2-07-18421/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

04. detsember 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-18421 AS Võhma ELKO versus Natalja Sotnikova Hagi ese võla 9 463.45 krooni väljamõistmiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS Võhma ELKO (registrikood 10274767; aadress Kauba t 3, Võhma Viljandimaa) Hageja esindaja Rein Vares Kostja Natalja Sotnikova (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx/xx, xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. AS Võhma ELKO hagis Natalja Sotnikova vastu rahuldada hagi ja välja mõista Natalja Sotnikovalt 9 463 (üheksa tuhat nelisada kuuskümmend kolm) krooni 45 senti AS-i Võhma ELKO kasuks. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need kostja kanda ning välja mõista menetluskuluna

750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS Võhma ELKO kasuks.

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kosjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kohus on saatnud 08. novembril 2007 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 22. november 2007, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt kostja töökohta edastatud väljastusteatest, on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi rahuldamise õiguslikuks alusel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 750 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Arvestades asjaoluga, et eeldatavalt menetluskulud piirduvad üksnes riigilõivuga, peab kohus võimalikuks välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja tasutud riigilõiv 750 krooni tuleneb riigilõivuseadusest. Menetluskuluna 750 krooni tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Toomas Lillsaar

Kohtunik