2-07-39586/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2007.a

Tsiviilasja number 2-07-39586

Tsiviilasi

AK’i hagi SK’i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx

Kostja: SK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 27.novembril 2007.a kirjalikus eelmenetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista SK’ilt AK’i kasuks elatis 2000.00 (kaks tuhat) krooni kuus alaealise tütre A K (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 26.09.2007.a kuni tütar A täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD SK ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. SK võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

AK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 13). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud A K isa, et kostja ei ela hageja ja lapsega koos ca 2007.a maikuust, et pärast eraldi elama asumist Tsiviilasi nr 2-07-39586

2 (2) andis kostja kolmel kuul tütre ülalpidamiseks 1900 krooni kuus, kuid pärast seda lõpetas elatusraha andmise ning pakkus hagejale, et viimane nõuaks elatist kohtu kaudu. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

Asjaolu, et kostja lõpetas enne hagiavalduse esitamist lapsele elatusraha andmise, annab tunnistust, et kostja ei täida vabatahtlikult tütre ülalpidamiskohustust. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõudis kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Kostja ei täitnud kohtu korraldust ega esitanud kohtule oma varalist seisundit tõendavaid dokumente. Kostja ei vaidlustanud ka hageja poolt nõutud elatise suurust. Kostja eelkirjeldatud käitumine annab kohtule põhjendatud aluse arvata, et kostja pidas nõutud elatise suurust lapse vajadusi ja poolte varalist seisundit arvestades põhjendatuks ja täidetavaks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude hagis nõutud ulatuses, st 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

5. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest. Hageja taotles elatise väljamõistmist mitte elatishagi esitamisest, vaid alates 24.09.2006.a. Hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis põhjendaks ja õigustaks elatise väljamõistmist elatishagi kohtule esitamisele eelnenud aasta eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest, st alates 26.09.2007.a.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärale lähedases ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks.

7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas.

Sirje Lahesoo Kohtunik