2-07-27867/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohtuasja number 2-07-27867

Otsuse kuupäev 29.november 2007.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi OP(isikukood XXX) hagi VV(isikukood XXX) vastu elatise muutmise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 20.november 2007.a. Istungil osalenud isikud Hageja OP Kostja VV

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Muuta 20.11.2002.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 772/02 välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja VV`ilt igakuine elatusraha tütar PP(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 25.07.2007 kuni tütar P täisealiseks saamiseni s.o. XXX. summas 1400 krooni OP kasuks.

Muuta 25.10.1993.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja VV`ilt igakuine elatusraha poeg AP`i (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 25.07.2007 kuni poeg A `i täisealiseks saamiseni s.o. XXX. summas 1400 krooni OP kasuks.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte laste A`i ja P ülalpidamiseks alates hagiavalduses esitamisest mõlemale lapsele elatise miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt moodustavad igakuised kulutused lapse A`i ülalpidamiseks 4150 krooni ja lapse P ülalpidamiseks 4000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kohtla Järve Linnakohtu 25.10.1993.a. otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poja A`i ülalpidamiseks ¼ töötasust. Ida-Viru Maakohtu 08.11.2002 .a. otsusega oli kostjalt tütre P ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 537,50 krooni. Määratud kuupäevast maksis kostja regulaarselt elatist. Hageja elab vanematele kuuluvas majas, palga suurus on 6000 krooni, teised sissetulekud puuduvad. Kostjal on veel kolmas laps TO, kellele kostja maksab elatist 700 krooni kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadega (tlk.15 ja 19) on tõendatud, et pooltel on tütar P ja poeg A, kelle uued perekonnanimed on asja materjalidele lisatud korralduse (tlk 18 ja tlk 14) järgi vastavalt P ja P .

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Kohtla-Järve Linnakohtu 25.10.1993.a. otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poja A`i ülalpidamiseks ¼ suuruses töötasust. Ida-Viru Maakohtu 08.11.2002 .a. otsusega oli kostjalt tütre P ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 537,50 krooni. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole nimetatud summad piisavad. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista mõlemale lapsele seaduses sätestatud miinimumsummas. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lastele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma, kuna tema sissetulek ei ole selleks piisav, samuti on tal kolmas laps kellele tuleb elatist tasuda. Asja materjalidele lisatud tõendi järgi on kostja töötasu erinevate kuude lõikes vahemikus 3545-6855 krooni (tlk 39). PerekS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on üldreeglina kohustus vanemal tasuda iga lapse ülalpidamiseks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2007.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni s.t miinimummääras elatise suurus moodustab 1800 krooni.

3 Hagiavalduse kohaselt moodustavad igakuised kulutused lapse A`i ülalpidamiseks 4150 krooni ja lapse P ülalpidamiseks 4000 krooni. Asjas puudub vaidlus selles, et laste P ja A`i ülalpidamiseks kuluvad hageja poolt hagiavalduses märgitud summad. Seega lähtudes perekonnaseaduse §-st 49 ja 61 lg 4 on hageja nõue mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud miinimumsummas põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjas puudub vaidlus, et kostjal on veel kolmas laps TV (tlk 58). Asja materjalidele lisatud kohtuliku kokkuleppe (tlk 54) järgi kohustus kostja tasuma oma lapse T ülalpidamiseks alates augustist 2007.a. 1 400 krooni kuus.

PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuigi kostja on tugineneud asjaolule, et tal ei ole võimalik elatusraha rohkem tasuda kui temalt kohtuotsustega välja on mõistetud s.o. tütar P ülalpidamiseks 537,50 krooni ja poja A`i ülalpidamiseks ¼ töötasust (arvestades kostja esitatud palgatõendit moodustavad need summad vahemiku 886,25 krooni kuni 1713,75 krooni, keskmiselt 1333,33 krooni), osutab kohus asjaolule, et kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Ainuüksi piisava sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PerekS § 61 alusel elatise maksmisest. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et tema kõik lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida tasuvam töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus ühe puudega lapse s.o. P ülalpidamiseks tasutav elatis moodustab vähem kui 1/3 seaduses sätestatud miinimummäärast ja teise lapse A`i ülalpidamiseks tasutav summa moodustab mõnel kuul vaevalt pool seaduses sätestatud miinimumäärast, jäädes sealjuures kõikide kuude lõikes alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna lapsevanem ei taha leida tasuvamat tööd. Võrdselt kolmanda lapsega tuleb kostjal kohelda ka oma teisi lapsi. Perekonnaseaduse järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed kohustused s.t. mõlemal vanemal on võrdsed kohustused ja iga vanem peab võrdselt kohtlema ka oma lapsi, isegi kui nad on sündinud erinevatest kooseludest. Arvestades, et kostjal on kolm last, leiab kohus, et kostjalt väljamõistetavat elatist tuleb vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, samas puuduvad aga igasugused põhjendused, miks peaks see olema alla selle määra s.o. 1400 krooni, mida kostja on nõustunud maksma oma kolmandale lapsele. Asjas puudub vaidlus, et kostja on töövõimeline ja tema töökoha valikuvõimalus ei ole piiratud. Kostja on kohtule avaldanud ainult, et ta ei soovi töökohta vahetada, kuna olemasolevas lihtsalt meeldib talle töötada ja see on kodu lähedal. Need asjaolud aga ei ole kohtu arvates mõjuvad põhjused, selleks et vähendada elatisesummat alla 1400 krooni. Seega asub kohus lõplikule seisukohale, et kostjal oli ja on kohustus korraldada oma töötamine viisil, et tagatud oleks iga lapse ülalpidamiseks tasuda hagejale vähemalt 1400 krooni.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on esitatud kohtusse 25.07.2007.a.

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 163 lg 1 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

4

Krista Kirspuu Kohtunik