2-07-6275/16 · 2-07-6275/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-07-6275/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Keywords

AI generated

renovation costs modification of maintenance lack of maintenance reimbursement of social assistance replacement tenant changed financial circumstances

AI generated

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.november 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-07-6275

Tsiviilasi

K O ’e hagi Rakvere Linna vastu eluruumi kasutamise

takistuse

kõrvaldamise,

sealhulgas

küttesüsteemi

paigaldamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K O , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja kohtumääruse alusel vandeadvokaat Lembit Nirgi,

asukoht Rakvere Advokaadibüroo, Lai tn. 11, Rakvere linn

44308, Lääne-Virumaa.

Kostja: Rakvere Linn, reg.kood xxxx, Tallinna tn. 5, Rakvere

44306, Lääne-Virumaa,

esindaja

seaduse

alusel

linnasekretär

Riina

Männiste,

isikukood 46501205218.

Kohtuistungi toimumise aeg

14.11.2007.a.

Istungil osalesid

Resolutsioon:

hageja ja poolte esindajad

hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista

Välja mõista Rakvere Linnalt (Linnavalitsuse reg.kood

Rakvere Linnalt (Linnavalitsuse reg.kood

Rakvere Linnalt (Linnavalitsuse reg.kood x) ) ) ) K O ’e’e’e’e kasuks

kasuks

kasuks ja kulutuste katteks

ja kulutuste katteks

52 276 krooni

276 krooni

276 krooni ( ( ( (viiskümmend kaks tuhat kaks

viiskümmend kaks tuhat kaks

viiskümmend kaks tuhat kakssada seitsekümmend k

sada seitsekümmend k

sada seitsekümmend kuus

uus

uus) krooni ja

) krooni ja

) krooni ja 55

55 senti.

senti.

Hageja

Hageja õigusabikulud jätta riigi kanda ja muus osas j

õigusabikulud jätta riigi kanda ja muus osas j

õigusabikulud jätta riigi kanda ja muus osas jätta

ätta

ätta poolte

poolte

poolte menetluskulud

menetluskulud

menetluskulud poolte

poolte

endi

endi kanda.

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päev

jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud

I. Asjaolud ja hageja nõue.

ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 19.06.1999.a. Rakvere Linnavalitsuse

korralduse nr. 468 alusel eluruumis xxxx. Poolte vahel on korduvalt sõlmitud

sotsiaaleluruumi üürilepingud, millest viimane 20.06.2005.a. tähtajaga 13.06.2005.a.-

13.06.2007.a. 2002 talvel viis torm xxxx maja katuse. Pideva lumesaju ja lume sulamise tõttu

surus lumi xxxx laed sisse. Lagede sissevajumise tagajärjel lagunesid korterites olevad

pliidid ja soojamüürid, korter mattus prahi alla. Korterisse jäid vaid neli palkseina ja

korterist paistis pööningu katuseroov. Hageja pöördus Rakvere Linnavalitusse, et oleks vaja

teostada korteri remonti. 2003. a. kevadel käisid korteri seisukorda vaatamas Eha Tõkke,

Muinsuskaitse inspektor Anne Kaldam, abilinnapea Erich Petrovitš, kuid Rakvere

Linnavalitusest teatati hagejale, et Rakvere Linnal puuduvad vahendid remondi

teostamiseks sotsiaalkorteris. Hagejale anti luba tal endal teostada korteriremont ja lubati

hüvitada remondi maksumus. Selleks tuli K O ’el alles hoida remondikulusid põhistavad

tšekid. 2003.a. algatati Pikk 36 majja vee sisse toomine igasse korterisse. K.O paigaldas vee-

ja kanalisatsioonivarustuse, ostis selleks vajaminevad materjalid ja teostas ka vastavad tööd.

K. O pöördus 01.03.2004.a. Rakvere Linnavalitsuse poole kirjaga hüvitada remondikulud,

kuid kirja vastuses 18.03.2004.a. teatatakse, et seda ei ole võimalik teha. K.O oma

29.03.2004.a. kirjas teatas, et korter on elamiskõlbmatu, on vaja teha remonti.

Linnavalitsuse 30.04.2004.a. vastuses nr. 4-11/0471283 teatatakse, et eluruumi seisundi

kindlakstegemiseks on vajalik eluruumi ülevaatus Rakvere Linnavalituse esindaja poolt.

Hageja pöördus 01.07.2004.a. uuesti kostja poole, et teostataks remontööd xxxx. Rakvere

Linnavalituse 27.07.2004.a. kirjas nr. 4-11/2651 teatatakse, et 2004. a. eelarves ei ole ette

nähtud rahalisi vahendeid suuremahuliste remonttööde teostamiseks Rakvere Linnale

kuuluvates sotsiaalkorterites. Remondikulud jäid kostja poolt hagejale hüvitamata, kuigi K.

O tegi avalduse remondi hüvitamiseks. Rakvere Linnavalitsuse 15.10.2004.a. kirjas nr. 12-

1.3/4352 teatati, et K.O ’ele anti üürile elamiskõlblik remonditud korter. Samas oli remont

teostatud 2001.a. enne lagede sissevajumist, remont ise sisaldas aga puukuuri ehitamist,

elektrikaablite ja vooluarvestite paigaldamist, kahe uue akna koos aknalaudadega

paigaldamist ja soojamüüri värvimist, mida korteri remondiks pidada ei saa. K. O on

pöördunud avaldusega Rakvere Linnavalitsusse, et Pikk 36 koridoritrepi astmelauad on

katki, vajalik teostada remont. Rakvere Linnavalitus palus pöörduda Rakvere Linnahoolduse

poole. Rakvere Linnahooldus tegi ettepaneku tal endal trepp korda teha ja tšekid tuua. K O

parandas ka trepi astmelauad. Juunis 2005.a. pöördus hageja Rakvere Linnavalitsuse poole,

et paigaldataks xxxx korterisse ahi, kuna 2003.a. tormis olid pliit ja soojamüür lagunenud.

Rakvere Linnvalitsuse linnavaraspetsialist käis koos ahju ehitajatega korterit üle vaatamas,

kus ülevaatamise käigus selgus, et ahju ehitamiseks on vajalik uue korstna ehitus, mis tuleb

kooskõlastada

muinsuskaitseametiga.

Nimetatud

asjaolu

on

kirjas

ka

Rakvere

Linnavalitsuse 23.11.2005.a. kirjas nr. 1.2-4/6100. Ahju ehitamine venis veelgi, mida

kinnitavad Rakvere Linnavalitsuse 18.11.2005.a. kiri nr. 4-11/05/2449 ja Lääne-Viru

Maavalitsuse 23.11.2005.a. kiri nr. 1.2-4/6100, mille kohaselt taotleti sel hetkel ehitusluba.

Rakvere

Linnavalitsuse

03.01.2007.a.

kirja

nr.

10-3/06/6082

kohaselt

ehitustööde

teostamiseks tuleb koostada tervikprojekt lähtuvalt muinsuskaitse tingimustest ning et

Rakvere Linnavalitsusel puuduvad vahendid projekteerimiseks ja ehitustöödeks ning

küttekolde ehitamiseks. Ahju ei ole xxxx korterisse paigaldatud. Eluruumi remontimiseks

on hageja kandnud kulutusi, mis on tõendatud kuludokumentidega ja

moodustavad materjalina kokku 52 276 krooni ja 55 senti. Lisaks arvestab K O oma

töörahaks 50 000 krooni ja kõik kulutused kokku 102 276 krooni ja 55 senti.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud järgmiselt. Vastavalt VÕS §-le 278,

kui asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea

omal kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik p

1 kohaselt nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt VÕS §-s 279

sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 279 lg. 3 võib üürnik puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja

nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse

kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelist

kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Kostja oli teadlik Rakveres asuva xxxx

sotsiaalkorteri seisukorrast ja oli viivituses korteri remontimisega. Samuti andis kostja

esialgu nõusoleku hagejal endal korteri remont teostada, kuid hiljem on keeldutud

remondikulutuste hüvitamisest.

Eluruumi tingimused peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a. määrusega nr. 38

kinnitatud Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra nõuetele. Määruse p. 2 kohaselt on

sotsiaalkorter korter, mis võimaldab alatist elamist. Eluruum peab võimaldama

inimese ööpäevaringset viibimist, määruse p. 7 sätestab, et õhu temperatuur eluruumis peab

olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde. K O on kostjalt korduvalt palunud

eluruumi ahju, et kütta eluruumi ja tagada normaalne õhutemperatuur. Rakvere

Linnavalitsuse 27.07.2004.a. vastusega nr 4-11/2651, teatati, et selleks puuduvad vahendid.

Hageja leiab, et kostja peab tagama sotsiaalkorteri omanikuna korras ja

elamistingimustele vastava eluruumi ja remontima seda, kui korteril tekib puudus, mida ei

pea omal kulul kõrvaldama üürnik. K O on kostjalt korduvalt palunud remontida eluruum

pärast 2003.a. tormi, mil langes sisse eluruumi katus ning soojamüür ja pliit selle tulemusel

lagenesid. K O oli sunnitud tegema remondi ise, kuna eluruumis olid laed sissevajunud ja

lagedel olnud praht ja muld rikkusid eluruumi põrandad. Normaalseks elamiseks oli vaja

eluruumi ühendada veesüsteem. Eluruumi kütmiseks pani K O eluruumi gaasiahju, kuid

talvel on maksimaalne toatemperatuur vaid 10 kraadi.

Hageja palub kohustada Rakvere Linna oma esindaja kaudu paigaldama Rakvere

Linnale kuuluvasse sotsiaalkorterisse asukohaga xxxx küttesüsteemi-ahju, et tagada

üürnikule normaalsed elamistingimused. Hageja palub samuti mõista kostjalt välja

sotsiaalkorteri, asukohaga xxxx remondiks tehtud kulutused summas 102 276 krooni ja 55

senti.

II.

II. II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kirjalik vastus.

Rakvere Linnavalitsus oma kirjalikus vastuses ei tunnista hagi ja vaidleb sellele

vastu järgnevatel asjaoludel: K. O kasutab eluruumi xxxx üürilepingu alusel. Tegemist on

sotsiaalkorteriga, mis antakse eluruumina sotsiaalhoolekande seaduse §-st 14 tuleneva

kohustuse täitmiseks kasutada isikule, kes ei ole suuteline ega võimeline seda endale

tagama. Sotsiaalkorteri andmine ja kasutamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud

korras. Hagejaga 31.03.2000.a. sõlmitud üürilepingu p. 2.2.5. kohaselt oli üürniku

kohustuseks teha omal kulul hooldusremonti, lepingu p 2.2.7. kohaselt oli üürniku

kohustuseks mitte teha ruumide ümberplaneerimisi või seadistamisi ruumides asuvate

seadmete ümber või täiendavaid paigaldusi ilma üürile andja kirjaliku loata. Rakvere

Linnavalitsus teostas 2000.a. korteris nr. 7 remondi, mille käigus remonditi katusekate,

paigaldati uus pliit, katuseluuk, uus aken ja välisuks. Tehti ka siseviimistlustööd

(elektrisüsteemi paigaldus, värvimine jms). Hageja on olnud teadlik tema kasutusse antud

eluruumi seisundist, kuid arvanud, et tema kasutuses olev korter 7 on olnud kasutusse

andmisel juba puudustega, tema sõnul “… korter oli ikka elamiskõlbmatu”. Rakvere

Linnavolikogu 17.05.2001.a. määrusega nr. 35 kinnitatud “Sotsiaalkorteri andmise ja

kasutamise” korra p. 13 sätestab, et sotsiaalkorteri kasutamine toimub üürilepinguga

määratud tingimustel, ning sama korra p. 14 kohaselt määratakse sotsiaalkorteri

remondikohustuse jaotus samuti üürilepingus. Uus kirjalik üürileping sõlmiti 21.05.2004.a.

Nimetatud üürilepingu p. 3.1.5. kohustab üürnikku omal kulul kõrvaldama eluruumis

ilmneva puuduse, mida saab kõrvaldada väikese koristamise või hooldamisega. Sama

lepingu p 3.3. kohaselt on üürnikul õigus teha parendusi ainult üürileandja kirjalikul

nõusolekul. Hageja on omavoliliselt kokku ehitanud korterid 7 ja 8, tehes korterist 8 korteri

7 köögi. Kostja ei ole kunagi andnud hagejale nõusolekut remonditöödeks ja kulude

hüvitamiseks, selle kohta puuduvad igasugused kokkulepped. Hageja on korduvalt

pöördunud linnavalitsuse poole sooviga, et hüvitataks tema poolt sotsiaakorteri remondiks

tehtud kulutused. Linnavalitsus on igakordselt olnud seisukohal, et ei hüvita hageja

kulutusi, sest need on tehtud linnavalitsuse nõusolekuta ning hageja kasutuses olev

sotsiaalkorter vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele. K.O on esitanud hagiavalduse

eluruumi kasutamise takistuse kõrvaldamise nõudes, sh küttesüsteemi paigaldamise nõudes

ja kahju hüvitamise nõudes. VÕS § 278 sätestab erinevad õiguskaitsevahendid üüritud asja

puuduse ja asja kasutamise takistamise korral. VÕS § 278 p. 1 kohaselt on üürnikul õigus

nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt §-s 279 sätestatule. VÕS §

279 tulenevalt on üürnikul õigus ka puudus või takistus ise kõrvaldada ja nõuda selleks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kuid mitte kahju hüvitamist. Kuigi hagiavaldus on

esitatud kahju hüvitamise nõudes, seisneb hageja nõue siiski vajalike kulutuste hüvitamise

nõudes, tuginedes VÕS § 279 lg. 3. Vajalikud kulutused on TsÜS § 63 p. 1 kohaselt

kulutused, mis tehakse asja säilitamise või asja osalise või täieliku hävimise kaitsmise

eesmärgil. Kuna hageja on teinud kõik tööd linnavalitsuse nõusolekuta, siis on võimatu

kindlaks teha, missugused on asja säilitamise ja kaitsmise huvides tehtud vajalikud

kulutused ja kas neid tuli üldse teha. Seejuures on hageja remontinud ka korterit 8, muu

hulgas ostnud parketti summas 4 500 krooni, dušisegisti, köögivalamu, kahhelplaate jne.

Oma 31.08.2004.a. kirjas K. O kirjutab, et remontis kaks korterit euromaterjalidega ja see

läks kallilt maksma. KÜ Rakvere Pikk 36 15.06.2006.a. kirjast nähtub, et sotsiaalkorteri

elanik on omavoliliselt ümber ehitanud ka pööningukorruse. Mitmed kulutused on tehtud

2002.a., kuid hagiavalduses K. O väidab, et torm oli 2003.a. ja lagunesid pliit ja soojamüür.

On arusaamatu, kuidas on köögivalamu ja dušisegisti ost seotud eelpool nimetatud

väidetavate puudustega ja kas need olid vajalikud kulutused. Tegemist on sotsiaalkorteriga,

mille sihtotsarbest ja seisundist on hageja olnud teadlik korteri kasutusse saamisest alates.

Sotsiaalkorter on küll eluruum, mis peab vastama Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a.

määrusega nr. 38 kinnitatud “Eluruumidele esitatavatele nõuetele” (hageja on ekslikult

märkinud määruse pealkirjaks Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise kord) ja võimaldama

alatist elamist. Sotsiaalkorter ei ole mõeldud konkreetse üürniku alaliseks elamiseks, sest

sotsiaalkorteri eraldamise eesmärgiks on pakkuda ajutist elamist, kuni üürnik on ise

suuteline endale oma elamispinna muretsema. Sellest tulenevalt on linnavalitsuse nõuded

sellise eluruumi remondile ja varustatusele erinevad tavapärasest eluruumist.

VÕS § 279 lg 3 kohaselt võib üürnik puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda

selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse

kõrvaldamisega viivituses või asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise

kasutamise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Hagiavaldusest ja selle

lisamaterjalidest ei selgu, missuguse puuduse või takistuse, mille kulutuste hüvitamist

hageja nõuab ja mille kõrvaldamisega linnavalitsus väidetavalt viivitas, kõrvaldamiseks

kasutati hagis loetletud materjale.

VÕS § 279 lg. 3 kohaselt ei tohi üürnik kõrvaldada igasugust puudust või takistust.

Kõrvaldatav puudus või takistus peab olema ebaoluline. Ebaoluliseks saab puudust pidada

juhul, kui selle kõrvaldamise kulud ei ole ülemäära suured. Hageja nõutav kahjusumma

kokku umbes 102 000 krooni on ülemäära suur, arvestades, et tegemist on sotsiaalkorteriga

ja hageja on sotsiaalkorteri üürnik. VÕS § 128 kohaselt on varaline kahju otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja on remonditöödeks kulutanud isiklikku aega, mis ei

ole vajalik kulutus VÕS § 279 lg. 3 ja ka TsÜS § 63 p. 1 mõttes. Isiklik tööajakulu ei saa

tekitada ega ole tekitanud hagejale varalist kahju, mistõttu on tööraha nõue summas 50 000

ainetu. Rakvere Linnavalitsus on seisukohal, et hagejal ei ole takistusi eluruumi xxxx

kasutamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja kohtuistungil jääb hagiavalduses esitatu juurde ja lähtub VÕS sätteist,

kuna kostja ei ole oma vastuses VÕS sätete kohaldamise võimalust välistanud. VÕS § 272

lg. 4 p. 4 ei takista asja lahendamist, sest siin on märgitud sotsiaalkorteritele kehtivad

normid. K.O elab seal korteris alates 19.06.1999.a. Loodusõnnetuse tagajärjel olid eluruumil

olulised puudused. Katuse purunemise tõttu sadas lund ja vihma sisse, korterite laed

langesid alla ja rikkusid pliidi ning soemüüri, need hävisid. Pliidid olid seal taastatud, aga

ilma soemüürita. Oli vaja ehitada uus küttekolle. Selle paigaldamiseks oli vaja täita

tingimusi, mis olid hagejale liiga rasked. Remondi käigus midagi toreduslikku tehtud pole,

kõik on vajalik normaalselt elamiseks. Linnavalitsus on remondile vaikiva heakskiidu

andnud. Linn ei pea ju rikastuma kellegi kulutuste tegemisest ega saa jätta kulutusi

üürniku kanda. Terav küsimus on küttesüsteemis. Linnas, kus veega wc-d peetakse

mugavuseks, on ka elektriküte liigne luksus. Kui toimub elektrikatkestus, siis kütta ei ole

võimalik. Gaasiga kütmine ei ole võimalik, kuna see on samuti kallis. Inimene, kes vajab

sotsiaalkorterit, ei ole võimeline maksma elektri- ja gaasikütte eest. Seetõttu on vajalik

tahkeküttel kütekeha paigaldamine. Kostja peaks paigaldama ahju või muu küttekeha, sest

K.O ise ei saa sinna midagi paigaldada, sest siis tekiks vastuolu tuleohutuseeskirjadega.

Hageja esindaja palub kohtul hagi rahuldada, välja mõista sotsiaalkorteri asukohaga xxxx

remondiks tehtud kulutused summas 102 276 krooni ja 55 senti ning eluruumi kasutamise

takistuse kõrvaldamiseks paigaldada küttekeha.

Hageja

Hageja ise seletab, et teab, et leping kehtib viis aastat ja et tal on ükskõik, mis

küttekeha seal on, võib ka pliidi teha, aga see läheb kallimaks. Enne oli ka tavaline pliit,

aga lagunenud. Soemüürid olid eestiaegsed, soemüürid liikusid, kui korteris astusid. Kui

laed 2003.a. veebruari lõpus alla kukkusid ja pliidi juurest tuli vesi läbi, lagunesid mõlemad

pliidid ära ja soemüürid vajusid kokku. Taastada neid ei olnud võimalik. Arhitekt seletas, et

ahju saab olemasolevasse korstnasse teha, aga kamina puhul peab panema lisakorstna.

Pärast 2003.a. tormi ei käinud keegi korterit vaatamas. Linnast kästi pöörduda

Elamuhoolduse poole, seal löödi käega, et raha ei ole. Ka trepp oli katki. Jälle saatis linn

Elamuhoolduse jutule, sealt ka keegi vaatama ei tulnud. Kuivkäimla asus allkorrusel, selle

kohta on pilt ka olemas. Ühistu korraldas vee paneku majja ja kõrvaldas ka alumise korruse

wc, sest kõik jooksis keldrisse. Hageja seletab, et korter kuulus sotsiaalabile ja Eha Tõkke

Linnavalitsusest lubas, et võib hakata remonti tegema, et remont makstakse kinni. Kui

remont oli tehtud, pandi üür peale. Algul oli ka naabertuba remontimata. Kui V sinna tuli,

oli vaid põlenud korter. V ise tegi esmase remondi. Linn ei ole senini midagi teinud. Elagu

nagu puukuuris. See on vale, et kaks korterit on kokku ehitatud. Linn ei ole pannud korter

8-le ust ette, kuigi on palutud. Koridor oli ka olemas, aga seal oli pappsein, mille tuul oleks

ümber lükanud, ka katuseroovitis paistis. Linnavalitsus lubas küttekeha sisse ehitada. Ahi

võiks olla koridori nurgas, siis kütaks ta mõlemat korterit. Laetalad kannatavad ahju

raskuse välja küll. Seni on köetud elektriga, aga elekter võib ära minna, siis ei ole kütmine

võimalik. Hageja soovib tahkekütet ka seetõttu, et elektriküte on kuivküte, mis tekitavad

peavalu ja ninakinnisust. Hageja leiab, et kohus saab teha asjas oma ettekirjutuse, otsuse.

Kindlasti läheb aega, kuni otsus jõustub, aga kui kõrgem kohus on oma otsuse teinud, siis ei

saa ju kostja keelduda.

Kostja esindaja

Kostja esindaja jääb kirjalikus vastuses selgitatu juurde ja lisab, et kostja ei ole

kulutuste hüvitamisega nõus. Hageja ei ole täitnud üürniku kohustusi. Linnavalitsus ei ole

hagejale andnud luba remondi teostamiseks ega ole kunagi andnud K. O ele lubadusi midagi

hüvitada, sest hüvitamist saab lubada vaid Linnavalitsus oma istungil. Ühtegi sellist

otsustamist ega lubamist pole, kuna seda ei ole peetud vajalikuks. Hageja väide, et

sotsiaaltöötaja Eha Tõkke on hagejale remondi teostamiseks loa andnud, on paljasõnaline.

Eha Tõkke on sotsiaaltöö spetsialist ja on seda olnud pikka aega. Tema tegeleb sotsiaalabi

jaotamisega. Ta on linnavalitsuse töötaja ega saanud otsustada, et linn remondikulud kinni

maksab. Kõik kulutused on tehtud ilma kostja nõusolekuta. Nõuda saaks vaid vajalikke

kulutusi, mis on tehtud maja säilimiseks. Pole selge, kuidas ostetud parkett, kahhelkivid ja

dušisegisti aitavad kaasa korteri säilimisele. Hageja on ise tunnistanud, et tal ei olnud

mingit luba korter 8 remondiks. Hageja on lõhkunud ära kahe korteri vahelise seina, on

ehitanud kinni korstnaavad, on välja lõhkunud pliidid, ilma et ta oleks linna kutsunud

olukorda hindama. 2003.a. tormi tõttu oli lõhutud maja katus ja sai kahjustada korter nr. 8,

mille linnavalitsus tegi oma kuludega korda. Korteri 7 kahjustuste kohta andmed

puuduvad. 2004.a. käis linnavalitsuse töötaja esimest korda seal, siis olid ehitustööd juba

tehtud. Hageja on teinud kõik ära ja siis on tulnud hüvitamist nõudma. Hageja on nõudnud

kahju hüvitamisel ka enda tööraha, aga see nõue on ainetu ega põhine ühelgi seaduslikul

alusel. Hageja on öelnud, et 2 000- 3 000 krooni ei ole tema jaoks probleem ega ole kunagi

enne ka väitnud, et elektriküte tekitab talle terviseprobleeme. 2000.a. paigaldas

linnavalitsus korteritesse pliidid, need ei olnud mitte telliskividest vaid olid plekist kestaga.

Ilmselt on võimalik pliidid uuesti ehitada, kuid tekib küsimus, kas linn peab seda oma

kuludega tegema. Tegemist on eraomandis majaga, kus on mitu omanikku. Linnavalitsus ei

saa seal iseseisvalt asju ajada, sest ühistu ei ole olnud nõus mingeid kulutusi kandma.

Esindaja selgitab, et kostja ei ole kunagi VÕS-i kohaldamist välistanud, sest selle alusel

tulebki asja lahendada. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata.

IV.

IV. IV. Maakohtu

Maakohtu

Maakohtu tuvastatud asjaolud ja

tuvastatud asjaolud ja

tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused.

otsuse põhjendused.

Lähtuvalt poolte seletustest ja tunnistajate ütlustest, kohus tuvastas, et vaidlust pole

selles, et:

1) xxxx korterite xxxx ja xxxx puhul on tegemist sotsiaalkorteritega, mida kasutavad

üürnikena isikud, kes kohaliku omavalitsuse poolt on tunnistatud sotsiaalkorterit

vajavateks. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 14 lg. 1 kohaselt kohalikud

omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei

ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse

korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise

korra kehtestab valla- või linnavolikogu elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga

toimetuleku või suhtlemisega, abistab valla- või linnavalitsus. Kostja on kinnitanud,

et hageja on isik, keda tuleb kindlustada sotsiaalabi korras antava eluruumiga ja

seda on tehtud.

2) et ühe sotsiaalkorteri üürnik on enda poolt ostetud materjalide ja oma tööjõukuluga

remontinud kaks kohalikule omavalitsusele kuuluvad sotsiaalkorterit;

3) korterite remont on toimunud pärast 2003.a. jaanuarikuud;

4) remondi käigus on kahe kööktoa pliidid ära lahutatud, mõlema toa peale kokku on

paigaldatud vesi, ehitatud dušinurk ning WC;

5) remont on toimunud VÕS kehtivuse ajal.

Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise kord Rakvere linnas on kinnitatud Rakvere

Linnavolikogu 17.05.2000.a. määrusega nr. 35 ja see on vastu võetud Eesti Vabariigi

elamuseaduse alusel. Viidatud korra p. 14 kohaselt remondikohustuste jaotus Rakvere linna

ja üürniku vahel määratakse kindlaks üürilepinguga ning p. 15 kohaselt viidatud korraga

reguleerimata juhtudel juhindub Rakvere linn Eesti Vabariigi elamuseaduses ning teistes

õigusaktides sätestatust.

Hinnates hageja õigust ja kostja kohustust korteri remondi tegemise kohta tulenevalt

viidatud korrast ja pooltevahelistest lepingutest, selgub, et hageja on elanud samas korteris

31.03.2000.a. sõlmitud sotsiaalkorteri üürileping nr. 20 alusel kuni lepingu lõppemiseni

30.09.2000.a., edasi ilma lepingulise aluseta kuni järgmise lepingu sõlmimiseni 21.05.2004.a.

Seega on küll hagejale lepingutest teada, et eluruum on ajutiselt kasutada, kuid kostja on

andnud talle võimaluse loota, et hageja saab seda korterit kasutada ka tähtajalise lepingu

lõppemisel, mistõttu ilmselt ongi hagejal tekkinud arusaam, et üürileping kehtib jätkuvalt

veel viis aastat. Viidatud üürilepingu nr. 20 puhul on tegemist tüüplepinguga, mis ei kajasta

konkreetse xxxx asuva korteri xxxx olukorda. Seda kinnitavad näiteks lepingu p.-d 1.1.,

2.2.12. Kuna aga see leping oli tähtajaline, siis tuleb jätkuvalt lähtuda Rakvere linnas

kehtestatud korra p. 15 järgi ka VÕS sätteist, sest remont on teostatud VÕS kehtivuse ajal.

21.05.2004.a. sotsiaaleluruumi üürileping on poolte vahel sõlmitud tähtajaga kuni

11.04.2005.a. Ka sellest lepingust nähtub, et korter koosneb köök-toast üldpinnaga 30 m2 ja

on antud ajutiseks kasutamiseks. Hinnates viidatud üürilepingut, siis selle p. 3.2.3. kohaselt

üürileandja on kohustatud mitte keelduma üürnikule nõusoleku andmisest eluruumis

parenduste ja muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik eluruumi kasutamiseks. Sama

lepingu p. 3.3.1. järgi on üürnikul õigus teha eluruumis parendusi ja muudatusi vaid

üürileandja kirjalikul nõusolekul. Sellest järeldub, et üürnikul on õigus teha töid üürileandja

nõusolekul, üürileandjal on aga kohustus mitte keelduda nõusoleku andmisest. Kohtu

arvates on need sätted vastuolulised ja arusaamatud, kuna neist ei selgu, kas nõusoleku

taotlemine oleks olnud üldse vajalik või mitte, kui nõusoleku andmisest keelduda nagunii ei

saa. Samas see leping on sõlmitud ka pärast seda, kui hageja oli juba remondi teinud,

mistõttu tuleb lähtuda seaduse sätteist.

Remondi tegemise ajal kehtinud VÕS § 271 sätestab üürilepingu mõiste. VÕS sätete

kohaldamise elu- ja äriruumide üürimisel sätib § 272, mille lg. 4 p. 4 kohaselt elu- ja

äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata üürilepingutele, mille esemeks on

eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on

oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele

isikutele või haridust omavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi

sihtotstarbest. Kuna tegemist on sotsiaalkorteriga, siis ei ole viidatud sättest lähtuvalt

hageja nõuet põhjendatud rahuldada VÕS § 279 alusel.

VÕS § 286 lg. 1 kohaselt kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on

üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib

üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Remondi tegemise ajal üürilepingut polnud, see

oli lõppenud. Paikvaatlusel ilmnes, et tehtud parendused on olulised ja vajalikud eluruumide

kasutamiseks neis normaalselt elamiseks ja need parendused on tõstnud eluruumide

väärtust, mida tõendab hilisemalt üürnikule üüri määramine. Sama paragrahvi lg. 2 järgi

muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda

üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. VÕS § 1018 sätestab

käsundita asjaajamise mõiste, mille lg. 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi

teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või

kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023

sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1)soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2)

asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3)

asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest

tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel

avalikes huvides oluline. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt käsundita asjaajamisega ei ole

tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.

VÕS § 1023 lg. 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste

hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda

ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada

mõistlikult vajalikuks. Lg. 2 järgi kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud nõudeõigust, kui:

1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud

isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi

rikkumata võimalik;

2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu

teisele

isikule

kulutuste

tegemise

kavatsusest

õigeaegselt

teatanud;

3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;

4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

Hinnates toimikusse esitatud dokumentaalseid tõendeid, selgub, et kõik hageja

pöördumised tõendavad, et hageja teavitas kostjat nii puudustest, oma soovidest kui ka

tehtud töödest, kasutatud materjalidest ja muudest vahenditest. 26.01.2004.a. avalduses

hageja sõnaselgelt teatab, miks, kus ja kuidas ta korterites remonti tegi ning küsib, kas ta

peab selle kõik ära lõhkuma. Juttu pole kapitaalremondi tegemisest. Kostja oma vastuses

hagejale teatab, et jätab kulutused hüvitamata, sest 2000.a. anti hagejale värskelt

remonditud elamiskõlbulik korter ja kui tekkis vajadus kapitaalremondi tegemiseks, oleks

tulnud omanikku teavitada, siis oleks omanik otsutanud remondi vajaduse. 29.03.2004.a.

teatab hageja, et soojamüürid kukkusid sisse, remont on tehtud, kuid on vaja teha ahi ja

panna uus välisuks. Vastuseks teatati otsustusest eluruum üle vaadata. 01.06.2004 küsib

aga kostja, mis on saanud korteri 7 pliidist. 27.07.2004.a. teatab abilinnapea hagejale, et

aasta eelarves ei ole ette nähtud rahalisi vahendeid suuremahuliste remonttööde

teostamiseks Rakvere linnale kuuluvates sotsiaalkorterites. Ometi küsib hageja remondiraha

vaid oma korterile. 01.09.2004.a. avalduses palub K.O 15 aastat üüri mitte võtta, kuna on

teinud ise remonti. 14.10.2004.a. pärineb Rakvere Linnavolikogu otsus, mille p.3.2. kohaselt

otsustati mitte vabastada K O korteriüüri maksmisest, kuna talle eraldati elamiskõlbulik

korter ning korteri sees remondi teostamine on iga üürniku eraasi. Ometi oli siis juba linnale

teada, et 2003.a. torm kahjustas maja ja kortereid, mistõttu hageja pidi remonti tegema.

Samas on kostja kohtule väitnud, et sotsiaalkorteris remondi tegemine ei ole üürniku eraasi,

selleks olevat vaja olnud eluruumi omaniku nõusolekut.

14.01.2005.a. palub hageja moodustada komisjon, et määratleda tehtud remonttööde

maht. 17.10.2005.a. hageja küsimusele, millal ta oma tuppa sooja saab, on kostja

18.11.2005.a. üldsõnaliselt teatanud, et elamu asub muinsuskaitse alas, mistõttu peab enne

viimasega kooskõlastama, kas eluruumi on võimalik küttekeha paigaldada. Kes või millal

seda kooskõlastab, pole ei selgitatud ega ka teatatud. Vastuseks hageja 29.01.2006.a. kirjale

lubab linnapea teavitada kõiki elamu korteriomanikke kandekonstruktsioonide halvast

seisukorrast ja 05.05.2006.a. kirjaga palubki linnapea korteriühistut tellida ekspertiis maja

kandekontruktsioonide seisukorra kindlaksmääramiseks, kuna olukord võib olla avariiohtlik.

01.12.2006.a. tuletab hageja meelde, et linnavalitsus on lubanud talle ahju ehitada, kuid

03.01.2007.a. vastab linnapea, et selleks, et ahju ehitamise võimalikkus kindlaks teha, on

vaja määrata ekspertiis, korteriühistu pole nõus osaliselt ekspertiisikulutusi kandma ning

linnavalitsusel eelarves vastavad vahendid puuduvad. Kui linna eelarves vahendid puudusid

nii 2004.a. kui ka 2007.a., siis on kohtu arvates võimalik neid vahendeid ette näha edaspidi,

näiteks järgmise aasta eelarves, et ehitada sotsiaalkorterisse küttekeha.

Sellest pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et ühtegi hageja taotlust kulutuste

hüvitamiseks ei rahuldatud, üheski kostjale saadetud kirjalikus vastuses ei ole kostja

üheselt mõistetavalt hagejale selgitanud, mida hageja peaks tegema või võiks teha, kui ta

tahab oma elamustingimusi parandada või miks mingit hageja konkreetset nõuet ei

rahuldata. Linnavalitsus on lasknud enda omandi üürniku arvel remontida, paremaks muuta

mitte ainult ühe vaid kaks sotsiaalkorterit. Toimikusse esitatud fotomaterjalist ja xxxx

korteri paikvaatlusest tulenevalt ilmnes, et remonti on tehtud kahes sotsiaalkorteris. Kohus

leidis, et ei saa ühest järeldust teha nagu oleks kaks eraldi tuba kokku ehitatud ja korterite

vaheline vahesein ära lõhutud. Korteril xxxx puudub uks, kuid hageja kirjast tuleneb, et ta

on ust tellinud, aga seda pole paigaldatud. Tubade vahel on ühiselt kasutatavatena dušinurk

ja WC. Selliste eluliste esmavajaduste rahuldamiseks tehtud parenduste tegemine kahe isiku

huvides on kohtu arvates õigustatud, põhjendatud ja vastavad kulutused ka dokumentaalselt

põhistatud. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a. määrusega nr. 38 kinnitatud Eluruumidele

esitatavate nõuete p. 9 sätestab, et eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle

puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hones või hoone teenindamiseks

määratud maa-alal. Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas

hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Seega, kui korteriühistu, mille liige

kostja oma sotsiaalkorteritega on, otsutas paigaldada majja ühtse veevarustuse, on

põhjendamatu jätta sotsiaalkorteri üürnikke halvemasse olukorda võrreldes teiste korterite

elanikega. Järelikult ei saa lugeda mittevajalikeks kulutusi, mis on tehtud seoses

veevarustuse, dušširuumi ja WC ehitamisega ja elukvaliteedi tagamise huvides.

Poolte selgitustest, üürilepingutest ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt hageja kasutab

sotsiaalkorterit alates 1999.a. ja kuni 2004.a. sõlmitud lepinguni ilma üüri maksmise

kohustuseta. 2004.a. sõlmitud sotsiaalkorteri üürilepingu kohaselt maksab hageja üüri.

Linnavaraspetsialisti tunnistuse kohaselt otsustab üüri määramise ja selle suuruse

linnavalitsus lähtuvalt eluruumi olukorrast. Sellest järeldub, et kuni hageja tehtud

remondini oli eluruum sellises olukorras, et ei väärinud üüri nõudmist, pärast hageja tehtud

remonti on aga eluruumi seisund sedavõrd hea, et on põhjendatud võtta ka üüri. Sellega on

eluruumi omanik tunnustanud hageja poolt eluruumi parendamiseks tehtud tööd ja järelikult

on põhjendatud ka tehtud tööde eest tasuda. K.O on teinud taotluse sotsiaaltoetuse

saamiseks ja põhjendanud seda ikka materjalide ostmise vajadusega. Sotsiaaltoetust on ka

makstud. Ka sellega on tunnistatud remondi tegemise vajadust. Materjalide soetamist

tõendavad originaalmaksedokumendid annavad alust arvata, et hagejale siiski on mingil ajal

ja kellegi poolt lubatud remonti ise teha ja remondiks ostetud vahendid hüvitada.

TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid või vastuväiteid.

Lähtuvalt tuvastatust tuli kohus järeldusele, et hageja on oma nõudeid piisavalt

põhjendanud ja tõendanud. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostja esindaja väide,

et hageja oleks ju võinud mitte korterit vastu võtta, kui ta nägi, mis olukorras korter oli, on

kohtu arvates asjakohatu, sest kostja on kinnitanud, et hageja on selline isik, kellele on

kohalik omavalitsus pidanud õigeks sotsiaalkorteri eraldama.

Hageja on kulutusi teinud soodustatu ehk omavalitsuse huvides, kulutuste tegemine

seadusest tulenevalt ei ole keelatud, kulutused on olnud mõistlikult vajalikud normaalsete

elamistingimuste tagamiseks, hageja on olnud teadlik, et kulutused ei lähe tema enda

korterile, kulutuste tegemisest on soodustatud omanikku teavitatud, samuti kavatsusest neid

kulutusi teha, soodustatu on sellest teadlik olnud ja seda oma tegevuse või tegevusetusega

tunnustanud ega ole nõudnud parenduste äravõtmist.

Kohus leidis, et kohaldada tuleb VÕS § 1023 sätteid ja hagi on põhjendatud nõutavate

kulutuste nõudes rahuldada, kuid osaliselt. Kuna tööaja arvestus puudub ja hageja on

teinud kogu remondi nii enda kui naabri valduses olevale toale oma suvast lähtuvalt, siis

jätab kohus hagi summas 50 000 krooni rahuldamata. Muus osas on kulutused kirjeldatud

ja vastavate ostu- või maksedokumentidega põhistatud. Kostja ei ole neid dokumente ega ka

ostetud materjale konkreetselt ei artiklite ega summade lõikes vaidlustanud. Ostetud

materjalide ja vahendite loetelu ei anna alust kahelda nende kasutamises korterite

remondiks, mistõttu neid ükshaaval hinnata pole tarvidust. Kuna materjal on kasutatud

mõlema korteri remondiks, mõlemad korterid kuuluvad kostjale ja mõlema korteri seisund

on remondi tulemusena paranenud, ei ole oluline ka eristada seda summat, mis on kasutatud

ainult korterile 7. Hageja nõue on seega põhjendatud rahuldada summas 52 276 krooni ja 55

senti.

Hageja nõue kohustada kostjat Rakvere Linna oma esindaja kaudu eluruumi

kasutamise

takistuse

kõrvaldamiseks

paigaldama

Rakvere

Linnale

kuuluvasse

sotsiaalkorterisse asukohaga xxxx küttesüsteem- ahi, jääb kohtu poolt rahuldamata.

Tegemist on sotsiaalkorteritega, mis on selleks määratud linna otsusega. Kas, millised ja

millises seisundis olevad eluruumid sotsiaalkorteriteks tunnistatakse, ei ole kohtu otsustada.

Samuti ei oli kohus pädev otsustama seda, kas, milliste vahendite arvel või milliste

materjalidega ja millises mahus eluruumi omanik, kelleks käesoleval juhul on omavalitsus,

peaks eluruumile remonti tegema. Selletõttu jääb hagi küttekeha paigaldamise nõudes

rahuldamata. Tahkeküttel küttekeha puudumine hageja enda valikul ei ole temal ega ka

naabertoa üürnikul takistanud eluruumi kasutada, mida tõendab asjaolu, et küttekehana on

paigaldatud elektriradiaatorid, millest lähtuva soojusega on kasutatud eluruumi vähemalt

2003.a. remondist alates kuni asja arutamiseni. Hageja kinnitas, et mõlemas kööktoas oli

enne remonti pliit soojamüüriga, mis olid aga lagunenud, ja et tema lõhkus need välja.

Järelikult on hageja ise lammutanud küttekeha nii enda kui ka naabri toast ning otsustanud

elektrikütte kasuks. Kummagi üürniku selgitusest ei tulene, et praeguste elamistingimuste

juures oleks üürnikel endil, pärast hageja poolt tehtud remonti, omavahel mingeid vaidlusi

või arusaamatusi selle üle, kuidas remont on tehtud või et küttekeha puudub.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Hagejale on kohtumäärusega antud riigi õigusabi, mistõttu on hageja menetluskulud

põhjendatud jätta riigi kanda. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamist nõudnud, mistõttu

muus osas tehtud poolte kohtukulud jätab kohus poolte endi kanda.

Kohus kohaldas VÕS §-de 272 lg. 4, 1018, 1023 sätteid ning juhindudes TsMS § 173, §

441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 30. detsembril 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega

30. detsembril 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega

30. detsembril 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures

Viru Ringkonnakohus 17.11.2008.a otsustas:

Jätta K

Jätta K O

O

O apellatsioonkaebus rahudamata ja Viru Maakohtu 30.11.2007.a otsus muutmata

apellatsioonkaebus rahudamata ja Viru Maakohtu 30.11.2007.a otsus muutmata

Jätta K

Jätta K O õigusabikulud riigi kanda ja muud poolte kantud menetluskulud nende endi

õigusabikulud riigi kanda ja muud poolte kantud menetluskulud nende endi

kanda.

Nooremreferent I.Golubev

2-07-6275/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text