2-07-24554/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-24554

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja asukoht: Tartu mnt 85, 15083 Tallinn Kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2007. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 24554 Tsiviilasi TAversus LA elatise nõudes tütre KA ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TA(isikukood XXX elukoht XXX), viibis kohtuistungil Hageja esindaja: IK (isikukood XXX elukoht XXX), viibis kohtuistungil Kostja: LA (isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg

16. november 2007. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista LAlt TA kasuks igakuine elatis lapse KA ülalpidamiseks 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni alates 01.01.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. a või elatise suuruse muutmiseni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele alates 01.01.2008. a. Kohtukulude jaotamine Kõik menetluskulud, välja arvatud hageja lepingulise esindaja kulud, jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse koopia väljastatakse menetlusosalistele posti teel 26. novembril 2007. a.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2-07-24554

2(4) Hagiavalduse (esitati kohtule 29.06.2007. a) kohaselt hageja palub alates 29.06.2006. a välja mõista kostjalt elatise poolte abielust XXX. a sündinud tütre KA ülalpidamiseks, kuna seni kostjalt igakuuliselt saadav toetus (so 2225 krooni kuus) ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Pooled abiellusid XXX ja lahutasid abielu XXX. Seoses tütre tervisliku seisundiga (laps on väga sageli haige) lahkus hageja alates 01.06.2007. a töölt. Lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on 7 075 krooni, millest:

1. Toitlustus kodus 1 500 krooni

2. Lasteaia tasu 460 krooni

3. Riided, jalatsid 1 500 krooni

4. Ravimid ja vitamiinid 500 krooni

5. Meelelahutuskulud 300 krooni

6. Aeroobika lasteaias 120 krooni

7. Inglise keel lasteaias 120 krooni

8. Lauluring lasteaias 120 krooni

9. Ballitantsuring 450 krooni

10. Hügieenitarbed 200 krooni

11. Kunstitarbed 300 krooni

12. Kommunaalkulud 900 krooni

13. AS Starman 20 krooni

14. Puhkus (kord aastas 7 000 krooni, igakuuliselt 585 krooni) Hagiavalduse andmetel on kostja sissetulek

15 000 krooni kuus. Hageja saab töötukindlustustoetust 1 000 krooni kuus. Lapse vajadusi aitab tagada hageja ema. Tütrele oleks vaja osta rulluisud, kelk ja suusad, kuid selleks ei jätku hagejal raha. Hagiavaldusele on lisatud Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna poolt 07.06.2007. a väljastatud tõend (lk 5), millest nähtub, et hageja on 05.06.2007. a registreeritud töötuna ja perioodil 12.06.2007. a kuni 07.03.2008. a makstakse talle 1 000 krooni kuus töötutoetust. Perearst TL poolt 04.04.2007. a väljastatud tõendi (lk 7) kohaselt on poolte ühine laps sage põdeja (krooniline sinusiit), kellele on soovitatav kord aastas sanatoorne ravi soojas kliimas. SA Tallinna Lastehaigla poolt 20.06.2007. a väljastatud teatise (lk. 8) kohaselt oli lapsel luumurrud, mistõttu 12.04.2007. a kuni 30.06.2007. a ei saanud viibida lasteaias. Veel on hagile lisatud lasteaed XXX arve koopia (lk 9) perioodi 01.03.2007. a kuni 31.03.2007. a kohta summas 456 krooni (vanema osa 288 krooni; aiarühma hommikusöök, lõuna ja õhtuoode 168 krooni). KÜ arve (lk 10) 06.04.2007. a kohaselt kuulus tasumisele 1 817 krooni. AS S 01.04.2007. a arve (lk 11) kohaselt M-TV aprillikuu tasu oli 39 krooni. Kohtus esitas hageja istungil täiendavalt Tallinna XXX-Algkooli arve oktoobrikuu 2007 eest summas 748 krooni (vanema osa 288 krooni; hommikusöök, lõuna ja õhtuoode aiarühmas 460 krooni), MTÜ 15.11.2007. a kviitungi, mille kohaselt tantsuõpetuse eest on tasutud 450 krooni; MTÜ arve, mille kohaselt kunstikursuse eest tuli tasuda novembris 2007 270 krooni. Kohtuistungil hageja palus elatis suuruses 3500 krooni kostjalt välja mõista alates 01.01.2008. a ja lisada väljamõistetavale elatise summale tulumaks määras, milline kehtestatakse alates 01.01.2008. a. Kostja on hagejale 2007. a novembris andnud 6 000 krooni novembri ja detsembri eest. Elatise väljamõistmine oleks kohtulahendiga vajalik selleks, et hageja ei soovi pidevalt kostjale meelde tuletada kohustust lapsele ülalpidamist anda.

KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD Kostja esitas hagile kirjaliku seisukoha ja vastuväited (lk 22 – 27), saabusid 08.10.2007. a). Kostja kinnitas, et abielust hagejaga on XXX. a sündinud tütar KA. Pooled lahutasid XXX a

2-07-24554

3(4) abielu. Tütar elab koos hagejaga. Pärast lapse sündi hageja ei töötanud, asudes tööle 2006. aastal. Pärast tööleasumist kulutas hageja kogu oma töötasu enda peale ja kulutused perekonna ülalpidamiseks kandis peaasjalikult kostja. Kostja on teinud alates juunist 2006. a igakuiseid pangaülekandeid summas 2225 krooni selgitusega „KA ülalpidamisraha“, samuti tasub kokkuleppel hagejaga kõik lasteaiaga seonduvad kulutused, samuti ravimite eest alates juunist 2006. a. Peale selle kannab ta kokkuleppel hagejaga kõik kulutused lapse riietele, mänguasjadele ja meelelahutuseks alates märtsist 2007. a.

Hageja poolt näidatud kulutused lapse ülalpidamiseks kuus on liialdatud ega vasta tegelikkusele. Näiteks käib laps balletitantsu ringis alates septembrist 2007. a. Hageja poolt mainitud haigus (krooniline sinusiit) on ravitav operatsiooniga või antibiootikumidega olenevalt haiguse raskusastmest. Peale selle aastatel 2005 ja 2006 viibis kostja tütrega Egiptuses. Palvele veeta 2007. a puhkus tütrega kahekesi koos Egiptuses vastas hageja keeldumisega. Hageja elab koos tütrega kostja poolt 2005. a liisinguga ostetud kolmetoalises korteris. Liisingutasu kuus on 6 000 krooni, mida seniajani maksab kostja.

Seoses raske majandusliku olukorraga alates juulist 2007 oli kostja sunnitud pangast taotlema kuuekuulist maksepuhkust. Alates 2003. a töötas kostja AS-is M . Ettevõte tegeles naftatransiidiga Venemaalt. Seoses tööpuudusega lõppes 30.09.2007. a kostja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping. Alates juunist 2006. a kuni oktoobrini 2007. a on kostja poolt hagejale tehtud tütre jaoks pangaülekandeid kogusummas 46 363 krooni, millele on lisandunud ostud kauplustest vastavalt lapse vajadustele kogusummas 10 061 krooni ja 20 senti. Seega moodustavad kostja väljaminekud tütre jaoks igakuuliselt keskmiselt 3 757 krooni ja 93 senti.

Alates märtsist 2007 kuni augustini 2007 (kaasa arvatud) on kostja sissetulek olnud 87 427 krooni. Sama aja jooksul on kostja kulutused lapse ülalpidamiseks olnud 19 124 krooni (pangaülekanded), lapse ülalpidamiseks on kostja teinud oste 10 061 krooni eest, tasunud liisingumakseid korteri eest, kus tema laps elab, 33 775 krooni eest. Seega kokkuvõttes oli kostja sissetulek ühes kuus 14 571 krooni, keskmine kulutus lapse peale kuus 4 864 krooni ja keskmine kulutus korteri kohta, kus poolte ühine laps elab, 5 629 krooni kuus. Kostja arvates oleks piisav summa, mida ta on võimeline maksma lapse ülalpidamiseks, 2 225 krooni kuus.

Kostja arvates on alusetu hageja nõue taotleda kostjalt elatist tagasiulatuvalt juunist 2006. a. Hageja nõudmised on spekulatiivsed ning seotud isikliku kasusaamisega. Oma väidete kinnituseks on kostja esitanud AS Hansapank tõendi (lk 25-27), töölepingu nr 143 (13.04.2004.

a) lõpetamist kinnitava tõendi (lk 28), millest nähtub, et kostjaga lõpetati tööleping 30.09.2007. a, AS M tõendi kostja töötasu suuruse kohta märtsist augustini (incl) 2007. a (lk 29), ostutšekid ja maksete tegemist kinnitavad kviitungid (lk 30-34). Kohtus kinnitas kostja, et ta on nõus jätkuvalt maksma igakuuliselt hagejale 2225 krooni ning võtma enda kanda lasteaiaga seotud kulutused ka edaspidi, vaatamata sellele, et määr on suurenenud . Ta ei ole nõus maksma elatist summas 3500 krooni kuus, kuna ta ei ole kindel, kas kogu hagejale antav raha kulutatakse lapse peale. Rohkem ülalpeetavaid kostjal ei ole. Käesoleval ajal töötab ta transpordiga tegelevas firmas, kust saadav kuu keskmine brutopalk on

13 000 krooni. Kostja kinnitas kohtuski, et tema poolt tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks ühes kuus on 4 800 krooni

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus ei pea võimalikuks suurendada hageja poolt nõutavat elatist 2008. aastast tulumaksu võrra, kuna hageja ei ole tulumaksu suurust suutnud kohtule arusaadavalt väljendada ning samuti seetõttu, et 3500 krooni kuus on kohtu arvates niigi piisav, katmaks viie aasta vanuse lapse vajadusi.

2-07-24554

4(4) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Poolte vahel on vaidlus üksnes asjaolu üle, kas on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine igakuises summas 3 500 krooni. Kostja vastuväited hageja nõutud elatise suurusele tuginevad asjaoludele, et tema sissetulek ei võimalda tütrele anda sellises suuruses nõutavat elatusraha. Samas on kostja ise korduvalt (nii kirjalikus vastulauses kui kohtuistungil) kinnitanud, et tema poolt tehtavad kulutused lapsele on ületanud tunduvalt 4 000 krooni kuus. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks kostja ei ole sellega nõus, et temalt mõistetakse elatis kohtuotsusega välja hagetavas summas, seda enam, et kostja ise korduvalt on väitnud, et annab igakuuliselt lapse ülalpidamiseks nõutavast rohkem raha, mis sisuliselt tähendab hagi õigeksvõttu.

Sisuliselt ei ole kostja vaidlustanud temalt nõutava elatise suurust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et üksnes kostja töötasu suurus ei ole asjaolu, mis kinnitaks tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega tütre ülalpidamiskohustust hageja nõutud ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et liisingumaksete tasumine abikaasade ühisvaraks oleva korteri osamaksude katteks ei ole vaid ühe abikaasa kohustus, mistõttu kostja poolt sellele suurema tähelepanu omistamine ei saa olla argumendiks nõutava elatusraha suurusega mittenõustumisel.

PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud elatisenõude 29.06.2007. a ning soovinud elatise väljamõistmist alates 29.06.2006. a. Kohtus soovis hageja elatusraha väljamõistmist alates 01.01.2008, kuna kostja on 2007. a. lõpuni oma kohustust täitnud.

Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks alates 01.01.2008. a tasumisele kuuluva elatise osas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, tuleb menetluskulud, väljaarvatud hageja esindaja menetluskulud, jätta kostja kanda. Niisuguse otsustuse teeb kohus, lähtudes TsMS 164 lg 3 sätestatust ja sisemisest õiglustundest.

Raivo Einula kohtunik