3-07-713/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-713 Otsuse kuupäev

30. november 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

N. S. kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 09.01.2007.a otsuse nr 93580-1 ja Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 15.02.2007.a vaideotsuse nr 207 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Poolte esindajad Kaebuse esitaja esindaja advokaat R. V. Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja K. K. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata motiivil, et N. S. politseiteenistuse staaž on arvestatud ebaõigesti.

2. Välja mõista Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnalt N. S. kasuks menetluskulu

3 245 (kolm tuhat kakssada nelikümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 09.01.2007.a otsusega nr 93580-1 määrati N. Sle politseiametniku pension alates 25.12.2006.a eluaegselt 4345 krooni kuus. N. S. leidis, et pensioni määramisel tuleks arvestada ka ametipalga 20 %-list suurendust ja 22 aasta, 11 kuu ja 3 päevase politseiteenistuse staaži osas tuleks arvestada, et töötatud on

23 aastat ning esitas pensioniameti otsuse peale vaide. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 15.02.2007.a vaideotsusega nr 207 jäeti N.

S. vaie rahuldamata.

N. S. esitas 09.04.2007.a Tartu Halduskohtusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 09.01.2007.a otsuse nr 93580-1 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 15.02.2007.a vaideotsuse nr 207 tühistamise nõudes.

03.09.2007.a saabus kohtusse Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti teade ja dokumendid, millede kohaselt arvestati N. S. politseiametniku pension ümber. Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 05.07.2007.a otsusega nr 93580-2 määrati N. Sle politseiametniku pension alates 25.12.2006.a eluaegselt 5214 krooni kuus.

Kaebuse esitaja esindaja taotlusel ning vastustaja nõusolekul lõpetas Tartu Halduskohus oma 26.09.2007.a kohtumäärusega menetluse pensioniarvestuse aluseks oleva ametipalga osas ning jätkas menetlust politseiteenistuse staaži arvestuse osas.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

2. Politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 lg 3 kohaselt iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab 20 aastat politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsendi võrra tema pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast.

Kaebuse esitaja politseiteenistuse staaž on vaidlustatud otsusest nähtuvalt 22 aastat 11 kuud ja

3 päeva, kuid pensioni on suurendatud vaid 5 protsendi võrra pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast. Eelnev tähendab seda, et vastustaja on pensioni arvestamisel võtnud politseiteenistuse staažiks 22 aastat, jättes nõnda tähelepanuta ülejäänud 11 kuud ja 3 päeva, mistõttu on ka pensioni suurendatud 7,5%-i asemel vaid 5%.

Kaebuse esitaja on arvamusel, et sisuliselt on tema politseiteenistuse staaž 23 aastat, mistõttu oleks põhjendatum suurendada pensioni 7,5% arvestamise aluseks olevast ametipalgast. Kuna seadusandlus ei reguleeri otseselt politseiteenistuse staaži ümardamist, peab siinkohal lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja tõlgendama olukorda pensioniõigusliku isiku kasuks. Kaebuse esitaja arvates ei ole õigustatud olukord, kus 11 kuud ja 3 päeva läheks antud juhul lihtsalt arvestusest välja - sisuliselt on tähelepanuta jäetud perioodi puhul tegemist 1 aastase politseiteenistuse staažiga.

Kaebuse esitaja ei pea põhjendatuks ka vastustaja pensionikomisjoni vaideotsust, sest selles esitatu õigustab kaebuse esitaja arvates ebaõigesti motiveeritud haldusakti. Juhul, kui selgub, et vastustaja 09.01.2007.a otsuse nr 93580-1 on õigusvastane, siis on ühtlasi õigusvastane vastustaja pensionikomisjoni 15.02.2007.a vaideotsus.

Vastustaja on esitanud vastuse kaebaja kaebusele, milles palutakse jätta esitatud kaebus rahuldamata. Tulenevalt vastustaja vastuses esitatust, peab kaebaja oluliseks esitada omapoolsed järgnevad vastuargumendid.

Vastustaja vaidleb N. S. kaebusele vastu, leides, et Siseministri 08.01.2002.a määrusega nr 6 vastu võetud “Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord” § 4 kohaselt määratletakse poliseteenistuse staaž politseiasutuse teatisega.

Vastustaja viitab, et kuivõrd Lõuna Politseiprefektuuri teatise kohaselt on N. S.

politseiteenistuse staaž kokku 22 aastat 11 kuud ja 3 päeva, siis on nimetatud staaž (ehk 22 aastat) võetudki pensioni arvestamise aluseks.

Kaebuse esitaja on endiselt seisukohal, et 11 kuud ja 3 päevane staaž tuleb arvestada politseiteenistuse staaži hulka ja lugeda nimetatud periood üheks täisaastaks, mistõttu tuleb suurendada ka kaebuse esitaja pensioni täiendava 2,5% võrra ametipalgast.

PolTS § 214 lg 5 kohaselt on politseiteenistuse seaduses sätestatud politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamiseks, määramiseks, ümberarvutamiseks ja maksmiseks Vabariigi Valitsusel või tema määratud pädeval ministril õigus anda määrusi.

Vastavalt siseministri 08.01.2002.a määrusega nr 6 vastu võetud “Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord” §-ile 3 lg 1 rakendatakse politseiametniku pensioni määramisel „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“ sätteid.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et politseiteenistuse seadus ja selles seaduses politseiteenistujate pensionit reguleerivad sätted (PolTS § 211 kuni 214) on erisäteteks riikliku pensionikindlustuse seadusele kui üldseadusele. Nimetatud asjaolu kinnitab juba viidatud siseministri määrus § 3 ja § 9, samuti PolTS-is endas tehtud otseviited Riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisele (§ 214 lg 1 ja 2).

PolTS § 214 lg 2 kohaselt rakendatakse pensioni määramisel riikliku pensionikindlustuse seaduse § 37 sätteid. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 37 kohaselt lähtutakse riikliku pensioni maksmisel riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga. Ühtlasi peab kaebuse esitaja vajalikuks lisada, et tema arvates on politseiteenistuse seaduse pensionisätted juba olemuslikult riikliku pensionikindlustuse seaduse erisätted, andes spetsiifilisema pensioni regulatsiooni ühele ametkonnale – politseiteenistujatele.

Eelnev tähendab seda, et kui PolTS-is puudub teatud küsimustes otsene reeglistik, siis on võimalik see lahendada riikliku pensionikindlustuse seaduse vastavate sätete alusel.

Politseiteenistuse seaduses ei ole peetud vajalikuks detailselt reguleerida küsimust, kuidas toimub politseiteenistuse staaži arvestamine ja määramine (sh ümardamine täisaastateks), seadusandja on pidanud otstarbekaks lahendada see küsimus üldisemas õigusaktis, so riikliku pensionikindlustuse seaduses.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 29 lg 1 ja 2 kohaselt peetakse pensioniõigusliku staaži kohta arvestust päeva täpsusega. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse arvestamata.

Arvestades eelkirjeldatud reeglit, on N. S. pensioniõiguslik staaž 11 kuud ja 3 päeva ümardatav täisaastaks.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui kohtu arvates ei ole riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle § 29 lg 1, 2 üldsäteteks politseiteenistuse seadusele ega seega otsekohaldatav, siis palun kohaldada politseiteenistuse staaži arvestamisel analoogiat riikliku pensionikindlustuse seadus §-iga 29 lg 1, 2.

Puudub adekvaatne põhjendus, miks üldise pensioniõigusliku staaži arvestamisel saab üle kuue kuu pikkune periood ümardada täisaastaks, aga politseiteenistujate puhul selline võimalus puuduks.

Vastustaja esitatud põhjendus, mille kohaselt arvestatakse staaži vastavalt Lõuna Politseiprefektuuri teatisele, ei ole arvestatav, sest see ei ole sisuline vastuväide. Vastustaja ei ole kontrollinud Lõuna Politseiprefektuuri teatistel olevate andmete sisulist õiguspärasust.

Lähtudes eelpooltoodust palub kaebuse esitaja tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Tartu osakonna 09.01.2007.a otsus nr 93580-1 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 15.02.2007.a vaideotsus nr 207 N. Sle politseiteenistuse staaži arvestuse osas.

Vastustaja vastuväited

3. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet vaidleb kaebusele vastu, põhjendades seda järgnevalt.

Pensionikomisjon ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks N. S. politseiteenistuse staaži arvestusest 11 kuud ja 3 päeva välja jäetud.

Politseiteenistuse staaži arvutamise korda reguleerib PolTS § 212. Eelnimetatud sättest tulenevalt arvatakse politseiametniku pensionile õigust andva politseiteenistuse staaži hulka teenistuse aeg politseiametniku ametikohal.

Siseministri 08.01.2002.a määrusega nr 6 vastu võetud „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord” § 4 näeb ette, et politseiteenistuse staaž määratletakse politseiasutuse teatisega. Nimetatud teatisel arvutatakse politseiteenistuse staaž päeva täpsusega.

Vastavalt PolTS § 214 lõigetele 1 ja 2 rakendatakse politseiametniku pensioni taotlemisel ja määramisel RPKS §-e 36 ja 37. Eelnevate sätete alusel makstakse pension igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel ning riikliku pensioni väljamaksmisel lähtutakse pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisaga.

RPKS §-d 36 ja 37 ei käsitle pensionistaaži ümardamist täisaastateks. Ka ei näe PolTS ette muid RPKS-i sätteid, millest tuleks politseiteenistuse staaži arvestamisel lähtuda.

Lõuna Politseiprefektuuri teatise kohaselt moodustab N. S. politseiteenistuse staaž kokku 22 aastat 11 kuud ja 3 päeva. Eeltoodud staaž on N. Sle pensioni arvestamisel aluseks võetud.

PolTS § 211 lõike 3 alusel suurendatakse politseiametniku pensioni iga aasta eest, mille võrra politseiteenistuse staaž ületab käesoleval juhul 20-aastast politseiteenistuse staaži 2,5 protsendi võrra politseiametniku pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast, kuid maksimaalselt kuni 75 %-ni vastavast ametipalgast.

N. S. politseiteenistuse staaž on 22 aastat 11 kuud ja 3 päeva. Seega ületab 20- aastast politseiteenistuse staaži 2 aastat 11 kuud ja 3 päeva. Kooskõlas PolTS § 211 lõikega 3 tohib pensioni suurendada iga aasta eest, mis ületab 20-aastast politseiteenistuse staaži. Kuna 11 kuud ja 3 päeva ei ole aasta PolTS mõttes, saab käesoleval juhul N. S. pensioni suurendada 2 aasta eest, st 5 % võrra.

Vastustaja leiab, et PolTS ei kehtesta politseiteenistuse staaži ümardamise võimalust, mistõttu on N. S. politseiteenistuse staaž täpselt 22 aastat 11 kuud ja 3 päeva.

Juhindudes eeltoodust palub Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniamet jätta N. S. kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus 4.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on politseiametniku pensionist tulenev avalik-õiguslik suhe, mille tõttu kuulub käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on tegemist lubatava kaebusega. Poolte vahel ei ole vaidlust kaebuse tähtaegsuse küsimuses.

5. HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus saab tühistada ainult isiku õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti. Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja ei piira tema vabadusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Asjasse puutuvaks õigusnormiks on PolTS § 211 lõige 3, mis sätestab, et iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsendi võrra tema pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast, kuid maksimaalselt kuni 75 protsendini vastavast ametipalgast. Seega on seaduse regulatsioon täpne ja seadusandja tahe selge. Selleks, et isikul tekiks õigus politseiametniku pensioni 2,5 protsendilisele suurendamisele, peab ta olema politseiteenistuses täisaasta. Kaebuse esitaja teenistusstaaž on

22 aastat 11 kuud ja 3 päeva, mille tõttu on tal õigus 5 protsenti suurendatud pensionile, mitte 7,5 protsenti suurendatud pensionile. Kuna Politseiteenistuse seadus ise reguleerib seda küsimust, puudub kohtul alus Pensionikindlustuse seaduse § 29 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks vaidluses. Pensionikindlustuse seadus ei ole vaidlusse otsekohaldatav ega seda seadust ei ole võimalik kohaldada ka seaduse analoogia alusel. PolTS § 211 lõikest 3 tulenevat suurendatud politseiametniku pensioni võib tinglikult nimetada pikaajaliselt teenistuses olnud politseiametniku täiendavaks sotsiaalseks garantiiks või soodustuseks või hüveks, mille saamiseks tekib isikul õigus siis, kui ta on teenistuses olnud aasta. Kui seadusandja tahe oleks olnud teistsugune, oleks seadusandja selle õiguse sidunud kuudes arvestatava tähtajaga või sätestanud Politseiteenistuse seaduses pensioniõigusliku staaži täisaastaks ümardamise alused.

6.Kaebuse esitaja kohtukulu nimekirja (tl 64) kohaselt moodustuvad kaebuse esitaja kohtukulud kulutustest õigusabile summas 6490 krooni. Kohtukulu kandmine on vastavate tõenditega (tl 65-66) ka tõendatud.

Tartu Halduskohtu 26.09.2007.a määrusega (tl 70-71) lõpetati asjas osaliselt menetlus HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel ja määrati, et menetluskulude kandmine menetlusosaliste vahel jagatakse asjas tehtavas lõplikus kohtulahendis. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lõige 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 92 lõige 5 sätestab, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Seega tuleb kaebuse esitaja kohtukulud jagada poolte vahel proportsionaalselt ja vastustajalt tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista pool kaebuse esitaja kohtukuludest ehk 3 245 krooni.

Roby Koik Kohtunik