3-07-614/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-07-614

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2007.a.; Tallinn

Haldusasja number 3-07-614 Haldusasi K.R. kaebus Murru Vangla 07.02.2007.a. toimingu (lukustatud kambrisse paigutamine) õigusvastaseks tunnistamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 16.11.2007.a.

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – K.R.; Vastustaja – Murru Vangla, volitatud esindajad Meeli Maiorov ja Merit Jõgi

RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ja tunnistada Murru Vangla 07.02.2007.a. toiming kaebuse esitaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel õigusvastaseks (HKMS § 26 lg 1 p 3)

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.11.2007.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.R. (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Murru Vangla 07.02.2007.a. toiminguid seoses lukustatud kambrisse paigutamisega (tl 1-3, 26).

Tallinna Halduskohtu 16.04.2007.a. ja 16.05.2007.a. määrustega jäeti kaebus käiguta (tl 16-17 ja 29).

Tallinna Halduskohtu 18.09.2007.a. määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 36) ja 29.10.2007.a. määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 61).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Avaldaja paigutati 07.02.2007.a. lukustatud kambrisse. Haldusakti selle kohta vastu võetud ei ole (tl 1). Kaebuse esitaja leiab, et lukustatud kambrisse paigutatakse neid vange, kes on toime pannud eriti jõhkraid korrarikkumisi. Kaebuse esitaja kahtlustab, et on sattunud Murru Vangla administratsiooni põlu alla seoses Justiitsministeeriumile, prokuratuurile ja õiguskantslerile esitatud avaldustega. Vangla direktorile 08.02.2007.a. ja 12.02.2007.a. edastatud avaldustele ei ole vastatud (tl 2, 33). Kaebuse esitajale ei ole esitatud mingeid põhjendusi lukustatud kambrisse paigutamise põhjenduste kohta (tl 26). Eelöeldust tulenevalt palub avaldaja Murru Vangla 07.02.2007 toimingu õigusvastaseks tunnistamist, kuna Murru Vangla toimingutega on talle tekitatud mittevaralist kahju (tl 33). Põhjendatud huviks on esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (kohtuistungi protokoll, tl 73).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

K.R. toodi Murru Vanglasse 29.08.2006.a. ja paigutati kõigepealt vastuvõtuosakonda selgitamaks, millisesse eluosakonda teda edasi paigutada. Avaldaja esitas 28.09.2006.a. avalduse, milles soovis enda paigutamist kinnisesse kambrisse. Julgeolekuosakonna juhataja 05.09.2006.a. allkirjastatud blanketi alusel paigutati kaebuse esitaja eluosakonda nr 8 6- kohalisse kambrisse (tl 42).

K.R. esitas 17.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. märgukirja, milles kaebab oma julgeoleku üle eluosakonnas nr 8. Märgukirjade põhjal alustati menetlust, mille käigus võeti seletuskirjad nii K.R.e kambrikaaslastelt kui valvuritelt. Menetluse tulemustest teavitati avaldajat 08.03.2007.a. kirjalikult. Vastus anti küll hilinenult, kuid see ei tähenda, et avaldustega ei oleks sisuliselt tegeletud. Menetluse käigus kogutud andmed ei kinnita konflikte eluosakonna nr 8 kinnipeetavate vahel. Märgukirja vastuses selgitati K.R.ele ka seda, et 07.02.2007.a. paigutati ta julgeoleku tagamiseks ja edasiste konfliktsituatsioonide vältimiseks eluosakonda nr 9. Neid põhjusi kinnitab ka 07.02.2007.a. saateleht (tl 42).

Tõele ei vasta kaebuse esitaja väited, et on sattunud Murru Vangla ametnike põlu alla ja kaasvangidele on sisendatud vihkamist avaldaja vastu. Kaaskinnipeetavatelt võeti seletused K.R.e avalduste menetlemise käigus, et selgitada välja julgeolekuga seonduvad probleemid. See kuulus menetlust läbiviinud ametniku tööülesannete hulka (tl 43).

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse esitaja taotleb lukustatud kambrisse paigutamise kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Avaldajal on selleks ka põhjendatud huvi, sest ta soovib hiljem esitada kahju hüvitamise nõude (kohtuistungi protokoll, tl 73). Kohtupraktikas on võimalikku kahju hüvitamise nõuet üldjuhul põhjendatud huvina aktsepteeritud.

Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga VangS § 69 lg 2 p 4 mõttes. VangS § 69 lg 1 tulenevalt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 66 lg

2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vangla direktor.

Lukustatud kambrisse paigutamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel on vanglal avar kaalutlusruum. Meelevaldsete otsustuste vältimiseks peaks vastustaja suutma siiski alati ära näidata ka põhjuse, miks ta näeb julgeoleku tagamise proportsionaalse vahendina just täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Murru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal on kinnitanud kaebuse esitaja ümberpaigutamise eluosakonda nr 9 (lukustatud kambrisse) 07.02.2007.a. (tl 58). Õiendist nähtub, et ümberpaigutamine toimus julgeoleku kaalutlustel ja omal soovil. Vastustaja sõnul oli ümberpaigutamise aluseks kaebuse esitaja 17.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. avaldused ning ka juba 28.09.2006.a. esitatud avaldus, milles kaebuse esitaja avaldas soovi kanda karistust kinnises kambris (tl 42, 46-48, 73).

Murru Vangla on seisukohal, et kui ei ole teada isik, kes vangla julgeolekut ohustab, siis paigutatakse ümber see isik, kelle elu või tervis on ohus (kohtuistungi protokoll, tl 73). Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et VangS § 69 lg 1 kohaselt sellist tõlgendust välistada ei saa. Vangla julgeolek võib hõlmata nii kinnipeetava enda, kaaskinnipeetavate kui ka vanglateenistujate ohutust. Kuid üldjuhul tuleks paigutada lukustatud kambrisse siiski kinnipeetav, kes rikub eeskirju ja kes on seetõttu vangla julgeolekule ohtlik ning lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 107 ja 108 tuleks seejuures tugineda asjakohastele kaalutlustele ning motiveerida otsust ka isikule, kelle suhtes toiminguid teostatakse. Ei ole piisav kui lukustatud kambrisse paigutamise vajadus oli selge üksnes vangla direktori asetäitja jaoks (vt vastustaja seisukoht, tl 73). Kaebuse esitajale on lukustatud kambrisse paigutamise põhjusi kirjalikult selgitatud alles 08.03.2007.a. (tl 7). Selgitus on napisõnaline, viidates üldsõnaliselt julgeoleku tagamise ja edasiste konfliktsituatsioonide vältimise vajadusele. Samas nähtub vangla 08.03.2007.a. vastusest, et vanglaametnike seletuste kohaselt ei ole eluosakonnas nr 8 konfliktide toimumist kinnipeetavate vahel tuvastatud. Seega on vangla selgitused vastuolulised – kui konflikte ei olnud, siis ei oleks pidanud olema põhjust ka kaebuse esitaja ümberpaigutamiseks eraldi lukustatud kambrisse.

Lukustatud kambrisse paigutamise ühe põhjusena on nimetatud üleviimise õiendis kaebuse esitaja sellekohast sooviavaldust. Avaldaja kinnitas kohtuistungil, et ei ole lukustatud kambrisse paigutamise avaldust esitanud ja et vanal, 28. septembri avaldusel, ei saanud olla enam tähendust. Kaebuse esitaja 17.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. avaldustes aga omal soovil lukustatud kambrisse paigutamise taotlust ei sisaldu. Lukustatud kambrisse paigutamise taotluse on kaebuse esitaja tõepoolest esitanud, kuid see toimus enam kui neli kuud enne vaidlustatavat toimingut (tl 48). Sellist avaldust ei saa käsitleda kui kaebuse esitaja igakordset ja piiramatuks ajaks antud nõusolekut lukustatud kambrisse paigutamiseks, kui selline toiming vangla arvates vajalikuks osutub. Selline käsitlus ei oleks kooskõlas ka hea halduse tavaga. Kaebuse esitaja hilisematest pöördumistest vangla juhtkonna poole nähtub, et avaldaja soovis pigem kambrikaaslase J. A. ümberpaigutamist, kes väidetavalt kaebuse esitajalt ja teistelt kambris viibinud isikutelt raha välja pressis (tl 46-47). Isegi siis kui vanglal ei õnnestunud kindlaks teha, kas väljapressimine ka tegelikult aset leidis, ei saanud sellest järeldada, et kaebuse esitaja soovib vabatahtlikult lukustatud kambrisse minna. Avaldaja väitel oli lukustatud kambrisse paigutamise ajaks raha juba välja pressitud ning selle kohta oli algatatud ka kriminaalasi (kohtuistungi protokoll, tl 73). Selles, et jaanuaris vastavat kriminaalasja alustati, menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 72).

Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada. Lukustatud kambrisse paigutamise sisulised motiivid haldusasja materjalis piisavas ulatuses ei kajastu ning toimingu hilisem põhjendamine-sisustamine oma eesmärki, vähemalt mitte täiel määral - enam ei täida. Otsustuse tegemisel ilmnes ka selge kaalutlusviga, sest lukustatud kambrisse paigutamise ühe põhjusena on toodud kaebuse esitaja sellekohane soov, kuid kaebuse esitaja ei ole seda peale vastava kriminaalasja alustamist enam soovinud. Kahtluste korral oleks vastustaja võinud avaldajalt tema (võimaliku) sooviavalduse kohta täiendavalt üle küsida, kuid haldusasja materjalist ei nähtu, et seda oleks tehtud. Arvestades asjaolu, et üldjuhul tuleks paigutada lukustatud kambrisse siiski need kinnipeetavad, kes rikuvad eeskirju ja on seetõttu vangla julgeolekule ohtlikud (VangS § 69 lg 1), mitte aga need, keda oht võib ähvardada - siis oleks üldreeglist vastupidine otsustus eeldanud ka vastavasisulisi põhjendusi. Mõnikord võivad põhjendused olla vajalikud veel ka selleks, et haldusorgan saaks teostada täiendavat enesekontrolli ja veenduda vastava motivatsiooni kirjalikul esitamisel, et otsustus on kehtiva õigusega igati kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta.

Enno Loonurm Kohtunik