2-07-35712/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-35712

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja asukoht: Tartu mnt 85, 15083 Tallinn Kohtukoosseis kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2007. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 35712 Tsiviilasi ODversus MD elatise suurendamise nõudes poja IDülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OD(isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil Kostja: MD (isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg

19. november 2007. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Tallinna Linnakohtu 30.12.2002. a otsusega kostjalt väljamõistetud elatist ja mõista välja MDilt OD kasuks igakuine elatis lapse ID ülalpidamiseks summas 2 300 (kaks tuhat kolmsada) krooni alates 18.09.2007. a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX või elatise suuruse muutmiseni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 18.09.2007. a. Ülejäänud osas muutub kohtuotsus täidetavaks alates otsuse jõustumisest. Kohtukulude jaotamine Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

2-07-35712

2(4) kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse koopia väljastatakse menetlusosalistele posti teel 30. novembril 2007. a.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse (saabus 18.09.2007) kohaselt poolte abielu lahutati . Pooltel on ühine laps, XXX sündinud ID, kes elab hageja juures. Tallinna Linnakohtu 30.12.2002 otsusega mõisteti kostjalt välja igakuine elatusraha summas 650 krooni. Hageja palub alates hagi esitamisest välja mõista igakuine elatusraha summas 3 000 krooni, millele lisada tulumaks. Hagi esitamise tingis asjaolu, et kulutused lapse ülalpidamiseks on suurenenud, ulatudes arvestuslikult 6 000 kroonini kuus. Sellest poole peaks maksma kostja. Hageja ei tööta, viibides kolmeaastase lapsega (XX sündinud tütar M F ) emapuhkusel. Hagiavalduse kohaselt lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on:

1. Kommunaalteenused 400 krooni

2. Toitlustus kodus 2 200 krooni

3. Toitlustus koolis 300 krooni

4. Sport (ujula) 300 krooni

5. Riided, jalatsid 1 600 krooni

6. Ravimid ja vitamiinid 150 krooni

7. Transpordikulutused 150 krooni

8. Koolitarbed 300 krooni

9. Meelelahutuskulud 300 krooni

10. Muud kulud (telefon, taskuraha, arvutitarbed) 300 krooni

Hagiavalduses andmeid kostja sissetulekute kohta hageja ei esitanud, samuti ei taotlenud ta kohtu kaasabi vastavate tõendite väljanõudmiseks, kinnitades, et kostja sissetulekutest ta ei ole teadlik. Kostja sugulased aga teadvat kinnitada, et kostja saab rohkem kui 4000 krooni raha kätte. Nimelt pidavat 4000 krooni laekuma tema pangakontole, ülejäänud summa saab ta otse enda kätte, st mustalt. Hageja võttis õigeks, et 1991. aastal oli kostjal silmaoperatsioon, pärast mida tervis taastus. Kostja poolt pakutud 1500 krooniga kuus alates septembrist 2007 hageja nõus ei olnud, kuna need jäävad allapoole kehtestatud elatise minimaalmäära. Hageja kinnitas kohtus, et vähem kui 2500 krooni kuus ta ei soovi igakuist elatusraha saada. Pärast esmast elatusraha väljamõistmist ei ole kostjalt elatist regulaarselt laekunud. Kohtus esitas hageja istungil täiendavalt koopia oma teise lapse (M F ) sünnitunnistusest.

KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD

Kostja esitas hagile kirjaliku seisukoha ja vastuväited (lk 10-12). Kostja tunnistas hagi osaliselt, vaidlustamata ülalpidamiskohustust, kuid mitte nõustudes elatusraha suurusega. Kostja arvates on hageja väide lapse jaoks tehtavate kulutuste olemuse ja nende suuruse kohta paljasõnaline. Hageja on jätnud

2-07-35712

3(4) tõendamata enda sissetulekute suuruse ja lapsele tehtavad kulutused. 6000 krooni ühes kuus kolmeteistkümneaastase poisi kohta on põhjendamatult suur. Kostja arvates moodustavad lapsele tehtavad reaalsed kulutused 3100-3200 krooni kuus. Kostja majanduslik olukord ei võimalda tal maksata lapsele rohkem elatist kui 1600 krooni kuus. See vastaks kostja võimalustele ja lapse vajadustele. Kostja töötab keevitajana ja tema keskmine netopalk on 4186 krooni kuus. Kostja on vastuses toonud välja, et ta elab oma uue perega kolmetoalises korteris. Kostja senised igas kuus tehtavad kulutused summas 3790 krooni on olnud järgmised: Elatusraha 650 krooni Toidu eest 1900 krooni Korteri hooldusja kommunaalkulud 600 krooni Elektri eest 200 krooni Telefoniarve 200 krooni Sõidukaart 240 krooni Seega jääb kostjalöe palgast järele 391 krooni kuus, kuid lisaks mitmekülgsele toidule on kostjal vaja osta ka rõivaid, jalanõusid, ravimeid, olmetarbeid. Kostja esitas SEB Eesti Ühispank konto väljavõtte (lk 13), kinnitamaks hagejale 2007. aastal tehtud elatise makseid (igas kuus 650 krooni), samuti oma töökoha (B OÜ) tõendi, kust nähtub, et 2007. a aprillist septembrini on kostjale välja makstud 25090 krooni. Kostja esitas kohtule OÜ Perearstikeskuse XXX tõendi 06.11.2007, millest nähtub, et 1991. a diagnoositi tal vasaku silma retina irdumist, mille järel oli nägemislangus. Aastast 1994 esinevad kostjal seljavalud. Alates 2003. aastast on kostja olnud töövõimetuslehel järgmiselt: 2003. a 19 päeva gastroduodeniidiga, 2004. a 11 päeva seljavaluga, 2006. a 76 päeva seljavaluga, 2007. a 19 päeva põlvevaluga ja bronhiidiga. Kohtus kinnitas kostja, et ta on nõus maksma igakuuliselt hagejale 1500 krooni alates septembrist 2007.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 ja 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

2-07-35712

4(4) Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et senine väljamõistetud elatis ei kata lapse vajadusi. Poolte vahel on vaidlus üksnes asjaolu üle, kui suures ulatuses on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine igakuise summana. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski PKS § 61 lg 4 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla PKS § 61 lg 4 sätestatud minimaalmäära.

Kohus leiab, et ka kostja väited tema ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku (praegusest kõrgemat) sissetulekut. Kohus leiab, et üksnes kostja töötasu suurus ei ole asjaolu, mis kinnitaks tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega poja ülalpidamiskohustust lubatust (1600 krooni kuus) suuremas ulatuses.

Kohtu arvates ei ole asjakohane kostja osundamine 16 aastat tagasi aset leidnud silmavigastusele, kuna kostja töötab keevitajana, mis viitab üheselt asjaolule, et silmavigastus ei ole takistuseks sissetuleku hankimisel. Kohtu käsutuses puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostjal esineks töövõime püsiv kaotus või puue või et ilma silmavigastuseta oleks kostjal võimalik teenida suuremat sissetulekut. Kostja on küll hagejale ette heitnud, et ta ei ole tõendanud lapse jaoks tehtavaid kulutusi, kuid jätnud samas ka ise tõendamata enda poolt tehtavad kulutused, piirdudes vaid nende mainimisega.

Kostja ei ole andnud täielikku ja usutavat ülevaadet oma väljaminekute kohta, mis omakorda tekitavad kohtul kahtlusi tema sissetulekute õigsuses ja tegelikkusele vastavuses. Kostja ei ole selgitanud, kellest koosneb tema uus, väidetavalt kolmest isikust koosnev perekond. Kohus loeb ebareaalseks kostja poolt nimetatud igakuised kulutused kolmetoalises korteris kolmest liikmest koosnevas peres. Kostja on kirjalikus vastulauses nõustunud elatise välja mõistmisega 1600 krooni suuruses summas, kuid kohtus 1500 krooniga, miks näitab kohtu arvates kostja valearvestusi ja ebajärjekindlust.

Kohus on teinud registripäringu ja saanud teada, et kostja omanduses on sõiduauto XXX (reg nr XXX), millele registreerimistunnistus on välja antud 17.06.2005. Auto ehitusaasta on 1983. Üldiselt teada on, et auto eeldab paratamatult kulutusi. Siiski leiab kohus, et elatis tuleb mõista kostjalt välja väiksemas ulatuses kui hageja poolt nõutu. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks rahuldada elatusraha väljamõistmine kostjalt summas 2300 krooni kuus, mis sisaldab ka elatisest tasumisele kuuluvat tulumaksu. Kohus leiab, et elatis summas 2 300 krooni on piisav rahuldamaks kostja 13-aasta vanuse poja põhjendatud vajadusi.

Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutmisel on hagejal võimalus esitada PKS § 61 lg 3 alusel nõue elatise suuruse muutmiseks. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on esitanud elatisenõude

2-07-35712

5(4) 18.09.2007. a ning soovinud elatise väljamõistmist samast ajast. Sellise määratlusega on olnud nõus ka kostja. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks tagasiulatuvalt alates 18.09.2007. a summas 1800 krooni kuus. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti, Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Raivo Einula kohtunik