2-07-10952/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-10952

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10952 Tsiviilasi J.K. hagi V. K. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja J. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja V.K. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 26.11.2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär: Jelena Muttonen Tõlk: Aili Hirt Hageja: J.K. Kostja V. K. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada V. K. ja J. K. (abielueelne perekonnanimi S.) vahel 18.01.2005.a. Ida- Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu. 3. Taastada J.K. peale abielu lahutamist perekonnanimeks S.. 4. Abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

5. Välja mõista kostja V.K. hageja J. K. kasuks laste A. K. (sünd. xxx.) ülalpidamiseks igakuine elatusraha alates 01.03.2007.a. kuni laste täisealisteks saamiseni 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

6. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 30.11.2007.a. kell 15.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud

2-07-10952

22.03.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja J. . hagi V. K. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavaldusest tuleneb, et kostja ja hageja vahel on 18.01.2005.a. registreeritud abielu. Abielust on pooltel sündinud 13.03.2005.a. laps A.K.. Hageja nõuab abielu lahutamist, hagejale perekonnanime S. taastamist, kostjalt elatise väljamõistmist tütre ülalpidamiseks alates 01.03.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 1800 krooni kuus.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

26.11.2007.a. toimunud kohtuistungil nõudis hageja kostjaga sõlmitud abielu lahutamist ning elatist tütre, kes elab hetkel hageja juures. Elatise suuruseks palus hageja määrata seaduses sätestatud miinimummäära. Abielu lahutamise nõude põhjuseks on hageja arvates asjaolu, et ta elab teise mehega ning ootab temalt last.

Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks.

Vastavalt perekonnaseaduse § 28 lg 4 abielu ei lahutata perekonnaseisuasutuses, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Sel juhul lahutatakse abielu kohtus vastavalt perekonnaseaduse § 27 lg 1 ja § 29 lg 1 p 2.

Kohus leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Seega on olemas alus kostja ja hageja poolt sõlmitud abielu lahutamiseks. Perekonnaseaduse § 26 ja § 30 p 3 tulenevalt lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Ida-Viru Maavalitsuses 08.03.2007.a väljastatud abielutunnistuse kohaselt oli J. K.abielueelne perekonnanimi „S.“.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et on alused taastada J. K. tema abielueelne perekonnanimi „S.“.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt perekonnaseaduse §

49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja poolt elatise nõude esitamise õigus tuleneb perekonnaseaduse § 29 lg 3, mille kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel vaidluse elatise üle.

Perekonnaseaduse § 61 lg 1 alusel, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust, on hageja poolt esitatud elatise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-07-10952

Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Võttes arvesse perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega

Võttes arvesse poolte esitatud andmeid nende sissetulekute ja varalise seisundi kohta, leiab kohus, et antud vaidluses on põhjendatud perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimummäära kohaldamine. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4 kohaselt abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 26, § 27 lg 1, § 28 lg 4, §

29 lg 1 p 1, lg 3, § 30 p 3, § 49, § 60 lg 1, 2, 4, 5, 6, § 70 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 p 1, 4, § 164 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik