3-07-1707/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja

Kohtuasja number 3-07-1707 Otsuse kuupäev 28. november 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Artur Merits`a kaebus Viljandi Linnavalitsuse 06.08.2007.a korralduse nr 556 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 8. november 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Artur Merits, esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov; Vastustaja Viljandi Linnavalitsuse esindaja Reet Lukas. Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tühistada Viljandi Linnavalitsuse 6. augusti 2007.a korraldus nr 556. 3. Teha Viljandi Linnavalitsusele ettekirjutus- määrata Artur Meritsale uus tähtaeg Viljandi Linnavalitsuse 8. jaanuari 2007.a korralduses nr 17 märgitud kompensatsiooni vastuvõtmiseks. 4. Välja mõista Viljandi linnalt Artur Meritsa kasuks menetluskulu 5 829 (viis tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 20 senti.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viljandi Linnavalitsus andis 08.01.2007.a korralduse nr 17, mille alusel määrati kaebajale Viljandis Eha tn 1 asuva õigusvastaselt võõrandatud kinnistu (maa) eest kompensatsioon summas 30 000 krooni ning määrati tähtaeg 6 kuud selle summa vastuvõtmiseks.

2 Kaebaja esitas sellele korraldusele 31.01.2007.a vaide, milles palus vastav korraldus tühistada ja ühtlasi peatada kompenseerimismenetlus vaide menetlemise ajaks.

Viljandi Linnavalitsus andis 19.02.2007.a korralduse nr 128, millega jättis esitatud vaide rahuldamata. Viljandi Linnavalitsus saatis nimetatud korralduse kaebajale 20.02.2007.a tähitud kirjaga, mis tagastati postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Faktiliselt sai kaebaja korralduse kätte 03.05.2007.a, kusjuures korraldusest on saadetud vaid esimene ja viimane lehekülg ning vahepealseid põhjendusi pole kaebajale esitatud.

06.08.2007.a väljastas Viljandi Linnavalitsus korralduse nr 556, mille alusel lõpetas kaebaja suhtes algatatud kompenseerimismenetluse ja tühistas ülalviidatud 08.01.2007.a korralduse nr 17, jättes kaebaja talle määratud kompensatsioonisummast ilma. Korraldust on motiveeritud sellega, et kaebaja ei ole esitanud 6 kuu jooksul arvates 08.01.2007.a korralduse andmisest taotlust kompensatsioonisumma ülekandmiseks oma arveldusarvele.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

Kaebaja leiab, et Viljandi Linnavalitsus on kaebaja suhtes kompensatsioonimenetlust lõpetades rikkunud hea halduse tava. 08.01.2007.a määrati kaebajale esialgne tähtaeg kompensatsioonisumma vastuvõtmiseks. Kaebaja vaidlustas tähtaja määramise aluseks olnud korralduse, paludes ühtlasi kompenseerimismenetluse peatada. Viljandi Linnavalitsuse 19.02.2007.a korraldusest nr 128, mille kaebaja sai kätte alles 03.05.2007.a, ei nähtu, kas kaebaja taotlus menetluse peatamiseks rahuldati või mitte. Olukorras, kus kaebajale teadaolevalt kestis vaidemenetlus vähemalt kuni 03.05.2007.a (mil kaebaja sai lõpuks teada oma vaide rahuldamata jätmisest), oli kaebajal alust eeldada, et Viljandi Linnavalitsus määrab talle uue tähtaja kompensatsioonisumma vastuvõtmiseks või vähemalt informeerib teda sellest, et senine tähtaeg on jätkuvalt jõus. Viljandi Linnavalitsus ei ole seda teinud.

Lisaks on Viljandi Linnavalitsusega käinud paralleelselt vaidlus Eha tn 1 hoone kompenseerimismenetluse üle, mille käigus on otsustatud määrata kaebajale kompensatsioon summas 511 500 krooni. Nimetatud vaidluses esitas kaebaja Viljandi Linnavalitsusele 31.01.2007.a vaide, milles vaidlustas Viljandi Linnavalitsuse 11.12.2006.a korralduse nr 905 ning palus vaidemenetluse ajaks kompenseerimismenetluse peatada. Kuivõrd maa ja hoone suhtes eraldi algatatud kompenseerimismenetlused on omavahel tihedalt seotud, pidas kaebaja kompenseerimismenetluse peatamistaotluse esitamisel silmas mõlemat menetlust.

Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada Viljandi Linnavalitsuse 06.08.2007.a korraldus nr 556 ja teha Viljandi Linnavalitsusele ettekirjutus uue tähtaja määramiseks kaebajale 08.01.2007.a korralduse nr 17 alusel määratud kompensatsiooni vastuvõtmiseks.

Vastustaja seisukohad

Viljandi Linnavalitsus vastustajana ei nõustu kaebuse esitaja väidetega ja vaidleb kaebusele vastu.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et ta sai 20.02.2007.a saadetud korralduse nr 128 kätte alles 03.05.2007.a on ebatäpne. Viljandi Linnavalitsus saatis korralduse välja täpselt õigel ajal ning seadust järgides ehk tähitult kuid korraldus saadeti tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu. Vastustaja saatis kaebajale tähitult kogu korralduse, mis on 3 lehel – koos kõigi põhjendustega.

3

Kaebaja sai nimetatud korralduse kätte 03.05.2007.a põhjusel, et ta ise helistas linnavalitsusse ja palus kõnealuse korralduse temale uuesti saata. Vastustaja järeldab, et kaebaja pidi olema sellisel juhul teadlik, et tema vaidele vastatakse. Vastustaja saatis kaebajale korralduse uuesti.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et Viljandi Linnavalitsus oma 06.08.2007.a korraldusega nr 556 „Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluse lõpetamine“ jättis kaebaja talle määratud kompensatsioonist ilma, ei ole tõene. Vastustaja tegi omalt poolt kõik, et kaebaja saaks talle ettenähtud kompensatsioonisumma vastu võtta. Selleks pidi Artur Merits esitama Viljandi Linnavalitsusele vormikohase avalduse. Nimetatud avalduse esitamiseks oli Artur Meritsal aega 6 kuud. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud vormikohase avalduse esitamine ei tohiks olla nii pikka aega nagu on 6 kuud, nõudev protsess. Kui Artur Merits oleks olnud huvitatud kompensatsioonisumma vastuvõtmisest ning esitanud vormikohase avalduse näidates ära oma pangakonto numbri, siis oleks nimetatud summa ka tema arvele kantud.

24.07.2007.a seisuga Viljandi Linnavalitsusele vastavasisulist avaldust ei esitatud. Sellest tulenevalt lõpetas vastustaja oma 06.08.2007.a korraldusega nr 556 õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluse.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et Viljandi Linnavalitsuse 19.02.2007.a korraldusest nr 128 ei nähtu, kas kaebaja taotlus menetluse peatamiseks rahuldati või mitte ei vasta tõele. Nimetatud korralduses on selgelt kirjas, et kuna vaide esitaja poolt esitatud nõudmised ei ole põhjendatud ning Artur Meritsal on vaidlustatud korralduse jõustumisest kuue kuu jooksul aega esitada avaldus kompensatsiooni kandmiseks õigustatud subjekti pangakontole, mis on piisav ja mõistlik aeg vajaliku avalduse esitamiseks, ei ole põhjendatud kompenseerimise menetluse peatamine vaide menetluse ajaks. Põhjendusena toob linnavalitsus välja asjaolu, et vastavalt haldusmenetluse seaduse § 81 võib haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik haldusakti adressaadi kaitseks. Antud juhul sõltus A. Meritsast endast, kas ta esitab haldusakti jõustumisest alates avalduse kuue kuu jooksul või ei ning kuna aeg selle esitamiseks on piisav, siis selles osas ta kaitset ei vaja.

Isegi kui vastaks tõele kaebaja väide, et temani jõudsid ainult korralduse esimene ja viimane lehekülg, oleks ta vastava info kätte saanud, kuna just nimelt kompenseerimismenetluse mitte peatamist puudutav osa on korralduse viimasel lehel. Vastustaja on seisukohal, et ei ole rikkunud kompensatsioonimenetlust lõpetades hea halduse tava.

Vastavalt omandireformi aluste seaduse § 13 lõikele 7 on õigustatud subjektiks tunnistatud isik kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberi arvele, kompensatsiooni rahas väljamaksmise korral aga õigustatud subjekti näidatud pangakontole, siis kompenseerimise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse.

Vastustaja on seisukohal, et Viljandi Linnavalitsuse 08.01.2007.a korralduses nr 17 “Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine” ei ole kirjas, et nimetatud kompensatsioonisumma vastuvõtmiseks määratud tähtaeg on esialgne. Seniajani pole

4 linnavalitsus ühelgi kompenseerimise juhtumil kinnitanud esialgset tähtaega vaid ongi ainult üks kompensatsioonisumma vastuvõtmise tähtaeg – kuus kuud, nagu seadus ette näeb.

Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja esitab vaide on ilmselt mõistlik eeldada, et see ka läbi vaadatakse ja läbivaatamise tulemusest vaide esitajat ka informeeritakse. Kaebaja on esitanud vastustajale nii palju vaideid ja kaebusi, et oleks ülekohtune arvestada kaebaja väitega, et temale teadaolevalt kestis vaidemenetlus vähemalt kuni 03.05.2007.a. Vastustaja eeldab, et kui kaebaja oskab esitada vaiet tunneb ta seadust ka selles osas, et teada vaide menetlemise tähtaegu.

Kaebaja poolt Viljandi Linnavalitsusele esitatud vaided on linnavalitsus läbivaadanud seaduses ettenähtud aja jooksul. Vastustaja on seisukohal, et asjakohane ei ole kaebaja väide, et temale teadaolevalt kestis vaide menetlus vähemalt kuni 03.05.2007.a, mil kaebaja sai lõpuks teada oma vaide rahuldamata jätmisest. Vastustaja lahendas kaebaja esitatud vaide seaduses ettenähtud korras ning vaide läbivaatamise kohta vastuvõetud 19.02.2007.a korraldus nr 128 saadeti kaebajale välja 21.02.2007.a. Nagu eespool mainitud, saadeti see hoiutähtaja möödumise tõttu vastustajale tagasi 09.03.2007.a.

Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja ise ei ole huvitatud vaide lahendamise tulemustest teadasaamisest ning vastustaja on omaltpoolt teinud kõik, et vastus vaide esitajale kätte toimetada ei saa vastustaja omaltpoolt rohkem sellele kaasa aidata.

Vastustaja on ka seisukohal, et kaebuse esitaja on nii palju vaideid esitanud Viljandi Linnavalitsusele, et ta ei tohiks tugineda eeldustele – ta peaks väga täpselt teadma juba, kuidas ja mis tähtaegadega toimub vaide menetlus.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, et kuivõrd maa ja hoone suhtes eraldi algatatud kompenseerimismenetlused on omavahel tihedalt seotud, pidas kaebaja kompenseerimismenetluse peatamistaotluse esitamisel silmas mõlemat menetlust ei ole asjakohane. Kaebaja esitas tõesti vaide Viljandi Linnavalitsuse 11.12.2006.a korraldusele nr 905, milles muuhulgas palub vaide menetlemise ajaks kompenseerimismenetlus peatada. Kuna, aga vaides on juttu ainult eelpoolnimetatud korraldusest ei saa ju vastustaja, vaiet lahendades, lihtsalt eeldada, et vaide esitaja soovib peata veel mingit kompenseerimismenetlust.

Lähtudes eeltoodust palub vastustaja Viljandi Linnavalitsus jätta Artur Meritsa kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on omandireformist tulenev avalik-õiguslik suhe, mille tõttu kuulub käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. HKMS § 6 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, mille tõttu on tegemist lubatava kaebusega. HKMS § 9 lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. ORAS § 19 lõike 1 kaks esimest lauset sätestavad, et õigusvastaselt

5 võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. 06.08.2007.a antud korraldusele on kaebus Tartu Halduskohtus registreeritud 31.08.2007.a (tl 3), seega on tegemist tähtaegselt esitatud kaebusega. HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punkti 1kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus saab tühistada ainult isiku õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti ja teha haldusorganile kohustusliku ettekirjutuse ainult juhul, kui on rikutud isiku subjektiivseid õigusi. Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaidlusalune haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi, mille tõttu kuulub kaebus rahuldamisele. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et HMS § 26 lõige 4 võimaldab haldusorganile formaalset dokumendi kättetoimetamist. Samas on kohtu arvates enam kui küsitav, kas formaalse kättetoimetamise korral, saab käesoleval juhul dokumendi kättetoimetamise aega, mis antud juhul on 21. veebruarist 2007.a kuni 9. märtsini 2007.a lugeda vaidlusaluse kuue kuulise tähtaja hulka. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on vastustaja eiranud menetlusnõudeid mahus, mis on mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja ei ole suutnud ümber lükata kaebuse esitaja väidet, et 03.05.2007.a tehti Viljandi Linnavalitsuse 19.02.2007.a korraldusest nr 128 (tl 11-12) kaebuse esitajale teatavaks ainult esimene ja kolmas lehekülg. Seega tuleb see asjaolu tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Seega ei toimunud 03.05.2007.a korralduse teatavaks tegemine kooskõlas HMS § 86, mille kohaselt tuleb vaideotsus tervikuna toimetada kätte vaide esitajale. Vaideotsuse tegemise ajaks oli vastustajal ka üheselt selge, millal jõustus Viljandi Linnavalitsuse 08.01.2007.a korraldus (tl 8). Kuna korralduse jõustumine on seotud adressaatidele teatavakstegemisega ja kaebuse esitaja taotles kompenseerimismenetluse peatamist, siis on kohus seisukohal, et hea halduse tavast ja selgitamiskohutusest lähtudes oleks pidanud vastustaja vaideotsuses kuupäevaliselt näitama, millal lõppeb kuue kuuline tähtaeg. HMS §-de 81 ja 60 lõike 2 koostoimest tulenevalt peab haldusorgani seisukoht haldusakti täitmise peatamata jätmiseks sisalduma haldusakti resolutiivosas, kuna ainult resolutiivosa on haldusakti osaks, mis on kõigile täitmiseks kohustuslik. Vaideotsuse resolutiivosa (tl 12) ei sisalda aga vastustaja seisukohta haldusakti täitmise peatamise taotluse suhtes. Vastustaja eksitava käitumise tõttu jäi kaebuse esitajale õigustatult mulje, et kuue kuuline tähtaeg pikeneb vaidemenetluse aja võrra ja et vastustaja teavitab kaebuse esitajat täiendavalt tähtaja küsimuses. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kaks kuud, so periood mil kaebuse esitajale tehti reaalselt osaliselt teatavaks vaideotsus, tuleb maha arvata kuue kuulisest tähtajast, mis tähendab aga seda, et 06.08.2007.a, mil anti Viljandi Linnavalitsuse

6 korraldus nr 556, ei olnud veel möödunud kaebuse esitajale antud kuue kuuline tähtaeg, kuna vastustaja on osundanud, et 08.01.2007.a korraldus nr 17 jõustus 11.01.2007.a. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja on õigustatult leidnud, et vastustaja on eiranud hea halduse tava ja menetlusosalise abistamise ja informeerimise kohustust. Kuna kaebuse esitajale ei ole vaideotsuses üheselt selgeks tehtud, millise tähtajani ta saab ja peab toiminguid tegema, siis tuleb asuda seisukohale, et ORAS § 13 lõikes 7 sätestatu ja Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 13. juulist 1993. a nr. 216 Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohta punktis 34 sätestatu kohaldamiseks kaebuse esitaja suhtes puudus alus ja vaidlusalune korraldus (tl 13) on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mille tõttu tuleb vaidlusalune korraldus tühistada. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lõige 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja kohaselt on kaebuse esitaja menetluskulude suuruseks 5 829,20 krooni (tl 38). Menetluskulude kandmine on kuludokumentidega tõendatud. Kohus on seisukohal, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt välja mõista.

Roby Koik Kohtunik