 230506 Pärnu Pealtsaarma kose 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05 muudetud 08.06.05 5 309306 Pärnu Aasamäe 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05 muudetud 08.06.06 6 339134 Saare Kuusiku 12,07,05 1 800 000 jah 5 AS SEB EÜP 05,06,07, muudetud 17,07,07 7 465636 Järva Metsa 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05 muudetud 08.06.05 8 656906 Pärnu Meresmaa 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05 muudetud 08.06.06 9 657006 Pärnu Raiesmiku 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05 muudetud 08.06.07 10 728634 Saare Laratsi 04,12,06 5 000 000 ei AS SEB EÜP 15,08,06 OÜ T. omab 1/2 Laratsi kinnistust 11 728706 Pärnu Põlendiku 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05, muudetud 08,06,07 12 797932 Lääne Vanaõue 09,01,06 377 166 ei Eesti Vabariik 12,01,00

16 1 600 000 jah 4 AS SEB EÜP 22,03,06 13 915334 Saare Juhani 03,05,05 1 800 000 jah 5 AS SEB EÜP 05,06,07, muudetud 17,07,07 600 000 ei Kaie Ilves 08,06,07 III jaos on Tasuta kasutusvaldus 5 aastat, 09,09,04 14 947406 Pärnu Uuetoa 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05, muudetud 08,06,07 III jaos ostrueesõigus EV kasuks LKS § 16l 4 15 994132 Lääne Mardi 26,01,06 155 487 ei Eesti Vabariik 23,03,00 1 600 000 jah 4 AS SEB EÜP 22,03,06 16 997934 Saare Loigu 31,01,06 1 600 000 jah 4 AS SEB EÜP 22,03,06 17 998034 Saare Metsa 31,01,06 1 600 000 jah 4 AS SEB EÜP 22,03,06 18 998134 Saare Aia 20,12,05 1 600 000 jah 4 AS SEB EÜP 22,03,06 19 1019432 Lääne Mihkli 03,05,05 900 000 jah 3 Kaie Ilves 16,04,07, muudetud 27.06.07 III jaos on kasutusvaldus T kasuks 1 aasta, kanne 28.02.04 20 1116806 Pärnu Laanemetsa 12,04,05 525 000 jah 2 AS SEB EÜP 29,07,04, muudetud 06.10.06 500 000 ei Kaie Ilves 30,04,07 21 1192334 Saare Kadariku 15,08,06 2 000 000 ? AS SEB EÜP 15,08,06 22 1301837 Rapla Uuskraavi 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 28,04,05, muudetud 08,06,07 23 1528606 Pärnu Leevi 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05, muudetud 08,06,07 24 1575737 Rapla Metsaääre 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 28,04,05, muudetud 08,06,07 25 1658706 Pärnu Väike- Lehtpuu 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05, muudetud 08,06,07 26 1754602 Harju Karja 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 02,05,05, muudetud 08,06,07 27 1936706 Pärnu Suur- Lehtpuu 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 10,05,05, muudetud 08,06,07 28 2212037 Rapla Nõmmekõrtsi metsa 12,04,05 7 000 000 jah 1 AS SEB EÜP 28,04,05, muudetud 08,06,07 29 2818034 Saare Kadakavälja 14,09,05 2 000 000 ? AS SEB EÜP 15,08,06 30 2878534 Saare Kase 09,03,06 500 000 ei AS SEB EÜP 27,03,06 31 2910831 L- Viru Ekimetsa 08,04,05 2 000 000 jah 6 Hansa Liising Eesti AS 10,04,06 32 3315404 Tartu Reemetsa 11,11,05 900 000 jah 3 Kaie Ilves 16,04,07, muudetud 10,07,07

Bilansis ei kajastu Eesti Vabariigi ees olevad maa erastamisega seotud kohustused. (2006 aastal majandusaasta aruande bilansis sammoodi ei kajastu). EV kasuks on kahel kinnistul: Mardi ja Vanaõue sätitud I järjekoha hüpoteegid.

01.oktoobril 2007 edastas osaühingu juhataja maa erastamisevõlad. Tabelisse on sisse kirjutatud ka kasutusvalduste nimekirjas olevad võlad.

17 Tasumata jäägid on 905 283.- krooni. (vt.lisa 13) , kusjuures jooksvate maksete võlgnevus on 70 116.- krooni . Ajutine haldur maksevõime näitajate kasutamiseks jaotab kohustuse lühija pikaajaliseks. Lühiajaliseks jooksev võlg ja pikaajaliseks ülejäänu.

4. Pikaajaliste liisingute tagasimaksed järgm. perioodil

Järgmisel perioodil on vajalik tagasi maksta 613 156.- krooni. Osaühing on liisinud metsatehnikat kogusummas jäägiga 6 336 208,85. Liisingfirmad on erinevad: Hansa Liising AS, Nordea Fin. Est. AS , SEB Ühisliising ja Sampo pank. K.o. ajal on jooksvate maksete võlgnevus liisingute jooksvate maksete eest.

5. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest.

Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest kokku 330 000,00 krooni

OÜ P. on teinud ettemakse summas 150 000.- krooni. 31. jaanuaril 2007. OÜ-le P. ei ole suudetud k.o. ajani tasuda ettemakset. Ka ajutises menetluses on OÜ P. korduvalt pöördunud ajutise halduri poole võlgnevuse kättesaamiseks.

6. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved kokku 3 476 170, 34 krooni.

Ostureskontrost lähtuvalt selgub, et enamus ostuarvetest on tähtajaliselt tasumata. (vt.lisa 7) Maksetähtaeg rohkem üle kui 90 päeva on summa 1 339 714,29

7. Mitmesugused võlad Antud kontol ei ole kajastatud esialgu midagi, kuid ajutise halduri korduvatel nõudmistele kanti antud kontodele nõuded kokku 1 772 702,30

Siemens nõue 653 731,90 krooni, kusjuures bilansist lähtuvalt on näha, et antud kontol ei ole 2007 aasta jooksul muutusi toimunud. Kuigi 28.02.2007

Siemensi võlga esindab ja võla sissenõudmisega tegeleb AS Julianus Inkasso. 27.02.2007 on OÜ T. ja AS Julianus Inkasso sõlminud võla tunnistamise kokkulepe, kus on fikseeritud , et osaühing T. võlgneb 740 490,08 krooni. Samas kokkuleppes on osaühing T. lubanud tasuda 28.02.2007 - 366 159,22 krooni 28.03.2007 - 366 159,22 krooni. Juhul kui ei tasuta tähtaegselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. 28.02.2007 tasuti 300 000.- krooni. Seisuga 07.09.2007 on viivis 345784,67

Ning võlgnevus 786 274,75 krooni AS Julianus Inkasso ees Siemensi võlast. (vt.lisa 11)

Metsaliito nõue 1 118 970,40

Metsaliito nõuet esindab täna AS F. , kes on esitanud ka Tartu Maakohtusse pankrotiavalduse ning avatud on ts.asi nr. 2-06-39275 . Nõude aluseks on osaühing T. ja AS F. vahel 05.01.2007 sõlmitud võla tunnistamise leping summas 1 118 970, 40 krooni . Pooled leppisid kokku, et osaühing T. tasub 1 118 970,40 krooni hiljemalt 15.02.2007 . Juhul kui ei täideta lepingus kokkulepitud, lepiti kokku, et rakendub viivis 03

18 % päevas 06.09.2007 seisuga on AS F. kui võlausaldaja arvestanud lepingujärgset viivist 318 906,50 krooni. Kokku võlgnetav summa 1 437 876,90 krooni . (vt.lisa 12 )

Ehk kokku kaks nõuet koos lepingujärgsete viivistega on 2 224 151,65 krooni .

8. Maksuvõlad

Maksuvõlad kokku 60 555,67 krooni

9. Viitvõlad

Võlad töövõtjatele 24 066,00 Puhkusekohustus 71 548,31

Kokku võlad töövõtjatele 95 614,31

10. Pikaajalised kohustused

Liisingute pikaajalised 5 723 052, 17 krooni

AS Hansa Liising Eesti tehtud järelpärimisele, selgus, et bilansis on välja jäetud kaks liisinglepingut.

Ajutisele haldurile on ka AS SEB Ühisliising teavitanud oma võlgnevustes, kuid bilansis kajastub vaid üks leping, lõppsaldoga 0.- krooni .

AS SEB Ühisliisingu ees olev võla jääk on 1 448 848, 10 , kusjuures üle tähtaja võlg 44 541,85 krooni.

Osaühingu juhataja esitas sõidukite nimekirja, kus näitad ära ka sõiduki ees oleva liisingmakse jäägi, tema nimekirja kohaselt on jääk 11 909 554.- krooni. Juhatuse liige esitas ka kasutusrendid, õiglase vara väärtuse peegeldamiseks arvestab ajutine haldur juhatuse liikme poolt esitatud tabelit.

Tabel 8. Osaühingu juhataja antud nimekiri koos liisingujäägiga Sõiduki nimetus

Hummer 433 845,00 Audi A8 531 000,00 Harvester Volvo 932 710,00 Jaguar X tType 149 587,00 Mercedes Benz 267 864,00 Mercedes Benz 399 624,00 Metsalangetustraktor 3 430 000,00 Mitsubishi Pajero 363 821,00 Mitsubishi Pajero 67ZGY 363 530,00 RENAULT RAFIK 165 096 165 096,00 Timberjack 889 788,00 Toyota Landcruiser 549 000,00 Mitsubishi Pajero 250 098,00 Valmet 3 183 591,00

11 909 554,00

19 Bilansis ei kajastu seega kõiki liisinguid, kajastuvad vaid kapitalirendid . Võttes aluseks, et lühiajalistena on käsitletud summat 613 156,68 krooni. Seega oleks pikaajaliste kohustuste real õiglane 11 296 397 .- krooni liisingmakseid.

Tabel 9. OÜ T. kohustused

Kohustuse liik Kohustuste maht bilansis Selgitus Kohustus pärast selgitust 1. Võlakohustused (v.a. pangalaenud)

7 329 042,30

K.o. puuduvad lepingud , v.a. üks leping , mille kohaselt on võimalik küsida viivist summas 281 200.- krooni 7 329 042,30

Viivis 281 200.-

2. Tagatud lühiajalised kohustused

600 000,00

Antud nõue kanti bilansi pärast ajutise halduri esitaud järelpärimist

600 000,00 3. Pikaajaliste laenude lühiajalised kohustused

2 994 138,00

AS SEB EÜP tulnud vastus, näitab teist summas

3 615 173,34

Maa erastamise võlad

Ei kajastu

juhatuse liige esitas 01.10.07

905 283 .- 4. Pikaajaliste liisingute tagasimaksed järgm. perioodil

613 156.-

613 156.- 5. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest. 330 000.-

330 000.- 6. Võlad hankijatele 3 476 170,34

3 476 170,34 7. Mitmesugused võlad

1 772 702,30 AS F. ja AS Julianus Inkasso on esitanud nõuded ja teavitanud ka viivistest 2 224 151,65

8. Maksuvõlad 60 555,67

60 555,67 9. Viitvõlad 95 614,31

95 614,31 10. Liisingud pikaajalised 5 723 052,17 AS SEB Ühispanga kontor teavitas ka AS SEB Ühisliisingu jäägist 1 448 848,10 , võlgniku bilansis Ühisliisingut ei kajastu, samas ei kajastu ka 11 296 397 .-

20 Hansaliisingu kahte lepingut kokku summas 563 684,88 Kokku 22 994 431,77

30 545 543,61

3. KOHUSTUSED KOKKU 30 545 543,61 krooni 4. VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE PÕHJUSTEST

Antud olukorra kirjeldamisel on ajutise halduri poolt aluseks võetud võlgniku poolt esitatud dokumendid, kolmandatel osapooltelt saadud andmed.

Osaühingu T. peamiseks tegevusalaks on olnud metsakinnistuste haldamine ning metsalangetuse ja – väljaveo teenuse osutamine.

Ajutisel halduril on raske teha maksevõime analüüsi, sest osaühingu raamatupidamises olevad andmeid ei kajasta õiglaselt andmeid. Kuni k.o ajani on auditeerimata 2006 aasta majandusaasta aruanne. Ajutine haldur aruande alguses selgitas, et 2006 aasta 31.12.2006 kontode andmed on muudetud. Samas on tõstetud varade mahtu just bioloogilise vara arvelt. Bioloogilise vara suurendamine, aga tõi ettevõttele kasumi 2006 aastal 28 miljonit krooni. Ajutine haldur esitas ka küsimuse raamatupidajale, et kas ei ole toimunud vara väärtuse ebaõiget kajastamist, kuid ei ole vastust saanud. Ajutine haldur on metsakinnistute bioloogilist vara avanud ning arutlenud vara väärtuse kajastamisena aruandes. Seega võtta aluseks 2006 aasta kasumiaruande ridasid ning ka käibeja põhivara andmeid ei pea k.o. menetlusstaadiumis ajutine haldur õiglaseks osaühingu kasumi nii suures mahus kajastamist.

Ajutine haldur saab kirjeldada kuidas on olnud ettevõtte rahavood ajutise menetluse ajal. Ajutise menetluse ajal on laekunud osaühingule 1 794 732,67 krooni. Laekunud summast kaeti jooksvad maksed liisingutele, töötajatele ning tasuti jooksvaid hankijate arveid.

K.o ajaks on lõppenud AS SEB EÜP ees olev laenukohutus summas 3 421 171,90 krooni. Osaühing on tunnistanud 2005 ja 2006 aastast tekkinud võlgasid ( AS Julianus Inkasso nõue ja AS F. nõue) põhisummas 1 551 288,84 miljonit krooni (maha on arvestatud 300 000.- krooni tasumine), kusjuures kohustusega maksta hiljemalt 01.aprilliks 2007. Tänaseks on põhisummalt arvestatud viivised summas 664 690, 10 krooni . OÜ P. on ajutises menetluse ajal korduvalt pöördunud halduri poole nõudega tasuda ettemaks summas 150 000.- krooni Ostureskontros on üle 90 päeva tasumata nõudeid summas 1 339 714,29 P. OÜ laenukohustus summas 760 000.- krooni oli tasumise tähtajaga august lõpus. EV ees on tasumata maa erastamise võlast tähtaegseid makseid 70 116.- krooni. Seega k.o ajal oleks osaühingul vaja 7 956 981,00 krooni, et osaühingu kohta saaks öelda, et ei oleks makseraskusi. AS SEB EÜP ei nõustunud laenude pikendamisega, kuigi tema laenud olid korralikult tagatud.

Ajutist haldurit ei ole teavitatud, kas keegi on nõus krediidiasutustest andma võõrkapitali äriühingule. Võlgnik omab küll kinnistuid ning AS SEB EÜP laenude tasumisel vabanevad kinnistud ühishüpoteekide alt. Samas on k.o. ajal turg ärev ning majandusanalüütikud on ennustanud majanduskasvu pidurdumist ning majanduse langust. Seega on ka krediidiasutused konservatiivsemalt hakanud laene väljastama ja ka kinnistute hindamine vastava eriala spetsialistide poolt võib olla konservatiivsem.

21 Ka AS F. ja AS Julianus Inkasso ning OÜ P. olevat kohustusi ei ole võlgnik suutnud täita veebruarist 2007.

Seega kolme isiku ees on osaühingul olnud makseraskused kogu 2007 aasta jooksul. Tegelikkuses on täna kogu ostureskontros olevad arved tähtajaliselt maksmata.

Osaühingu poolt esitatud 27.09.2007 kasumiaruandes on toodud kasum 6 702 460.- krooni. Ajutine haldur on kirjeldanud kahe kuu jooksul toimunut, kus tegelik laekumine on olnud 1, 7 miljonit krooni ning millest suudeti täita osasid kohustusi, kuid mitte kõiki lühiajalisi kohustusi. Kasumiaruandes on sees ka Saksamaal tehtud teenus, kuid antud hetkel summat laekunud ei ole ning seega väheneb ka kasum 1 727 760,23 krooni, laekumata on ka Rootsi esitatud 375 895,95 krooni, kokku juba 2 103 655.- krooni . Ka bilansis kajastatud kassa summas 1 112 000.- krooni tuleb kanda kulusse ning samaoodi nõuded aruandvate isikute vastu summas 1 551 190.01 krooni kuulub kandmisel kuludesse ning seega muutub ka oluliselt kasum ehk kasum oleks 1 935 558.- krooni .

Vaadates võlgniku likviidsuse näitajaid, on oluline rõhutada, et kuna likviidsus näitajates kajastuvad koondandmed, on ajutine haldur korrigeerinud võlgniku varasid ja kohustusi ning antakse likviidsusnäitajad osaühingu poolt esitatud kahe bilansi ja ajutise halduri poolt korrigeeritud bilansi alusel .

Osaühingu varad on kajastatud käibevara tabelis 1 ning põhivara tabelis 6 , osaühingu kohustused kajastati aga tabelis 9 . Ajutine haldur koostas ka üldtabeli, mis on lisa 15 4.1. LIKVIIDSUS EHK LÜHIAJALINE MAKSEVÕIME

Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta oma varad maksevahenditeks, selleks, et tasuda kaupade ja teenuste eest . Likviidsus koosneb kolmest komponendist: 1) Üheks oluliseks likviidsuse komponendiks on aeg, mis kulub vara konverteerimisel rahaks või lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Mida kiiremini saab vara konverteerida rahaks, seda likviidsem ettevõte on . 2) Teiseks likviidsuse komponendiks on kogus. Ettevõttel peab olema piisavalt likviidseid ressursse, tagamaks saabuvate finantskohustuste täitmist. 3) Kolmandaks komponendiks on kulutused.

Vara loetakse likviidseks, kui teda on võimalik konverteerida rahaks võimalikult väikeste kuludega.

Ettevõtte likviidsus = ettevõtte maksevõimelisus, see on ettevõtte võime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi.

Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.

Käibekapital = käibevarad-lühiajalised kohustused .

18,09,07 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud Käibekapital -10 362 828 4 689 272- 9 732 748,00

22 Maksevõimelisel ettevõttel peaks käibekapital olema positiivne. Ettevõtte käibekapitali näitaja korrigeerituna, näitab, et ettevõte lühiajalised kohustused ületavad käibevara ligi 10 miljoni krooniga. Kuigi ajutine haldur on lülitas käibevara hulka müügis olevad kinnistute väärtused, ei muuda kinnistute müük ettevõtte seisu paremaks. Võtmeküsimus käibekapitali juures on, et millal Tabel 9 lahtris 1 toodud isikud hakkavad aktiivselt oma võlakohustusi sisse nõudma. Nende ees olev võlgnevus on 7 329 042,30 krooni . Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Vahendid võlgade tagasimaksmiseks peavad tulema peamiselt kas pangakonto saldolt või muutes rahaks mõned muud käibevarad.

Käibevara Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = ---------------------------------- Lühiajalised kohustused

Antud suhtarv alla ühe on halb näitaja, ning näitab et ettevõte ei tasu lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt ning lühiajaliste kohustuste tasumine saab toimuda vaid põhivara arvelt.

18,09,07 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud Lühiajalise võla kattekordaja 0,59 1,27 0,47

Ka osaühingu T. lühiajaliste kohustute tasumine toimub põhivara arvelt.

Ettevõtte likviidsuse iseloomustamiseks on veel maksevalmiduse ja maksevõime kordaja näitajad.

Maksevalmidus arvestab vaid ettevõttes olevat vaba raha, sest maksevalmidus on väljendatu raha / lühiajalised kohustused. Osaühingus on olnud raha osakaal väga väike. (kuigi näidatakse suurt kassa jääki rahana, mida aga tegelikkuses ei ole) .

18,09,07 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud Maksevalmiduse kordaja 0,09 0,06 0,00 Maksevõime kordaja arvestab kogu käibevara , v.a. arvatud varud lühiajalistesse kohustustesse . Antud kordaja ei teisendu ainult vabale rahale. Kuid ka antud näitaja peaks olema üle ühe, sest alla ühe koefitsendi puhul, ettevõte tasub lühiajalisi kohustusi põhivara arvelt.

18,09,07 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud Maksevõime kordaja 0,59 0,56 0,03

Järeldus: 1. Osaühingu T. lühiajalise likviidsuse näitajad peegeldavad äriühing likviidsusraskus; 2. OÜ T. ei ole suuteline tasuma lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt

23 4.2. PIKAAJALINE MAKSEVÕIME Pikaajalise maksevõime näitajad on võlakordaja, kapitaliseerituse tase ja intresside kattekordaja. Antud näitajad mõõdavad ettevõtte laenuvahendite arvelt finantseerimise ulatust.

Võlakordaja Antud suhtarv näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. (koguvõlgnevus/koguvara)

18,09,07 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud Võlakordaja 0,59 0,62 0,87

Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis (pikaajaline võlgnevus/ pikaajaline võlgnevus +omakapital)

18,09,07 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud Kapitaliseerituse kordaja 0,00 0,29 0,73

Samas on aga pikaajaliste kohutuste osatähtsus korrigeeritud andmete põhjal kogu kapitalis üle 70 % . Ehk ligi ¾ kapitalist on seotud pikaajaliste võõravahenditega. Mida suurem on võla proportsioon kapitalis, seda kõrgem on ettevõtte riskitase.

Järeldus: Ettevõtte pikaajalise maksevõime näitajad on suhteliselt kõrged, mis näitab, et ettevõte vara on koormatud võlgnevustega.

Ettevõtte maksevõime näitajaid anda aegridadega ei ole võimalk, sest 2006 aasta ja 2005 aasta majandusaasta aruanded on auditeerimata ning seetõttu ei pruugi koondandmed olla õiglased.

5. RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD

Käesolevas menetluse staadiumis ajutisele haldurile esitaud andmete alusel ei saa väita, et juhatuse liikmed on sooritanud raskeid juhtimisvigu või kuriteo tunnustega tegusid. Kuigi juhatuse poolt esitatud raamatupidamisearuanded kajastavad erinevaid koondandmeid, kui tegemist ei ole olnud tahtliku moonutusega, vaid eksitus on tekkinud seetõttu, et raamatupidamine ei ole kajastanud kõiki tehinguid ning 2007 aastal vahetati raamatupidajat . Käesoleval ajal on ettevõttes makseraskused lühiajaliste kohustuste tasumisel. Makseraskuste üheks põhjuseks on asjaolu, et Saksas tehtud teenus eest ei tasutud. Tegemist on aga tavalise äririskiga ning ebaõnnestunud tehingu tegemist ei saa käsitleda raske juhtimisveana. Kuigi 2007 aastal on antud laenu seotud osapoolega äriühingule OÜ P. summas 2 170 538 .- krooni ning väljaantud pikaajaline finantsinvesteering 900 000.- krooni, leiab ajutine haldur, et ettevõtte juhtkond oleks pidanud kaaluma nimetatud raha väljaandmist, kui ise ei suudeta tasuda lühiajalisi kohustusi. 6. AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED :

1. Seisuga 27.09.2007 võlgniku Varad 34 981 786.- krooni

24 Kohustused 30 545 544.- krooni 2. Võlgnik on k.o. ajal maksejõuetu, sest ettevõte ei suuda täita varem tekkinud kohustusi ettevõtte igapäevastes majandustegevusest, vaid ettevõtte peab võõrandama põhivara (müüki pandud kinnistud) . 3. Võlgniku k.o. ajal oleva maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on töötanud 2007 aasta kasumiga, kuid 2006 aastal tekkinud makseraskustest ei ole suudetud kuni k.o. ajani välja tulla. (ajutisel halduril on raskendatud analüüs 2006 aasta kohta, sest puudub auditeeritud aruanne).

02.10.2007 kuni 10.11.2007 ülevaade (tl 227-303) 1. Koostamise lõppjärku on jõutud 2006 aasta majandusaasta aruandega, mille tulemusel on lõplikult ja ajutise halduriga kooskõlastatult antud kinnistute ja kasutusvalduste hinnad. 2. 20.mail 2007 sõlmitud leping H, mille järgi võlgnik omab nõuet. Tellija ei tasunud töövõtjale ning alustatud on sissenõudemenetlust, eeldatavalt tegemist pikaajalise kohtumenetlusega. Võlgniku müügireskontros olev summa 2 507 778,40 krooni ei kuulu seega käibevara hulka. 3. T. on sõlminud Saksamaal metsaomanikega lepingu ning antud lepingu alusel on laekunud 469 179.- krooni 4. T. tegi suuremahulist raiet Kauramäe kinnistul , mille tulemusel laekus üle 1, 2 miljoni krooni. 5. kinnistuste ja kasutusvalduste müükide osas: 5.1. 12 000.- krooni/ha ei õnnestunud ostjat leida ning müügiläbirääkimised luhtusid. 5.2. AS A. nõustus ostma 19 kinnistut ja kaks kasutusvaldust hinnaga 5 099 480.- krooni, ostuhinnast oleks tasutud AS SEB EÜP nõue (I järgu nõue) ning ülejäänu summa osas oleks AS A. soovinud tasaarvestust enda nõudega (ajutise haldurina on raske anda nõusolekut, sest oleks toimunud ühe võlausaldaja eelistamine teisele) 5.3. nelja väikse kinnistu osas on saavutatud eelkokkulepe müügi osas kokku hinnaga 550 000.- krooni 5.4. läbirääkimised on jõudnud lõppfaasi ka kasutusvalduste õiguste loovutamise osas AS –ga A, kus A ostaks enamus kasutusvaldusi summas 1 ,9 miljonit krooni. 6. AS N. soovis lõpetada kapitalirendilepingu, alustatud on kohtumenetlust lepingu täitmise nõudes. 7. Tartu Maakohus ts.asjas 2-07-30025 mõistis tagaseljaotsusega võlgnikult välja AS H. kasuks summa 305 508,70 krooni. 8. Töövaidluskomisjoni otsusega 06.09.2007 on mõistetud välja võlgnikult J.S. kasuks kokku 33 355.- krooni. 9. ajutine haldur on andud nõusolekuid igapäevaste majandustegevusest tekkinud võlgade tasumiseks

Ka käesoleval ajal on raske anda hinnanguid, sest puudub ikkagi auditeeritud majandusaasta aruanne. Seega on algseisu saamine raskendatud (jätkuva printsiibi kohaselt peaks vaatama ettevõtte arvandmeid algandmetest, ehk 01.01.2007). Ka ettevõtte juhatus ei ole rahul raamatupidamisteenust osutava isikuga, kuid ajalise piiratuse tõttu ei ole võimalik olnud ka teenuse osutajat vahetada. Võimalik ei ole saada ühel ajahetkel ühtesid ja samasid arvandmeid peegeldavat õiglaseid aruandeid.

Käesoleval ajal vaadatakse ajutises menetluses toimunut ning käsitletakse olemasolevat vara, nende hindasid ja hindasid müügipakkumiste kontekstis.

Kohustuse osas vaadatakse, millised on lühiajalised kohustused. Tuuakse välja, millised kohustused lühiajaliste kohustuste hulgas kuuluksid tasumisele ning milliste osas on täitmise tähtajad saabunud.

25 2. OSAÜHINGU VARAD / AKTIVA Ajutine haldur näitab tabelis 1, millised olid võlgniku poolt esitatud andmed eelmises aruandes ja millised 12.11.2007 , kaasa arvatud nii eelmise aruande korrigeerimised kui ka 12.11. aruandes toodud korrigeerimised . Table 1 . OÜ T. vara.

esitatud andmed 02.10.2007 aruandes andmed 12.11.2007 seisuga vara 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud 31.10.2007.a. ajutise halduri korrig. 12.11.2007.a.

käibevara 21 960 652 8 681 232 33 679 502 16 518 908 raha 1 112 567 1 778 973 651 140 938 Nõuded ostjate vastu 2 879 303 420 000 5 548 349 2 098 653 Ettemakstud tulevaste per. Kulud

739 - Muud lühiajalised nõuded

7 000 7 000 Aruandvad isikud 1 551 190 - 1 236 708 - Ettemaksed teenuste eest 150 454 150 454 119 264 119 264 Antud laenud 4 039 670 - 4 039 670 - Varud / Ostetud põhivara müügiks 12 227 467 8 109 000 14 967 120 14 153 053 Ettemaksed kinnistute eest

-

Varud biol. Vara näol

6 787 000 -

põhivara 15 022 700 26 300 554 24 516 762 5 491 000 Antud pikaajal. Investeeringud 900 000 900 000 900 000 900 000 masinad ja seadmed (jääkväärtus) 13 106 041 16 400 554 13 064 041 4 591 000 maa ja ehitised 1 016 659 9 000 000 10 552 721 -

vara kokku 36 983 352 34 981 786 58 196 264 22 009 908

Tabelis 1 nähtub, et reaalselt ning konservatiivselt hinnatuna halduri poolt vara väärtus, on näha, et tegelik vara vastab suurusjärgule 20 miljonit krooni (samas ei ole õiglane liisingesemete väärtuse kajastamine vahehinnas, sest vajalik oleks maha võtta ka müügiga seotud kulud ning arvestada samas ka ettevõtte likvideerimise kulusid, liisingesemed on k.o ajal ettevõtte majandustegevuse jaoks ) Ettevõtte raamatupidamises on vara ilmselgelt üle hinnatud. 2.1.1. KÄIBEVARA

3. Raha ja pangakontod Raha ja pangakontod kokku 1 112 567,53

1.1.Kassa - 1 491 620,999 Kassas kajastub ka arvelduskrediit, mida ei ole kasutatud ning seega on arvelduskrediidi osas kassa seis väiksem ehk 1 491 620,99 – 380 766,58 = 1 110 853,42 Tegelikkuses kassas raha ei ole ning kassaraha eest on tehtud kulusid. Raamatupidamine aga ei ole esitatud kõike kuludokumente ning bilansis kajastuv summa kassa osas ei vasta tegelikkusele. Ajutine haldur pöördus juhatuse liikmete poole palvega esitada kassa raha ning panna kassa raha panka, seda ei tehtud, vaid selgitati, et nimetatud kassa raha eest on tehtud kulusid. Kassa raha summa suurus on tingitud asjaolust, et pangast välja võetud raha kaartidega, kajastub kassa rahana ning kassa kontolt kustub, kui on olemas raha kasutamise alusdokument. Nimetaud kassa jääk/kulud väljamaksed on juba tekkinud enne 2007 aastat

Seega on kassas olev reaalne raha 0.- krooni

26

1.2. Pangakontod

Seisuga 12.11 on pangakonto 140 938.- krooni

4. Nõuded ostjate vastu

a. Ostjatel laekumata 4 961 782,44 krooni.

Enamus ostjate nõuetest moodustub nõue H. vastu summas 2 507 778,44 krooni. Alustatud on sissenõudmismenetlust ning kuna tellija ei ole tasunud mitte ühtegi esitatud arvet, peaks raamatupidamise nõuetest tulenevalt arvestama nõude ebatõenäoliselt laekuvaks ning tuleks arvestada varade hulgast välja ning anda selgitus, et nõue on olemas ja juhul kui kunagi laekub saab laekunud nõude lugeda tulude hulka.

Saksas sõlmiti uus leping Ketteler-Boeselager-ga, ühe arve alusel on ka laekunud, kuid laekumata on 1 105 589,06 .

OÜ P. vastu olev nõue summas 129 456,30 krooni kuulub tasaarvestamisele ning seega ei oma võlgnik nõuet OÜ P. vastu

Osaühing enne pankrotimenetlust tegi metsalõikust ja väljaveo teenust Rootsis, k.o ajaks on tööd lõpetatud . 375 895.95 krooni on nõue S.S. vastu. Nõue on tekkinud osutatud metsa langetamise ja väljaveo teenuse eest. Kuni k.o. ajani ei ole laekunud arvet. Arve tähtaeg on ületatud enam kui 90 päeva. Võrreldes enne 02.10.2007, anti juhatuse liikme M.T. poolt lubadus, et laekub 200 000.- krooni. Täna on öeldud, et laekumas on 150 000.- krooni.

Ebatõenäolisi nõudeid on 2 507 778,44 (Hans Bastian) + 225 895 ( Rootsi- Sodra ..) + 129 456,30 (P. OÜ- tasaarvestus) = 2 863 129,74 krooni

Seega nõudeid teiste isikute vastu 2 098 652,70 2.2. Ettemaksed hankijatele Ettemaksed summas 119 264,15 krooni 2.3. Nõuded aruandvatele isikutele

Nõuded aruandvate isikute vastu summas 1 236 708,41 krooni

Juhatuse liikmete vastu olevad nõuded antud kontol B. K - 759 786,98 M. T 126 57381 ,81

Antud alakonto juures, on selgitus sama mis eelmises aruandes, et juhatus ei tunnista nõuet. Ajutine haldur ei saa lugeda nimetatud kontol olevat käibevara osaühingu vara hulka .

2.4. Antud laenud

Antud laenud summas 4 039 669,89 krooni

Laenusaajateks on juhatuse liikme A. K seotud ettevõtted

27

P. OÜ - 3 516 938,00 M. OÜ - 0,00 O. OÜ - 67 000,00 M. s OÜ - 410 731,89

Laenulepingutest tulenevalt: OÜ P. laenu tagastamine alles 01.mai 20011. Antud rahaline maske kui vara peaks kuuluma põhivara hulkaehk pikaajalised finantsinvesteeringut. Nimetatud nõue ei ole likviidne, seda ei saa nõuda enne 01.mai 2011. Antud laenusumma on tagamata ning seega on raske üldse prognoosida kas laenu tagastatakse või mitte. Ka OÜ M. nõuet lugeda sissenõutavaks, on ebatõenäoline. OÜ M. on palunud tasuda enda kohtumenetlusekulud summas 150 000.- krooni ning siis on osaliselt nõus hüvitama OÜ T. Ajutisele haldurile jääb kohtukulude tasumise nõue OÜ T. poolt arusaamatuks.

Osaühingul on olnud maksekohustuste täitmisel raskusi 2007 aastal, kuid osaühinguga seotud äriühingud ei ole tasunud oma laenukohustusi. Seega ajutine haldur leiab, et nimetatud nõudeid ei saa lugeda likviidse vara hulka.

3. Varud

K.o. ajaks on võlgniku juhatus ja raamatupidamine läbiviinud võlgniku kinnistutel ja kasutusvaldustel oleva metsa inventeerimise ja hindamise ning on antud kinnistutele väärtus: kasvav mets, maa hind ja osadel ka kinnistu hind. Võlgniku poolt esitatud tabeli kohaselt loeb võlgniku juhatus Müügi ootele kinnistuid 5 874 040.- Ning kasvava metsana 2 298 000.- krooni Seega kokku käibevara hulgas 8 172 040.- krooni . Oluline antud alajaotuses on, et võlgniku juhatus on lubanud müüa kõiki kinnistuid ning ka loovutada kasutusvalduseid. Kuigi kolme kuu jooksul ei ole müügitehingud õnnestunud. Ettevalmistaud oli küll kuus tehingut, kuid AS SEB EÜP ei andnud luba

Antud alajaotuses vaadatakse kõikide kinnistuste ja kasutusvalduste loovutusi ja väärtusi .

Tabel 2. Kinnistute nimed, AS A poolt pakutud hinnad jrk nr Kinnistu nr ja jaoskond Kinnistu nimi Kinnistu suurus ha Hindamisaktid Hindamisakti kuupäev Osaühingu hind kajastub 02.10. Aruandes 06.11.07 AP Metsa hind

01.11.07 seisuga 1 36032 Lääne Everti ja Mihkli 14,90 310 000 310 000 143 770

159 700 2 69836 Järva Kääri 12,70 60 000 07,07,05 200 000

90 500 3 103204 Tartu Veeriku III 3,50 760 000

193 000 4 230506 Pärnu Pealtsaarmakose 41,10 1 830 000 1 830 000 587 639

986 100 5 309306 Pärnu Aasamäe 5,50 50 000 22,07,05 95 000 53 069

22 000 6 339134 Saare Kuusiku 4,86 50 000 21,09,05 90 000

49 140 7 465636 Järva Metsa 15,80 150 000 15,07,05 250 000

295 500 8 656906 Pärnu Meresmaa 5,50 50 000 22,07,05 95 000 53 069

53 000 9 657006 Pärnu Raiesmiku 5,00 40 000 22,07,05 85 000

25 600 10 728634 Saare Laratsi 79,60 2 795 000 16,12,06 15 000 000 2 200 000 3 950 000

28 11 728706 Pärnu Põlendiku 11,49 80 000 22,07,05 185 000 110 867

98 760 12 797932 Lääne Vanaõue 29,53 560 000 560 000

299 600 13 915334 Saare Juhani 32,86 320 000 21,09,05 510 000

313 340 14 947406 Pärnu Uuetoa 15,00 120 000 22,07,05 235 000 144 735

316 800 15 994132 Lääne Mardi 29,63 560 000 560 000 285 899

191 120 16 997934 Saare Loigu 10,43 250 000 250 000

760 000 17 998034 Saare Metsa 28,31 490 000 490 000

400 000 18 998134 Saare Aia 1,84 350 000 350 000

438 000 19 1019432 Lääne Mihkli 17,00 265 000 164 033

158 000 20 1116806 Pärnu Laanemetsa 33,30 200 000 29,07,05 510 000 321 311

174 300 21 1192334 Saare Kadariku 3,85 770 000 09,10,06 1 500 000 1 250 000 22 1301837 Rapla Uuskraavi 4,40 30 000 05,07,05 90 000 42 455

17 600 23 1528606 Pärnu Leevi 11,80 190 000 190 000 113 858

156 100 24 1575737 Rapla Metsaääre 13,58 120 000 05,07,05 210 000 131 033

90 020 25 1658706 Pärnu Väike-Lehtpuu 5,84 40 000 22,07,05 100 000 56 350

51 760 26 1754602 Harju Karja 13,98 120 000 15,07,05 220 000 134 893

347 220 27 1936706 Pärnu Suur-Lehtpuu 15,19 120 000 22,07,05 240 000 146 568

111 760 28 2212037 Rapla Nõmmekõrtsimetsa 8,27 70 000 05,07,05 135 000 79 797

52 080 29 2818034 Saare Kadakavälja 3,17 835 000 09,10,06 1 500 000 1 250 000 30 2878534 Saare Kase 4,10 550 000 550 000

56 400 31 2910831 L-Viru Ekimetsa 11,91 190 000 190 000 114 919

55 040 32 3315404 Tartu Reemetsa 12,00 300 000 300 000 115 788

258 600

Kokku

505,94 11 600 000 27 855 000 5 000 053 12 671 040

Sõlmitud on eellepingud ka kinnistuste osas Kääri 140 000.- krooni Metsa 190 000.- krooni Meresmaa 78 000.- rooni Raiesmiku 75 000.- krooni

Kokku 483 000.- krooni

Vaadates esialgselt pakutud osaühingu hindasid, on näha, et ilmselgelt olid kinnistud üle hinnatud. K.o ajaks on teada müügiväärtus kokku tabel 1 toodud summa 5 000 053.- krooni ning eellepingute osas 483 000.- krooni, ehk kokku 5 483 053.- krooni. Pärast seda jääks osaühingule kinnistuid.

Tabel 3. Ülejäänud kinnistud jrk nr Kinnistu nr ja jaoskond Kinnistu nimi Kinnistu suurus ha Hindamisaktid Hindamisakti kuupäev Osaühingu hind kajastub 02.10. Aruandes 01.11.07 seisuga

Juhatuse liikme Hinnang 3 103204 Tartu Veeriku III 3,50 760 000 193 000

250 000 6 339134 Saare Kuusiku 4,86 50 000 21,09,05 90 000 49 140

12 797932 Lääne Vanaõue 29,53 560 000 299 600

13 915334 Saare Juhani 32,86 320 000 21,09,05 510 000 313 340

450 000

29 16 997934 Saare Loigu 10,43 250 000 760 000

240 000 17 998034 Saare Metsa 28,31 490 000 400 000

440 000 18 998134 Saare Aia 1,84 350 000 438 000

200 000 21 1192334 Saare Kadariku 3,85 770 000 09,10,06 1 500 000 1 250 000

29 2818034 Saare Kadakavälja 3,17 835 000 09,10,06 1 500 000 1 250 000

30 2878534 Saare Kase 4,10 0 550 000 56 400

350 000

Kokku

122,45 1 975 000 6 560 000 5 009 480

Juhatuse liige on selgitanud, et kiirmüügi hinnaga oleks Tabelis 2 toodud kinnistute väärtus 3 ,93 miljonit krooni. Antud hinnang on ka reaalne, võib ka langeda. Kinnistud, mis ei asu Saaremaal, neil on tehtud pakkumine 6 500. krooni / ha. Saaremaa kinnistud , mis asuvad mere ääres on kõrgema hinnaga.

Seega kinnistute müügist ja kinnitute müügiväärtus on Tabel 1 AP metsa pakkumine 5 000 053.- Nelja kinnistu pakkumised 483 000.- krooni Ülejäänud kinnistud 3 930 000.- krooni

Kokku kinnistute müügist 9 413 053.- krooni

KASUTUSVALDUSED

Tabel 4 . Kasutusvalduste hinnad Jrk nr kinnistu nr ja jaoskond Nimi pindala OÜ HIND 06.11.07 hind AP Metsale 31.12.2006 1.11.2007 1 67832 Lääne Sarapuu 20,7 320 000,00 50 000 50 000 2 746932 Lääne Looga 49,64 760 000,00 242 170 242 170 3 1056432 Lääne Kimbu 9,38 150 000,00 174 540 174 540 4 1056232 Lääne Käbi 8,69 140 000,00 180 380 180 380 5 1056332 Lääne Oksa 8,3 135 000,00 199 790 199 790 6 1056132 Lääne Riida 6,51 110 000,00 158 020 158 020 7 754932 Lääne Kuuse 24,4 380 000,00 57 100 57 100 8 933206 Pärnu Kotka 13,6 210 000,00 30 000 20 000 20 000 9 90836 Järva Jaagu 31 1 300 000,00 60 000 175 600 175 600 10 3405208 Ida-viru Kaura-mäe 58,37

5 000 000 3 200 000

3 505 000,00 90 000,00 6 257 600,00 4 457 600

30 Juhatuse liige on selgitanud, et Saarpuu hind oleks 200 000.- krooni ning Kotka 150 000.- krooni. Seega kokku 320 000.- krooni. Ülejäänud kasutuvaldsute õiguste eest oleks AS AP mets nõus tasuma 1,9 miljonit krooni. Ehk siis kasutusvalduste loovutusväärtused, v.a.Kauramäe oleks Tabelis 3 kajastatu 90 000.- krooni. Juhatuse liikme selgituse kohaselt 1 900 000.- krooni Juhatuse liikme selgituse kohaselt Sarapuu ja Kotka 350 000.- Kokku kasutusvaldused, v.a Kauramäe 2 340 000.- krooni

Juhatuse liige selgitas, et k.o ajal on Kauramäe kinnistult metsakorralduskava alusel raided tehtud. Juhul kui kohalik omavalitsus loeb nimetatud kinnistu kaevanduspiirkonda, on võimalik taotleda nimetatud kinnistule lage raiet. K. o ajal on menetlemine pooleli kaevanduspiirkonna suurendamiseks. Juhatuse liikme sõnul on käinud AS A läbirääkimised kasutusvalduse müügiks hinnaga 2 400 000.- krooni. Seega oleks kasutusvaldsute väärtus kokku 4 474 000.- krooni . Pakutud hinnang Tabelis 3 kasutusvaldustele on seega reaalne. Seega nii kinnistute kui ka kasutusvalduste väärtus on Kinnistud - 9 413 053.- krooni ning kasutusvaldused - 4 474 000.- krooni, ehk kokku 14 153 053.- krooni

2.1.2. PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud Osaühing on andnud füüsilisele isikule A.N. laenu summas 900 000.- krooni.

1. Maa ja ehitised Kajastatud kinnistute ja kasutusvalduste all ning juhatuse liige on otsustanud kogu vara müüa ning seega ei saa lugeda põhivara hulka.

2. Masinad ja seadmed

Masinad ja seadmed 13 978594,04 krooni Akumuleeritud kulu – 942 357,89 krooni

Antud hind on soetusväärtuses. Juhatuse liige A.K. on pakkunud masinate turuväärtus pärast liisingukohustuste mahaarvamist 4 591 000.- krooni.

Liisingesemete väärtust on konservatiivsusest raske lugeda vara hulka, sest liisingesemetel on pikk müügiperiood ning kaasnevad müügikulud ning teiselt poolt on antud vara ainus , mida võlgnik vajab et jätkata tegevust pärast kinnistute müüki, ning antud vara puhul on oluline hinnata vara võimet teenida ettevõttele kasumlikku rahavooge (juhul kui arvestatakse antud vara müügiväärtusse, on vaja hinnata ka kohustuste näol tööjõu likvideerimise kulu ja muude ettevõtte likvideerimisega seotud kuludega) . K.o. ajal ei ole soovinud äriühing vabaneda liisingesemetest.

Varad kokku kajastuvad tabelis 1 võrdluses võlgniku poolt esitatud bilansiga

VARA KOKKU 14 153 053.- krooni

Bilansi järgselt on osaühingul vara kokku 58 196 264.- krooni Bilansis on aga kinnistute ja kasutusvaldsute väärtus antud Varude, bioloogiliste varude ja maa ning ehitiste all, kokku summas 32 306 840.- krooni. Samas kajastub bilansis varana ka kassa, mida ei ole ja nõuded aruandvate isikute vastu, mida juhatus ei tunnista . 4. OSAÜHINGU KOHUSTUSED / OSAÜHINGU PASSIVA

Tabel 5

esitatud andmed 02.10.2007 aruandes andmed 12.11.2007 seisuga

31 kohustused 27,09.07 ajutise halduri korrigeeritud 31.10.2007.a. ajutise halduri korrig. 12.11.2007.a. lühiajalised 17 271 380 18 413 980 19 490 310 15 323 382 Lühiajalised laenud teistelt isikutelt 7 329 042 7 329 042 7 020 202 5 188 642 Tagatud laenud v.a pangalaenud 600 000 600 000 1 570 764 670 116 lühiajalised liisingkohustused 613 157 613 157 232 215 - Lühiajalised laenukohustused 2 994 138 3 615 173 2 994 138 3 615 173 Intressikohustus

4 878 - muud võlad

4 161 - Maksuvõlad 60 556 60 556 545 299 545 299 Palgavõlg 95 614 95 614 76 000 76 000 Varujate ettemaksed 330 000 330 000 1 829 019 749 000 Hankijad 3 476 170 3 476 170 3 440 931 1 950 000 Mitmesugused kohustused 1 772 702 2 224 152 1 772 702 2 529 152 EV ees olevad võlad erast.

70 116

pikaajalised 5 723 052 12 131 564 6 562 854 2 980 202 M.

2 140 400 Liisingute pikaajalised tagasimaksed 5 723 052 11 296 397 5 723 052 - EV ees olevad võlad erast.

835 167 839 802 839 802 kohustused kokku 22 994 432 30 545 544 26 053 164 18 303 584

3.1. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 1. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (v.a. pangalaenud) 7 329 042,30 L. AS 2 885 342, 30 L. 1 500 000,00 Laen, M. OÜ 2 140 400,00 P. OÜ 760 000,00 Lühiajalised laenud teistelt 43 300,00

Laen AS-lt A. on lühiajaline ning esimese tagasimaksmine pidi toimuma 01.05.2007 summas 885 342.- krooni ning teine tagasimakse 30.12.2007 summas 2 000 000.- krooni. Laenuintress on aastas 24% , kuus 2%. Kasumiaruannetes on märgitud 50 120.- krooni AS A. kinnitas 13.11.2007 võlgnevust summas põhivõlas 2 535 342.- krooni ja intressid 247 848.- krooni (ei kajastu koondandmetes) .

OÜ-le R. saabus laenu tasumise tähtaeg 31.märts 2006 . OÜ R. ei ole haldurile teadaolevalt leppetrahvi nõudeid esitanud. OÜ R. laenuintress on aastas 8% . Lepingujärgne intress laenu mitte õigeaegsel tasumisel on 0.15% päevas tasumata jäägilt ehk 2 250.- krooni päevas (hilinetud on rohkem kui aasta ).

OÜ P. laenulepingu täitmise tähtaeg saabus 13.08.2007 ning lepingu kohaselt on võlausaldajal võimalik nõuda leppetrahvi summas 1% päevas ehk siis igapäevaselt läheb viivituses olemine äriühingule maksma 7 600.- krooni. Seisuga 20.09.2007 on viivitatud päevi 37 päeva ehk siis viivis oleks juba 281 200.- krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas OÜ P. on pööranud leppetrahvide nõude võlgniku vastu.

M. on seotud osapool võlgnikuga, antud laen on pikaajaline. Laenuleping sõlmitud 13.detsembril 2005 . Tagasimakse tähtaeg on 13.12.2011 aastaks. Seega on tegemist pikaajalise kohustusega.

3. Tagatud lühiajalised kohustused

32 K.I. 600 000.- krooni K.I. laen on tagatud hüpoteegiga, kuid laenu tagastamise tähtaeg on 28.märts 2008 . K.o alajoatuses on ka EV ees olev maa maksuvõlg , tasumata 70 116.- krooni

3. Pikaajaliste laenude lühiajalised kohustused

Antud alajaotuses kajastati AS SEB EÜP nõuet, antud nõue on muutumata ka täna 3 615 173,34 krooni

4. Pikaajaliste liisingute tagasimaksed järgm. perioodil

Ajutine haldur luges varaks liisingesemete vaheväärtuse ning seega siin ei tule ka kohustusi. K.o. ajal ei ole liisingettevõtete ees võlgnevusi.

Kuigi osaühing on alustanud kohtumenetlust liisinguandja- AS- ga N. Põhjuseks, et AS N. tahtis ühepoolselt lepingut üles öelda aluseks tuues liisingmaksetega hilinemist ja muid otsitud põhjendusi.

5. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest.

Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest kokku 330 000,00 krooni oli seis 02.10.2007, lisandunud on summa 444 179.- krooni, OÜ P. on vähenenud 25 000.- krooni .

6. Võlad hankijatele Kuigi bilanss kajastub summas 3 440 931 ,13 krooni. Juhatuse liikmega ostureskontroga tutvumisel on selgunud, et kokku on võlgnevus 1 956 353,90 krooni

Hankijatele tasumata arved kokku 1 956 353,90 krooni.

Ostureskontrost lähtuvalt selgub, et enamus ostuarvetest on tähtajaliselt tasumata. Maksetähtaeg rohkem üle kui 120 päeva on summas 1 339 714,29

7. Mitmesugused võlad kajastub pankrotiavalduse esitajate võlad . Kuigi bilansis on kajastatud summas 1 772 702,30 . Jääb ajutine haldur 02.10.2007 toodu juurde

Ehk kokku kaks nõuet koos lepingujärgsete viivistega on 2 224 151,65 krooni .

K.o ajal on lisandunud AS H. nõue summas 305 508,70 krooni (välja mõistetud Tartu maakohtu tagaseljaotsusega ts.asjas 2-07-30025). Sõlmitud on õigusabi leping, et esitatakse kaja antud menetluses. Juhatuse liige tunnistab summat 188 800.- krooni.

8. Maksuvõlad

Maksuvõlad summas 545 299.- krooni Kuigi maksukontodel nähtub ettemaks summas 90 036.- krooni. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et kas novembrikuu maksudeklaratsioonid on esitatud, sest sel juhul tekib võlgnevus. Deklareerimata võivad olla oktoobrikuu maksud, kuid kajastuvad maksukohustusena juba bilansis.

9. Viitvõlad Võlad töövõtjatele 76 000 10. Ajutisel halduril puuduvad andmed, kas töövaidluskomisjoni alusel väljamõistetu kajastub koondvõlas . ( J.S. kasuks kokku 33 355.- krooni. )

33 10. Pikaajalised kohustused Liisinguid - pikaajalisi ei kajastata, kuna vara väärtusena loeti summat ilma kohustusteta.

3. KOHUSTUSED KOKKU 18 303 584,00 krooni

4.VÕLGNIKU MAKSEVÕIMEST

Maksevõime hindamisel on vajalik vaadata, millised võlgnevust peab ettevõtte maksma koheselt ning milline on ettevõtte võimalused tasuda koheselt oma saabunud kohustusi. Ettevõte lühiajaliste kohustuste maht on 15 323 382.- krooni, antud summast ei ole maksetähtaeg saabunud: - AS A. summa 2 000 000.- krooni, tasumise tähtaeg 31.12.2007 (summa 885 342,30 kroni tähtaeg saabunud) - Kaie Ilves 600 000.- krooni , tasumise tähtaeg 28.03.2008 Kokku mittetasumise tähtajad 2 600 000.- krooni Seega tähtaeg on saabunud võlakohustuste osas summas 12 723 382.- krooni . Antud summas on AS SEB EÜP võlgnevus summas 3 615 173.- krooni, mis on tagatud ja tegelikkuses lepingu sõlmimise järku jõutud tasumise osas. Pärast AS SEB EÜP kohustuste mahalahutamist ja kohustusi, mis on vajalik tasuda koheselt summas 9 108 209.- krooni. Kuigi kui AS SEB EÜP võla tasumisel tehtav tehing toimub, siis AS A. lühiajaliste kohustuste maht väheneb (vähenevad ka AS A. pikaajalised kohustused, sest eelpool on kirjeldatud, et tehingu summa on 5 090583.- krooni, millest AS SEB EÜP läheb 3 615 173 .- krooni ning ülejäänu summa osas toimub AS A nõudega tasaarvestus). Seega jääks tasuda koheselt kohustusi 8 222 866,70 krooni. Juhatuse liige on välja töötanud kinnituste ja kasutusvalduste realiseerimise kava: 1. tehing seotud AS SEB EÜP nõude rahudlamise ja AS A. nõuete vähendamisega; 2. tehing seotud kasutuvalduste müügiga AS –le A., käivad läbirääkimised kasutusvalduste müügiks summas 1 900 000.- krooni, kuigi antud tehingust läheb EV nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste kohustuste katteks summa 909 918.- krooni (lühiajaline 70 116.- krooni ning pikaajaline kohutus 839 802.- krooni) . Seega antud tehingust jääks koheste kohustuste jaoks 990 082.- krooni; 3. müüakse kõiki p. 1 ja 2. nimetamata kinnistud ja kasutusvaldused , eelkokkulepped olemas 483 000.- krooni osas, lisaks läbirääkimised kasutusvalduste 350 000.- krooni osas ning kinnistute arvatav müügihind 3 930 000.- krooni 4. võlgnik osutab teenust Saksas ja Eestis ning on võimalik, et igapäeva teenustes jääb üle vahendeid kohustuste tasumiseks

Ajutise halduri hinnang juhatuse liikme poolt pakutavale kavale.

Eelkõige peab arvestama asjaolu, et ajutine haldur on antud äriühingu tegevust jälginud alates 08.augustist 2007, sel aja jooksul ei ole suutnud ettevõtte juhatus olukorda leevendada, suudetud on vaid müügitehingute osas jõuda lõpule kava p.1 tooduga, kuid p. 1 toodu ei lahenda ettevõtte maksejõuetuse seisu k.o. ajal, sest tasuda jääb kohustusi 8 222 866,70 krooni. Samas on tegemist pankrotiseaduse mõistes ühe võlausaldaja eelistamisega teisele (eelistakse AS A nn.

34 pankrotiseaduse mõistes II järgu nõuet) ja kavandatu järgi ei toimu kõigi võlausaldajate võrdset kohtlemist. Kava p. 2 toodu vähendaks koheste kohustuste mahtu summas 990 082.- krooni ning tasuda jääks 7 232 784,70 krooni. Kuigi, mil jõutakse kasutusvalduste loovutuste osas tehingusse, ajutine haldur öelda ei oska ning tegemist on täna juba antud kava punktis oletusliku laadi võla vähendamisega. Kava p. 3 osas on eellepingud olemas 483 000.- ja 350 000.- krooni osas, mis vähendaks tähtajalisi nõudeid ja tasumata jääk oleks 6 399 784,70 krooni.

Ülejäänute kinnistute osas ei ole ostusoove ning nad on pakkumisel ning kindlasti ei õnnestu soodsa hinnaga neid ka lähitulevikus realiseerida, seega, et mil ettevõttel laekub vara müügist veel 3, 9 miljonit krooni ning mil ostetakse ära Kauramäe kasutusvaldus on prognoosimatu. Ka kinnituste müük summas 3,9 miljonit võib käes oleval ajal olla ebareaalne, sest ostujõud kinnistute osas on langenud ning kiirmüügihinnad võivad olla väiksemad. Ettevõtte tegevusest ülejäävad vahendid – kava p. 4 Ajutine haldur analüüsis ettevõttele tulevat raha ja ettevõtte kulusid augusti, septembri ja oktoobri kuu jooksul , selleks et näidata, kas ettevõte suudab oma igapäevase majandustegevusest tulevast rahast tasuda saabunud võlanõudeid. Table 6 . Laekumised pangaarvele. aug.07

01,08,07 K. OÜ laen 20 000,00 02,08,07 T. OÜ etemaks Volvo FA440 60 000,00 06,08,07 T. OY Aru ja Sarapuu kinnistute eest 200 000,00 10,08,07 Hansa Liising 917 644,71 29,08,07 SEK 256750 Rootsi krooni 426 975,25

KOKKU 1 624 619,96

sept.07

04,09,07 SEK 142060 Rootsi krooni 235 663,33 04,09,07 AP M arve 27075 214 409,54

KOKKU 450 072,87

okt.07

laekumised EUR 1 293 700,49

laekumised EEK 162 840,00

Laekumised Saksa 469 179,00

KOKKU 1 925 719,49

01.11.07-12.11.07

2.11.2007Södra Eesti

482 293,32 6.11.2007P.S. Pajero auorent 8 597,49 9.11.2007R.P. lühiajal.laen 20 000,00

KOKKU 510 890,81

Table 7. ettevõtte kasumiaruandest võetud tulud ja kulud

aug.07 sept.07 okt.07 nov.07 Müügitulud 1 611 770 1 016 273 2 880 788 267 984 Kasum põhivara müügist 310 737 0 0 0 Saadud intressid 40 0 3

35 Tulud kokku 1 922 547 1 016 273 2 880 791 267 984

Kaubad, toore, materjal 738 316 199 631 324 035 20 555 Mitmesug.tegevuskulud 362 677 153 868 270 599 70 354 s.h kasutusrent 179 612 39 465 105 499 0 Mitmesug.tegevusk. Rendita 183 065 114 404 165 099 70 354 Ühes kuus rendimaksed* 157 337 304 942 241 597 369 000 Tööjõukulud 311 652 350 572 0 0 Tööjõukulud*

350 000 350 000 Muud ärikulud 90 971 32 174 4 471 248 Intressikulud 114 384 76 283 71 916 70 012

Kulud kokku 1 775 337 1 117 471 1 262 617 880 169

Kui antud tabelisse 7 lülitada tulude poole peale reaalsed laekumised, on võimalik vaadata, kui palju reaalne raha kulusid katab

Table 8 . laekunud raha ja kulud

aug.07 sept.07 okt.07 nov.07 Müügitulud 1 611 770 1 016 273 2 880 788 267 984 Kasum põhivara müügist 310 737 0 0 0 Saadud intressid 40 0 3 Tulud kokku 1 922 547 1 016 273 2 880 791 267 984

laekunud raha 1 624 620 450 073 1 925 719 510 891

Kaubad, toore, materjal 738 316 199 631 324 035 20 555 Mitmesug.tegevuskulud 362 677 153 868 270 599 70 354 s.h kasutusrent 179 612 39 465 105 499 0 Mitmesug.tegevusk. Rendita 183 065 114 404 165 099 70 354 Ühes kuus rendimaksed* 157 337 304 942 241 597 369 000 Tööjõukulud 311 652 350 572 0 0 Tööjõukulud*

350 000 350 000 Muud ärikulud 90 971 32 174 4 471 248 Intressikulud 114 384 76 283 71 916 70 012

Kulud kokku 1 775 337 1 117 471 1 262 617 880 169

Vahe reaalne raha - kulu -150 717 -667 398 663 102 -369 279

Vaadates tabelit 8, on näha, et oktoobrikuus, on võlgnik suutnud rahavood viia positiivses suunas. Kuid arvestama peab et ettevõtte kulu on suurusjärgus 1,2 miljonit. Selleks, et raha jääks koheselt üle tähtajaliselt saabunud kohustuste tasumise katteks, peaks laekumine olema suurem. Nagu tabelis 8 nähtub, ei olnud laekumisi septembri ja kogu oktoobris laekunud raha kulus septembris tehtud kulude katteks. Kolme kuu kokkuvõttes saab aga öelda, et ettevõte suutis tasuda igapäevaseid kulusid, kuid ei suutnud toota rahavooge, mille arvelt tasuda eelnevaid kohustusi, sama ei suudeta ettevõtte teenindavatest rahavoogudest tasuda ka ettevõtte laenukohustusi (AS SEB EÜP ja OÜ P. laenu tagastamise tähtajad saabusid ajutise menetluse ajal. Põhjuseks on asjaolu, et saksa lepingupartner jättis tasumata osutatud teenuse eest (kirjeldatud eespool).

36 Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõttel on makseraskused, makseraskused on kestnud ajast, mil pankrotiavalduse esitajad on alustanud nõuete aktiivset sissenõudmist ning kogusummas on tänaseks tähtaegselt tasumata võlanõuete maht kasvanud. • Märtsi lõpus 2007 ei suudetud tasuda pankrotiavalduse esitajatega sõlmitud kokkuleppeid, • 01.05.2007 oli AS A. osalise summa 885 342.- krooni võla tasumise tähtaeg (tänaseks on vähenenud summas ca 100 000.- krooni ); • OÜ R. võlg summas 1 500 000.- tasumise tähtaeg oli märts 2006. • Tasumata on ka OÜ-le P. veebruarist 2007 . • Hankijate ees on tasumise tähtajad summas 1,3 miljonit ületanud 120 päeva.

Seega ei ole ettevõtte enam kui 6 kuu jooksul suutnud lahendada enam kui 5 miljoni krooni tasumist ( pankrotiavalduse esitajate nõue; hankijad, kelle võlad üle 120 päeva; laenuvõlad- OÜ R. ja AS A. ) Ajutine haldur on ettevõtte makseraskusi analüüsinud ka eelmises aruandes ning siin enam ei korda. Pankrotiseaduse § 1 lg. 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine . Antud õigussätte kohaselt omab tähtsus, et on võlanõuded ja neid ei ole suudetud pikaajaliselt rahuldada. Ajutine haldur on aruannetes välja toonud, et ettevõte ei ole suutnud võlausaldaja nõudeid rahuldada: AS F. ja AS Julianus Inkasso ning OÜ P. ning ka OÜ R. olevat kohustusi ei ole võlgnik suutnud täita veebruarist 2007 (antud kohustuste maht, arvestades vaid kohustuste põhivõlga on summas 3, 2 miljonit krooni ). Seisuga 12.11.07 on täitmiseks saabunud kohustuste maht 12 723 382.- krooni, isegi kui oleks läbiviidud tehingud, mis oleks vähendanud AS SEB EÜP ja AS A. nõuet ja oleks laekunud saabunud võlakohustuste tasumiseks nelja kinnistu müügist 550 000.- krooni, oleks üle 90 päeva tasumata kohustusi kokku olnud 7 672 866,70 krooni. Käesoleval ajal ettevõttel ei ole võimalust ega ei ole suudetud kolme kuu jooksul tasuda enda võlausaldajatele.

Antud ajal on ettevõte alustanud kinnistute ja kasutusvalduste müüki, pärast neid jääb ettevõttele vaid tehnika. Ettevõtte netovara muudab k.o ajal positiivseks vaid liisitud tehnika lepingulise maksumuse jääkide ja tehnika turuväärtuse vahe. Ajutine haldur on toetunud vaid ettevõtte juhi hinnangule tehnika osas. Tegemist on varaga, mis kuulub liisingule, ning väärtus on arvestatud puht aritmeetiliselt, arvestamata on lepingu ülesütlemisega seotud kulud ja müügikulud. Võlgniku puhul on ka oluline, et kui lugeda liisingu jääkide ja turuväärtuse hinna vahe ettevõtte vara hulka, ei ole võimalik liisingvara koheselt võimalik muuta rahaks, millega tasuda kohustusi. Antud liisingvara on ettevõtte tegevuse jaoks vajaminev vara, mis toodab ettevõttele väärtust.

Kas ettevõte suudab oma prognoosid ellu viia ning ka prognoositu hindadega müükide teostamine on reaalne, sõltub tulevikus olevate riskide hindamisest ja vastavate analüüside läbiviimisest. Tuvastatud on, et kolme kuu jooksul ei ole suutnud ettevõte kavandatud ellu viia.

Makseraskustest väljatulemise otsustamine situatsioonis, kui tähtaegselt saabunud võlanõuete maht on 12 723 382.- krooni ning jaguneb enam kui 40 võlausaldaja vahel, on makseraskustesse sattunud ettevõtte võlausaldajate otsustada , mitte aga ettevõtte juhtkonna prognoosida ja prognoositud ellu viia. Sel juhul on tegemist kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemisega.

Makseraskustesse sattunud ettevõte puhul, on vajalik, et kõik ettevõtte võlausaldajad (kelle nõuete tähtajad on saabunud) saaksid otsustada, et nad on nõus võlgniku - ettevõtte juhtkonna poolt pakutava prognoosiga. Võlausaldajad peavad saama otsustada kas võlgniku juhtkonna poolt pakutud riskid rahuldavad neid ja kas võlausaldajad võtavad koos võlgniku juhtkonnaga riski viia prognoositud ellu pakutud viisil. Antud menetluses eriti, sest k.o ajal on liialt suur tasumata võlanõuete maht ettevõttesse lähiajal tulnud reaalsesse varasse (rahasse). Ka ei ole ettevõttel

37 likviidset vara, mida kiiresti muuta rahaks, et tasuda lühiajalisi kohustusi (ettevõtte likviidsust selgitatud eelmises aruandes).

Pankrotiseadus näeb ette kõigi võlausaldajate otsustamise kaasamiseks kompromissmenetluse või võlausaldajate kokkuleppel läbiviidava menetluse. 6. AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED :

1. Seisuga 12.11.2007 võlgniku Varad 22 009 908 .- krooni Kohustused 18 303 584,00 krooni 2. Võlgnik on k.o. maksejõuetu, sest ettevõte ei suuda tasuda võlausaldajatele, kelle nõuete tähtajad on saabunud, võlgnikul puudub likviidne vara võlakohustuste katteks juba pikemat aega.

III Kohtuistung 12.03.2007.a Kohtuistungil jäid võlausaldajad esitatud avalduse juurde. Võlgnik tunnistas võlga, kuid oli seisukohal, et tegemist on ajutise maksejõuetusega. Ajutine pankrotihaldur jäi aruannetes toodud seisukohtade juurde.

IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Sirje Tael.

PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankroti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.

PankrS § 10 lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS §-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust.

Kohus, kuulanud ära võlausaldajad, võlgniku esindajad ning ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud võlausaldajad kui ka ajutine pankrotihaldur. Võlausaldajad on tõendanud oma nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlgniku esindaja ise on olnud optimistlik ja tema seisukoht on, et tegemist on ajutise maksejõuetusega. Käesolevaks ajaks on selgunud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. OÜ Aktiva Finants poolt esitatid avalduse kohtule 21.06.2007.a. Esimene eelistung antus asjas toimus 17.07.2007.a., mille kohus lükkas edasi, kuna võlgniku juhatuse liige nägi rahade liikuma hakkamise võimalusi, kuna tehti töid nii Rootsis kui Saksamaal. 02.10.2007.a. toimunud kohtuistungi ajaks olukord muutunud ei olnud. Olukorda firmas on põhjalikult analüüsinud ajutine pankrotihaldur, esitades 2 ajutist aruannet. Võlgniku vara suhtes on parimal juhul tegemist varaga, mida saab kasutada võlgniku võlgade tasumiseks kunagi kaugemas tulevikus. Võlgniku varad on küll hinnatud, kuid arvestades turuolukorda, ei saa ka neid hindasid võtta üheselt, et kui tehinguteks läheb, siis just seda hinda on ostja nõus maksma. Võlgniku varad 12.11.2007.a. seisuga moodustavad 22 009 908 .- krooni, kohustusi on 18 303 584,00 krooni eest,

38 kuid kohus peab vajalikuks rõhutada, et tegemist on sellise varaga, mille hind võib olla praeguses majandus olukorras väga muutuv. Võlgnikul on küllaltki palju võlasuhteid ja nagu nähtub ajutise halduri aruandest on tähtaegselt saabunud võlanõuete maht on 12 723 382.- krooni ning jaguneb enam kui 40 võlausaldaja vahel. Kohus on seisukohal, et võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb OÜ T. pankrot välja kuulutada. Vastavalt PankrS §-le 91 lg 1 võib võlgnik pärast tema pankroti väljakuulutamist olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija üksnes kohtu loal.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldajad on taotlenud võlgnikult välja mõista pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiitkontole tasutud 15 000 kroonist. Kohus, arvestades võlausaldaja taotlust, mõistab OÜ T. pankrotivarast OÜ ktiva Finants kasuks välja 16 600 krooni so. tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni ja AS F. kasuks 1 600 krooni.

PankrS § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks kokku 92 580 krooni. Võlausaldajad ja võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutine pankrotihaldur on esitanud käesolevas asjas 2 väga põhjalikku ajutist aruannet. Sirje Tael on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustada OÜ T juhatuse liikmeid A.K. ja M.T. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusja kutsetegevuse kohta on neile teadaolevat õiged.

Kohtunik