2-07-17583/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-17583 Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2007.a. Kuressaare Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tsiviilasi K R hagi R R vastu abielulahutuse ja laste ülalpidamiseks elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

22. november 2007.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja K R , ilmumata kostja R R, kes esitas kohtule avalduse asja lahendamiseks ilma tema osavõtuta

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada K R ( ) ja R R ( ) abielu, milline on registreeritud

Järva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas 16. juunil 2001.a., koostatud abieluakt nr.32.

3. Jätta hageja K R (abielueelne perekonnanimi A ) perekonnanimeks pärast lahutust tema soovil „R“.

4. Jätta poolte lapsed K R (sünd.15.11.1997.a.) ja G R (sünd. 10.05.2000.a.) hageja K R juurde.

5. Välja mõista kostjalt R R’ ilt (ik. 37308244910, elukoht Lääne-Virumaa Tapa vald Rägavere küla), elatis K R kasuks laste ülalpidamiseks järgmiselt:

5.1. Tütar K R (ik. XXXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 22. novembrist 2007.a. kuni tema täisealiseks saamiseni .a. üks tuhat kakssada viiskümmend (1250.-) krooni kuus .

5.2. Tütar G R (XXXXXXXXX), ülalpidamiseks alates 22.

novembrist 2007.a. kuni tema täisealiseks saamiseni a. üks tuhat kakssada viiskümmend (1250.-) krooni kuus.

6. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

7. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist perekonnaseisuasutuse, kus poolte abielu on sõlmitud.

7. Antud asjaga seotud menetluskulud jätta vastavalt kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD Pooled abiellusid 16. juunil 2001.a. Järvamaal. Nende abielu registreeriti Järva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas 16.06.2001.a., kanne nr. 32 Poolte kooselust on sündinud kaks last . Tütred elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel.

HAGEJA NÕUE Hageja taotleb abielulahutust kuna nad kostjaga elavad lahus juba 2005.aastast. Kostja leidis endale uue elukaaslase, kellega alustas kooselu. Käesoleval ajal on ka hagejal uus kooselu ja sellest kooselust on sündinud laps. Kooselu taastamist kostjaga ei pea hageja võimalikuks. Lahutuse korral soovib hageja jätta endale senist perekonnanime „R“. Hageja soovib, et lapsed jääks edaspidigi tema juurde. Kuna kostja laste ülalpidamises praktiliselt ei osale, siis soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja igakuise elatise. Kohtuistungil täpsustas hageja oma esialgset nõuet elatise osas võttes arvesse kostja materiaalset olukorda ja palub kostjalt välja mõista elatis 1250.00 krooni lapse kohta kuus ning seda kohtuistungi toimumise kuupäevast, s.o. 22.11.2007.a. Menetluskulude nõuet hagejal ei ole.

KOSTJA ARVAMUS Kostja R R oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele väljendas nõusolekut abielu lahutamiseks, temal on uus perekond. Elatise nõude osas aga märkis kostja, et temal ei ole võimalik maksta igakuist elatist kahele lapsele nõutud 3600.00 kroonises summas. Kostja soovib, et kohus vähendaks seda summat 2000.00 kroonile kuus. Põhjendustena märgib kostja, et tema palgast jääb pärast kõikvõimalikke kinnipidamisi elamiseks umbes 5000.00 krooni, millest tuleb tasuda veel telefonimaks, elektrienergiamaks ja sõidukulud tööle ning tagasi. Kostja on nõus maksma elatist vastavalt oma võimetele 2000.00-2100.00 krooni kuus. Oma materiaalse olukorra tõendamiseks on kostja esitanud kohtule palgatõendi (tl.23); Hansapanga teatise kohustuste kohta panga ees (tl.24) ning tõendi selle kohta, et tema elukaaslane ootab last (tl. 35,36).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, ärakuulanud hageja seletuse ja tutvunud kostja kirjalike seisukohtadega, uuritud tõendeid kogumis hinnates, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte kooselust on sündinud kaks last, kes elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel.

EV Perekonnaseaduse § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et poolte abielu jätkamine on muutunud võimatuks. Pooled elavad juba aastaid lahus, mõlemal poolel on käesolevaks ajaks uus perekond. Hagejal on uuest kooselust sündinud laps, kostjal on uuest kooselust laps sündimas. Nimetatud asjaolud annavad alust kohtule veendumuseks, et poolte kooselu ei ole taastatav. Hageja soovib jätta endale perekonnanime „R“ milline taotlus on põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 51 järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja on taotlenud, et kohus määraks laste elukohaks hageja elukoha ja jätaks lapsed tema kasvatada. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud ja kohus leiab, et hageja taotlus laste enda juurde jätmiseks on põhjendatud ning vastab laste huvidele. Poolte vahel ei ole vaidlust ka laste ülalpidamiskohustuse üle, kuid on vaidlus väljamõistmisele kuuluva elatise suuruse üle. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PerekS §

60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 3600.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Antud asjas on kostja nõustunud tasuma elatist 1000-1050 krooni kuus lapse kohta, mis oleks ligi poole võrra väiksem seadusega kehtestatud minimaalmäärast. Hageja on nõustunud seadusega kehtestatud minimaalmäärast väiksema elatise summaga kuus, milleks on 1250.00 krooni kuus lapse kohta (kokku kahele lapsele 2500.00 krooni) ja seda mitte elatishagi esitamise kuupäevast vaid kohtuistungi kuupäevast. Kohus leiab, et hageja poolt taotletud elatise suurus 1250.00 krooni kuus lapse kohta alates 22. 11.2007.a on põhjendatud ja kostja materiaalset olukorda arvestades mõistlik. Kohus võtab arvesse ka seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt ka tulumaksu.

TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468).

Kristel Pedassaar

kohtunik