2-05-17775/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-05-17775

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17775 Tsiviilasi G.. K. hagi T. K. vastu kinnisvararegistris kinnisasja omaniku kande muutmiseks Menetlusosalised Hageja G. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja T.K. (isikukood xxx, elukoht xxx Iseseisva nõudeta kolmas isik: Korteriühistu G., Narva (registrikood xxx, xxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

26. november 2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungist osa võtnud isikud Kohtuistungi sekretär: Jelena Muttonen Tõlk: Aili Hirt RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.K. hagi.

2. Muuta kanne Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatus, registrinumbri 3081309 all teises osas, märkides teise ühisomanikuna G. K., isikukood xxx. Sisse nõuda T.K. riigituludesse riigilõiv 200 (kakssada) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele (registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900078583, selgitus: riigilõiv tsiviilasjas nr 2-05-17775.

Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud

06.10.2005.a. saabus Narva Linnakohtusse G. K. hagi T. K. vastu. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kinnistusraamatus registriosa 30813 (uus registriosa number on 3081309) teises

2-05-17775

jaos sisalduva kande muutmist ning hageja kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna, kuna kinnistusraamatukanne on ebaõige.

Hageja põhjenduste kohaselt abieluajal erastas hageja korteri aadressil xxx, Narva abikaasa T.

K. nimele ning kanti kostjat kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna 14.07.2005.a. Hagejat kinnistusraamatusse kantud ei ole. 14.07.2005.a. kandega rikuti hageja õigusi, kuna tegemist on poolte ühisvaraga, mida soetati poolte ühise vallasvara arvel. Kokkuleppele kostjaga hageja kohta kinnistusraamatusse kande tegemise kohta jõuda pole võimalik. Õigusliku põhjenduse osas viitas hageja perekonnaseaduse § 14, § 17 lg 1, 2, 5, asjaõigusseaduse § 65-1, kinnitusraamatuseaduse § 34-1 lg 7, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60, § 61.

Kostja poolt kohtusse 24.04.2007.a. esitatud vastusest tuleneb, et teise abikaasa kinnistusraamatusse sissekandmata jätmine ei takista korteriomandi valdust, kasutamist ega käsutamist. Kostja väidete kohaselt ei loobunud tema ühise avalduse hageja kinnistusraamatusse sissekandmise kohta esitamast.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud poolte ja kostja esindaja, hageja nõustaja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 17 lg 1 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Viidatud sätte lg 2 alusel abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Lõige 5 näeb ette, et kui perekonnaseaduse 3. peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist.

Korter on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonda kinnistusraamatusse 14.07.2005.a. Seeni oli tegemist vallasasjaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 56 lg 2 tähenduses. Korteriomand on tekkinud ajal, millal pooltevahelised abielusuhted lõppesid.

Antud asjas tuleb tuvastada kas oli hageja korteri omanikuks enne selle kandmist kinnistusraamatusse. Esitatud hagiavaldusest tuleneb, et korteriomand oli abielu ajal poolte ühisomandis. Kostja sellele väitele vastu ei vaielnud ning sellest tulenevalt peab kohus selle asjaolu põhjendatuks. Kuna kostjalt vastava nõusoleku saamine ei olnud hageja väidete kohaselt võimalik, on hagejal perekonnaseaduse § 17 lg 5 lausest 2 tulenev õigus esitada nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Kohtuistungil tunnistas kostja hagi ning selgitas, et kui seadusega on hagejal selline õigus, siis tuleb kanda hageja registrisse korteri ühisomanikuna. Kostja lepinguline esindaja selgitas, et kostja on nõus kandma hageja korteri . ühisomanikuna kinnistusregistrisse.

2-05-17775

Kohtu poolt on tuvastatud, et korteriomand kuulub poolte ühisomandisse. Seega on hagejal vastavalt perekonnaseaduse § 17 lg 1 kostjaga võrdsed õigused korteriomandi osas. Perekonnaseaduse § 17 lg 5 tulenevalt on abikaasa kohustatud tegema avalduse teise abikaasa kandmiseks ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Seda kohustust jätis kostja täitmata. Eeltoodu alusel tuleb antud asjas kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, mille kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.

Kohtukulud

Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 2150 krooni väljamõistmist (juriidilised teenused 1800 krooni ja Narva Kinnisvarabüroo tõendi eest 350 krooni).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu, ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt mõista välja riigilõivu 200 krooni riigituludesse.

Hageja esitas kohtuistungil 01.11.2005.a. kviitung-order tõendi eest 350 kroonile, 06.10.2005.a. kviitung nr 21 juriidilised teenused: hagiavalduse koostamise eest 800 kroonile ja15.12.2007.a. arve nr 81/07 juriidilised teenused: konsultatsiooni ning kohtuistungil esinemine eest 400 krooni.

Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teisele poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kohus leiab, et ei kuulu rahuldamisele hageja taotluse kuna ei või olla Olga Närgi esindajaks vastava hariduse puudumise tõttu (TsMS § 85 lg 1 p 7).

Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 15 lg 1, § 17 lg 1, 5, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, eluruumide erastamise seaduse § 21-1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 438, § 441, § 442, § 661 lg 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik