2-07-39007/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

10.12. 2007.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-39007

Tsiviilasi TN(end S , IK XXX, elukoht XXX) hagi kostja DK (IK XXX, elukoht XXX ) vastu elatusraha väljamõistmiseks

Asja läbivaatamine 16.11.2006. a , avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostja DKelatis tema XXX. a sündinud poja MS ülalpidamiseks 2

300 krooni kuus alates 20.09.2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja TN kasuks. Kohtuotsuse täitmise tähtaeg on esimese igakuise elatusraha makse osas 20.12.2007. a.

3. Elatusraha võlgnevuse (võlgnevus tagasiulatuvalt alates 20.09.2006. a kuni 19.12.2007. a, mille suurus on 32 500 krooni) tasumine toimub igakuiste osamaksetega, mille suurus on 325 krooni kuus kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud (sh riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) panna kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud poeg MS(IK XXX), kes elab koos hagejaga. Kostja ei toeta oma last materiaalselt.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 3 965 krooni kuus tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõista.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostja oli nõus lapsele 2 300 krooni kuus elatusraha maksma, millega hageja kohtuistungil nõustus, vähendades nõuet.

Elatusraha võlgnevuse tasumise osas jäid pooled eri arvamusele. Hageja soovis võlgnevuse tasumist osamaksete kaupa, mille suurus on 1150 krooni. Kostja oli nõus võlgnevuse osamaksete kaupa tasuma selliselt, et võlgnevus saaks poja täisealiseks saamise ajaks tasutud. Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid (töövõimetus, lapsel on piisav sissetulek, ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused).

Kohtuistungil vähendas hageja elatusraha nõuet 2 300 kroonile. Elatusraha väljamõistmine ning selle suurus põhineb seega kostja õigeksvõtul, kuuludes rahuldamisele. Järelikult kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele igakuine elatusraha 2 300 krooni kuus lapse ülalpidamiseks, mis mõistetakse välja aasta eest enne elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu hageja sissetulekut arvestades vajalik. Kohus annab kostjale elatusraha esimese igakuise makse tegemiseks jõukohase tähtaja, s.o. 20.12.2007. a.

Ka elatusraha võlgnevuse tasumine on kohtuotsuse täitmise küsimus. Esimeseks elatusraha igakuiseks väljamakseks andis kohus kostjale tähtaja 20.12.2007. a. Hagi on esitatud 20.09.2007. a. Seega on elatusraha võlgnevuse arvestuslik ajavahemik 20.09.2006. a kuni 20.12.2007. a, kusjuures kostja on hagejale nimetatud vahemiku eest 2000 krooni tasunud (toim lk 39). Seega on võlgnevuse suurus 32 500 krooni (15 x 2300 = 34 500 - 2000).

Võlgnevuse tasumine osamaksetena on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud, sest lisaks poolte ühisele pojale on hageja ülalpidamisel veel kaks alaealist last. Kostja ning tema abikaasa JK kanda on 38 276 kroonine laen. JK viibib lapsega kodus, saades emapalka, mille suurus 5 160 krooni. Kostja andmetel on tema palk 10 000 krooni kuus. Arvestades eeltoodut kogumis hageja võrdlemisi hea majandusliku olukorraga, pidas kohus võimalikuks määrata võlgnevuse tasumise osamaksete suuruseks 325 krooni kuus. Sellisel juhul saab võlgnevus tasutud umbes selleks ajaks, kui poolte ühine poeg on saanud täisealiseks. Kohus märgib, et poolte poja täisealiseks saamine võlgnevuse sissenõudmist ei mõjuta, sest elatis on hageja kasuks välja mõistetud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja, kuna TsMS § 164 lg 3 osundatud erisused ülalpidamisasja menetluskulude jaotamisel antud asjas puuduvad.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.Hagihind on TsMS §

129 lg 2 kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigilõiv tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, sest hageja oli elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 alusel riigilõivust vabastatud. Kohtunik Epp Haabsaar