3-07-1676/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja

Kohtuasja number 3-07-1676 Otsuse kuupäev

28. november 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Artur Meritsa kaebus Viljandi Linnavalitsuse 19.03.2007.a korralduse nr 217 tühistamiseks, vaidemenetluse mittelõpetatuks lugemiseks, ettekirjutuse tegemiseks ja Viljandi Linnavalitsuse kohustamiseks määrata täiendav tähtaeg. Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Artur Merits, esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov; Vastustaja Viljandi Linnavalitsuse esindaja Reet Lukas. Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Viljandi Linnavalitsuse 19. märtsi 2007.a korraldus nr 217.

3. Tunnistada õigusvastaseks Viljandi Linnavalitsuse tegevus 08. veebruaril 2007.a registreeritud Artur Meritsa vaide Viljandi Linnavalitsuse 11. detsembri 2006.a korraldusele nr 905 lahendamisel.

4. Teha Viljandi Linnavalitsusele ettekirjutuslahendada 08. veebruaril 2007.a registreeritud Artur Meritsa vaie Viljandi Linnavalitsuse 11. detsembri 2006.a korraldusele nr 905 seadusega sätestatud korras.

5. Teha Viljandi Linnavalitsusele ettekirjutusmäärata Artur Meritsale uus tähtaeg Viljandi Linnavalitsuse

28. veebruari 2000.a korralduse nr 138 punktis 1 märgitud kompensatsiooni vastuvõtmiseks.

6. Välja mõista Viljandi linnalt Artur Meritsa kasuks menetluskulu 16 895 (kuusteist tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik 1.Viljandi Linnavalitsus andis 28.02.2000.a korralduse nr 138, mille alusel määrati A.Meritsale Viljandis Eha tn 1 asuva õigusvastaselt võõrandatud hoone eest kompensatsioon summas 511 500 krooni.

Viljandi Linnavalitsuse 19.09.2005.a korraldusega nr 732 määrati A. Meritsale Viljandi Linnavalitsuse 28.02.2000.a korralduses nr 138 märgitud kompensatsioonisumma vastuvõtmise uueks tähtajaks 31.12.2005.a.

Viljandi Linnavalitsuse 12.12.2005 korraldusega nr 932 peatati Viljandi Linnavalitsuse 19.09.2005 korraldus nr 732 “Kompensatsiooni vastuvõtmiseks uue tähtaja määramine” kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sest A.Merits oli esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni 07.09.2005.a otsuse osalise tühistamise nõudes. 11.12.2006.a andis Viljandi Linnavalitsus korralduse nr 905, millega uuendati kompensatsiooni vastuvõtmise menetlust seoses ülalviidatud kohtumenetluse lõppemisega ning määrati A.Meritsale 28.02.2000.a korraldusega määratud kompensatsiooni vastuvõtmise uueks tähtajaks 28.02.2007.a.

A.Merits esitas Viljandi Linnavalitsuse 11.12.2006.a korraldusele nr 905 vaide, milles vaidlustas kompensatsiooni summa suurust ja palus muuhulgas kompenseerimismenetlus peatada.

Viljandi Linnavalitsus võttis A.Meritsa vaide menetlusse ja saatis A.Meritsale 20.02.2007.a kirja nr 17-10/770, määrates vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva.

A. Meritsale saadetud kiri tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu 08.03.2007.a.

Viljandi Linnavalitsus andis 19.03.2007.a korralduse nr 217 “Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluse lõpetamine”, millega lõpetati Viljandi Linnavalitsuse 07.10.1996.a korraldusega nr 820 algatatud Viljandis Eha tänav 1 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara – 1909.a ehitatud segakonstruktsioonis elamu kompenseerimise menetlus ja tühistati Viljandi Linnavalitsuse 28.02.2000.a korraldus nr 138 “Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine”. Korraldus saadeti Artur Meritsale tähitult 21.03.2007.a, mis tagastati linnavalitsusele postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumise tõttu 07.04.2007.a.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

2. Kaebuse esitaja Artur Merits põhjendab oma kaebust alljärgnevalt. Kaebaja sai Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2007.a kirja kätte alles 03.05.2007.a, mida tõendab ümbriku koopia. Samas ümbrikus oli ka 19.03.2007.a korraldus nr 217, milles otsustati kaebaja jaoks üllatuslikult lõpetada vara kompenseerimismenetlus ja jätta kaebajale 28.02.2000.a korraldusega määratud kompensatsioon välja maksmata.

Kaebaja jaoks oli kompenseerimismenetluse lõpetamine täiesti ootamatu, sest ta oli esitanud varasemalt 11.12.2006.a korraldusele nr 905 vaide, taotledes ühtlasi kompenseerimismenetluse peatamist. Viljandi Linnavalitsus on varem seoses erinevate vaidlustega kompenseerimismenetluse peatanud, seega oli kaebajal alus arvata, et vastustaja peatab ka seekord kompenseerimismenetluse kuni vaide läbivaatamiseni. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus kaebaja oli taotlenud Viljandi Linnavalitsuselt kompenseerimismenetluse peatamist ning esitanud vaide, oleks viimane pidanud teatama kaebajale, et vaatamata vaide esitamisele tema peatamistaotlust ei rahuldata. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga, kui kaebaja saab oma peatamistaotluse rahuldamata jätmisest teada alles koos korraldusega, millega on kompenseerimismenetlus juba lõpetatud ja kaebaja kompensatsioonisummast ilmajäetud (tegelikkuses polegi vastustaja peatamistaotluse osas siiani seisukohta võtnud, puudub ka mistahes korraldus vaidemenetluse lõpetamise kohta). Kaebaja esitas 19.03.2007.a korraldusele nr 217 vaide, milles selgitas, et ta ei saanud 20.02.2007.a kirjas märgitud puudusi 10 päeva jooksul kuidagi kõrvaldada, sest ta sai selle kirja kätte alles 03.05.2007.a. Kaebaja viitas oma varasemale taotlusele kompensatsiooni vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks, milles on rõhutatud, et kui taotlust ei peeta põhjendatuks, siis lahendada taotlus nii, et kaebajal oleks siiski võimalus otsustada, kas kompensatsioon vastu võtta või mitte. Kui kaebaja oleks teadnud, et tema taotlust ei rahuldata, oleks ta kompensatsiooni vastu võtnud. Viljandi Linnavalitsus lahendas kaebaja viimase vaide 09.07.2007.a korraldusega nr 490, mille kaebaja sai kätte 27.07.2007.a. Nimetatud korraldusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et asjaolu, et kaebaja ei saanud 20.02.2007.a kirja puuduste kõrvaldamise kohta õigeaegselt kätte, ei saa võtta mõjuvana. Viljandi Linnavalitsus saatis kõnesoleva kirja väidetavalt tähitult, kuid kaebaja ei võtnud seda vastustaja sõnutsi vastu. Eeltoodust selgub, et Viljandi Linnavalitsus tunnistab, et 20.02.2007.a kirja ei õnnestunud kaebajale õigeaegselt kätte anda, kuid asub seejuures seisukohale, et see olnuks justkui kaebaja probleem, et ta kirja kätte ei saanud, mis võimaldab vastustajal kompenseerimismenetluse kaebaja teadmata lõpetada.

Kaebaja ei nõustu linnavalitsuse seisukohaga. Vaides märgitud elukoht on kaebaja tegelik elukoht, kuid seejuures viibib kaebaja aeg-ajalt periooditi ka Tallinnas, Tartus või Pärnus. Kaebaja abikaasa on puudega ning viibib seetõttu sageli eelnimetatud linnades teatud perioodidel ravil. Sellistel puhkudel sõidab kaebaja temaga alati kaasa. Kuivõrd Viljandi Linnavalitsus teostab sotsiaalhoolekannet, siis peaks viimane olema sellest põhimõtteliselt teadlik. Lisaks on kaebajal aeg-ajalt tarvis käia ka oma lapsi abistamas, mistõttu ta võib ka mõne nädala Viljandist eemal olla.

Antud omandireformi alases küsimuses on erinevad vaidlused kestnud juba sisuliselt 1991. aastast alates. Seetõttu ei saa kaebajalt eeldada, et ta viibiks pidevalt kodus haldusorgani järjekordse korralduse vm kirja ootuses. Kaebaja ei ole kõnesoleva kirja vastuvõtmisest keeldunud ja läks sellele esimesel võimalusel järgi. Õiguslikult ei saa kaebajale seda kuidagi ette heita, et ta 20.02.2007.a kirja varem kätte ei saanud.

Seega on Viljandi Linnavalitsus rikkunud 19.03.2007.a korraldust nr 217 andes hea halduse tava, jättes kaebajale mulje, justkui mingi menetlus on seoses kompenseerimismenetlusega veel pooleli, mis takistab kompensatsioonisumma väljamaksmist või vastava menetluse lõpetamist. Tegelikkuses aga oli vastustaja otsustanud kaebaja teadmata tagastada tema vaide ning ühtlasi lõpetada ka kompenseerimismenetluse.

Kohtuistungil täiendas kaebuse esitaja oma kaebust ning palus kohtul lugeda kaebuse esitaja 31.01.2007.a vaide alusel algatatud vaidemenetlus Viljandi Linnavalitsuse 11.12.2006.a korraldusele nr 905 mitte lõpetatuks ning teha Viljandi Linnavalitsusele ettekirjutus vaidemenetluse jätkamiseks ja kohustada Viljandi Linnavalitsust määrama kaebuse esitajale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja kompensatsioonisumma vastu võtmiseks. Samuti palus kaebuse esitaja tühistada Viljandi Linnavalitsuse 19.03.2007.a korraldus nr 217.

Vastustaja seisukohad

3. Viljandi Linnavalitsus vastustajana ei nõustu kaebuse esitaja väidetega ja vaidleb kaebusele vastu.

Viljandi Linnavalitsuse 11.12.2006.a korraldusega nr 905 määrati kaebajale 28.02.2000.a korraldusega määratud kompensatsiooni vastuvõtmise uueks tähtajaks 28.02.2007.a. Seega jäi Artur Meritsal 2,5 kuud aega esitada kohalikule omavalitsusele avaldus kompensatsiooni kandmiseks subjekti pangakontole.

Linnavalitsuse korraldus saadeti kaebuse esitajale tähitult 13.12.2006.a tema poolt antud aadressile, Riia mnt 28a-27. Tähitud kiri tagastati linnavalitsusele hoiutähtaja möödumise tõttu 15.01.2007.a.

Nagu ka kaebuses kirjas, esitas Artur Merits eelpool nimetatud korraldusele nr 905 vaide. Vastustajale jääb arusaamatuks asjaolu, kui kaebaja ei ole korraldust üldse kätte saanud (nagu ta väidab), kuidas saab ta selle kohta vaide esitada.

Viljandi Linnavalitsus arutas Artur Meritsa 31.01.2007.a esitatud vaiet ning leidis, et esitatud vaides on puudused, mis tuleb vaide esitajal kõrvaldada. Vastava sisulise kirja saatis Viljandi Linnavalitsus 20.02.2007.a Artur Merits’le, millega antakse vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 78 kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks vaides. Nimetatud kiri saadeti Artur Meritsale tähitult 20.02.2007.a, mis tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu 08.03.2007.a.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et ta sai 20.02.2007.a saadetud kirja ning 19.03.2007.a korralduse nr 217 kätte alles 03.05.2007.a on ebatäpne. Nagu eelpool kirjeldatud, saatis vastustaja nii kirja kui ka korralduse välja täpselt õigel ajal ning seadust järgides ehk tähitult, kuid need saadeti tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu.

Kaebaja sai nimetatud kirja ja korralduse kätte 03.05.2007.a põhjusel, et ta ise helistas linnavalitsusse ja palus need mõlemad dokumendid temale uuesti saata. Seepärast need ka korraga saadeti kaebajale. Vastustaja järeldab, et kaebaja pidi olema sellisel juhul teadlik, et tema vaidele vastatakse.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et tema jaoks oli kompenseerimismenetluse lõpetamine täiesti ootamatu, kuna ta oli varasemalt esitanud vaide, taotledes ühtlasi kompenseerimismenetluse peatamist ei ole asjakohane. Kaebaja ei saa eeldada, et linnavalitsus, olles eelnevalt seoses erinevate vaidlustega kompenseerimismenetluse peatanud, seda ka antud juhul teeks. Samuti ei saa kaebaja loota, et võttes linnavalitsuse kirju vastu sellisel ajal, kui tema soovib, saab ta tahtlikult venitada kompenseerimismenetluse protsessi.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 81 võib haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik haldusakti adressaadi kaitseks. Antud juhul sõltus kaebajast endast, kas ta esitab haldusakti jõustumisest alates avalduse kompensatsiooni summa vastuvõtmiseks, koos arve numbriga kuue kuu jooksul või ei ning kuna aeg selle esitamiseks on piisav, siis selles osas ta kaitset ei vaja.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide, et Viljandi Linnavalitsus oleks pidanud teavitama, et olenemata vaide esitamisest tema peatamistaotlust ei rahuldata, ei ole asjakohane, kuna Viljandi Linnavalitsus saatis Artur Meritsale 20.02.2007.a tähitud kirja, milles annab vaide esitajale 10 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks vaides. Nimetatud tähitud kiri tagastati linnavalitsusele hoiutähtaja möödumise tõttu 08.03.2007.a. Kuna nimetatud asjas oli jõustunud kohtuotsus ning vaides puuduste kõrvaldamiseks antud 10 päeva poleks midagi muutnud kompenseerimismenetluses, ei pidanud linnavalitsus vajalikuks kompenseerimismenetlust peatada.

Vastustaja on seisukohal, et nimetatud 10 päeva, mis anti puuduste kõrvaldamiseks, ei ole nii pikk aeg, et see kuidagi haldusakti adressaadi õigusi rikuks, selliselt, et haldusakti adressaat kaitset vajaks selleks ajaks.

Artur Meritsal on vaidlustatud korralduse jõustumisest kuue kuu jooksul aega esitada avaldus kompensatsiooni kandmiseks õigustatud subjekti pangakontole, mis on piisav ja mõistlik aeg vajaliku avalduse esitamiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud kompenseerimise menetluse peatamine vaide menetluse ajaks.

Vastavalt HMS §-le 81 võib haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik haldusakti adressaadi kaitseks. Antud juhul sõltus A. Meritsast endast, kas ta esitab haldusakti jõustumisest alates avalduse kuue kuu jooksul või ei ning kuna aeg selle esitamiseks on piisav, siis selles osas ta kaitset ei vaja.

Asjaolu, et kaebaja sai oma peatamistaotluse rahuldamata jätmisest teada alles koos korraldusega, millega on kompenseerimismenetlus juba lõpetatud ja kaebaja kompensatsioonisummast ilma jäetud ei ole tingitud vastustaja käitumisest. Vastustaja vaatas kaebaja esitatud vaide läbi 19.02.2007.a istungil ning leidis, et vaide esitajale tuleb anda puuduste kõrvaldamiseks aega, seaduses ettenähtud korras, 10 päeva. Vastava kirja saatis linnavalitsus Artur Meritsale 20.02.2007.a Nagu eespool mainitud, saadeti see hoiutähtaja möödumise tõttu vastustajale tagasi 08.03.2007.a.

Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja ise ei ole huvitatud vaide lahendamise tulemustest teadasaamisest ning vastustaja on omaltpoolt teinud kõik, et need vaide esitajale kätte toimetada ei saa vastustaja omaltpoolt rohkem sellele kaasaaidata.

Hea halduse tavaga ei ole midagi tegemist juhul kui isik ei võta haldusorgani saadetud korraldusi ja kirju vastu.

Vastustaja lahendas kaebaja 28.05.2007.a esitatud vaide 19.03.2007.a korralduse nr 217 tühistamise nõudega ning ei rahuldanud vaiet.

Põhjendustena tõi vastustaja välja järgmised asjaolud: vaide menetluse etapid, nõuded ja tähtajad on määratud haldusmenetluse seadusega. Põhjendust, et vaide esitaja ei saanud õigel ajal kirja kätte, ei saa võtta mõjuvana. Viljandi Linnavalitsus saatis 20.02.2007 vaide esitajale kirja nr 17-10/770 tähitult, kuid subjekt ei võtnud kirja vastu. Linnavalitsusele 31.01.2007 allkirjastatud vaides ei teavitanud vaide esitaja, et ei ela antud ajahetkel nimetatud postiaadressil.

HMS § 26 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks.

Viljandi Linnavalitsuse 19.09.2005 korraldusega nr 732 määrati kaebajale kompensatsioonisumma vastuvõtmise uueks tähtajaks 31.12.2005, mille järel esitas kaebaja kaebuse halduskohtusse. Kohtuotsuse jõustumisel uuendas linnavalitsus 19.09.2005 korralduse nr 732 “Kompensatsiooni vastuvõtmiseks uue tähtaja määramine” menetlust ja määras Artur Meritsale kompensatsiooni vastuvõtmise uueks tähtajaks 28.02.2007. Vastustaja leiab, et kaebajal on olnud piisavalt aega jõudmaks selgusele, kas võtta kompensatsioon vastu või mitte. Vastustaja on aastate jooksul teinud omalt poolt kõik, et Artur Meritsal oleks võimalik kompensatsioonisumma vastu võtta. Pikendanud tähtaegu, uuendanud menetlusi.

Linnavalitsus ei tunnista, et 20.02.2007.a kirja ei õnnestunud kaebajale õigeaegselt kätte anda, vaid konstateerib fakti, et kaebaja järjekordselt ei võtnud vastustaja poolt saadetud tähitud kirja vastu. Kui kaebaja on teadlik vaide esitamise tähtaegadest peab ta olema teadlik ka vaidele vastamise korrast ning vaide läbivaatamise tähtajast.

Kui kaebaja viibib nii tihti oma elukohast eemal oleks ilmselt mõistlik eeldada, et kaebaja ise tunneb huvi, kas vaie on lahendatud või kirjale vastatud. Ta peab olema teadlik ka kutse saatmisest istungile asja arutamiseks. Kui kaebaja esitab vaide on ilmselt mõistlik eeldada, et see ka läbi vaadatakse ja läbi vaatamise tulemusest vaide esitajat ka informeeritakse. Vastavalt HMS §-le 84 lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kaebaja poolt on pahatahtlik ning solvav eeldada, et haldusorgan ei lahenda vaiet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja poolt Viljandi Linnavalitsusele esitatud vaided on linnavalitsus läbivaadanud seaduses ettenähtud aja jooksul.

Kaebaja ise viitab oma kaebuses, et ta viibib sageli oma elukohast eemal. Vastavalt HMS § 76 lõikele 2 tuleb vaides märkida vaide esitaja postiaadress. Vastustaja eeldab, et seadusandja mõte nimetatud punktis on see, et vaide esitaja paneb vaidesse kirja postiaadressi, milliselt ta saab kätte vastuse vaidele.

Asjakohane on kaebaja väide, et antud omandireformi alases küsimuses on erinevad vaidlused kestnud juba 1991. aastast alates. Seda peamiselt Artur Meritsa poolt esitatud vaiete ja kaebuste tõttu. Vastustaja omalt poolt ei ole kuidagi takistanud nimetatud protsessi lõpetamist. Seepärast ei ole asjakohane kaebaja väide, et ta ei saa viibida pidevalt kodus haldusorgani järjekordset korraldust või kirja oodates, kuna jutt on kaebaja esitatud vaiete lahendamisest ning kirjadele vastamisest ehk kui inimene esitab haldusorganile vaide, peaks olema ka tema huvi, et kuidas tema vaie lahendatakse. Lõputult ei ole võimalik asja lahendamist edasi lükata ning protsessi venitada.

Samuti jääb vastustajale arusaamatuks asjaolu, et kaebaja ei ole aastast 1991 alguse saanud vaidlustes peaaegu mitte ühtegi vastustaja kirja ega korraldust õigeaegselt vastu võtta saanud.

Vastustaja on saatnud kaebajale kõik korraldused ja kirjad tähitult. Need on aga hoiutähtaja möödumise tõttu vastustajale tagastatud.

Viljandi Linnavalitsus on pidanud kinni menetlusnormidest, vaide lahendamise tähtaegadest ning saatnud kõik korraldused ning kirjad seaduse alusel – tähitult, kuid kaebaja ei võta vastustaja poolt saadetavaid dokumente vastu. Vastustaja arvates on Artur Merits pahatahtlikult venitanud eelpool käsitletud omandireformi protsessi lõpuleviimist.

Vastustaja Viljandi Linnavalitsus palub jätta Artur Meritsa kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on omandireformist tulenev avalik-õiguslik suhe, mille tõttu kuulub käesoleva vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. HKMS §

6 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist, mille tõttu on tegemist lubatava kaebusega. HKMS § 9 lõige 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. ORAS § 19 lõike 1 kaks esimest lauset sätestavad, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja vaideotsuse kätte 27.07.2007.a (tl 5), mida tõendab koopia ümbrikust (tl 17) ja kuna kaebus on Tartu Halduskohtus registreeritud 24.08.2007.a (tl 3) on tegemist tähtaegselt esitatud kaebusega.

5. HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt on kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi ja teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks, samuti tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohus saab tuvastada toimingu õigusvastasuse ja tühistada ainult isiku õigusi rikkuva või vabadusi piirava haldusakti ja teha haldusorganile kohustuslikud ettekirjutused ainult juhul, kui on rikutud isiku subjektiivseid õigusi. Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et vaidemenetlus on õigusvastaselt lõpetamata, vaidlusalune haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi, mille tõttu kuulub kaebus rahuldamisele.

Templijäljendiga A.Meritsa 31.01.2007.a vaidel (tl 13) on tõendatud, et A.Merits esitas 08.02.2007.a Viljandi Linnavalitsusele vaide Viljandi Linnavalitsuse 11.12.2006.a korraldusele nr 905. Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2007.a kirjaga (tl 15-16) on tõendatud, et vastustaja jättis vaide käiguta ja andis kaebuse esitajale 10- päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja linnavalitsuse kirja kätte alles 03.05.2007.a. Vaide tagastamist reguleerib HMS § 79, mille 1. lõike punkti 2 kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud.

HMS § 79 lõige 3 sätestab, et vaide tagastamisest teatatakse isikule posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. HMS § 86 sätestab lõikes 1, et vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta.

Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt vormistatakse ka vaide tagastamine haldusorgani poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitajale oleks vastustaja poolt 08.02.2007.a vastuvõetud vaie tagastatud ja tagastamist vastavas teates põhjendatud ning selgitatud edasikaebamise korda. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kohus on seisukohal, et vastustaja on HMS § 79 lõike 3 eiramisega rikkunud menetlusnõudeid ja menetlusnõuete rikkumine on mõjutanud asja otsustamist. Omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 13 lõige 7 sätestab, et õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse.

Kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kompensatsiooni rahas väljamaksmise korral aga õigustatud subjekti näidatud pangakontole, siis kompenseerimise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse. Kui õigustatud subjekt on õigeaegselt esitanud avalduse kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kuid seda ei ole rahuldatud erastamisväärtpaberite väljaandmise tähtaja jooksul, siis peab ta kuue kuu jooksul nimetatud tähtpäevast arvates esitama avalduse kompensatsiooni maksmiseks pangakontole.

Kui õigustatud subjekt nimetatud avaldust mõjuva põhjuseta tähtaegselt ei esita, siis kompenseerimise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 13. juulist 1993. a nr. 216 Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohta (edaspidi Määrus) punkt 34 sätestab, et Kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta tehakse õigustatud subjektidele teatavaks kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta paigutatakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse, ärakiri korraldusest kompensatsiooni määramise kohta antakse igale õigustatud subjektile või tema volinikule allkirja vastu.

Kui õigustatud subjekte on rohkem kui üks, siis antakse igale isikule korralduse ärakirja asemel väljavõte korraldusest, kus näidatakse ära ainult temale määratud kompensatsiooni osa. Õigustatud subjekt on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates vara kompenseerimise otsuse vastuvõtmisest, esitama kohaliku omavalitsuse täitevorganile vormikohase avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks tema poolt näidatud pangakontole. Kui õigustatud subjekt on õigeaegselt esitanud avalduse kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kuid seda ei rahuldata erastamisväärtpaberite väljaandmise lõpptähtpäevaks, siis peab ta kuue kuu jooksul nimetatud tähtpäevast arvates esitama avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks tema poolt näidatud pangakontole.

Kui õigustatud subjekt ei saa nimetatud tähtaja jooksul mõjuvatel põhjustel esitada kompensatsiooni väljamaksmise avaldust, peab ta sellest enne tähtaja möödumist teatama kohaliku omavalitsuse täitevorganile ja taotlema tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan loeb esitatud põhjused mõjuvateks, pikendab ta kompensatsiooni vastuvõtmise tähtaega. Kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan leiab, et kompensatsiooni tähtajaks vastuvõtmata jätmise põhjused ei ole mõjuvad või on tõendamata, annab ta korralduse tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, teatades sellest taotlejale.

Kui õigustatud subjekt ei esita kompensatsiooni väljamaksmise avaldust viimaseks tema suhtes kehtestatud tähtajaks, tühistab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kompenseerimisotsuse ja lõpetab kompenseerimismenetluse. Kuna vastustaja ei ole seaduslikus korras tagastanud kaebuse esitaja vaiet, siis puudub vastustajal õiguslik alus vaidlusaluses korralduses toodud väiteks, et õigustatud subjekt A.Merits ei ole esitanud määratud tähtaja jooksul vormikohast avaldust kompensatsiooni kandmiseks pangakontole. Põhjendatuks tuleb lugeda kaebuse esitaja väide, et vastustaja on eiranud hea haldus tava.

Vastustajal sai õiguslik alus kaebuse esitaja suhtes ORAS § 13 lõikes

7 sätestatu ja Määruse punktis 34 sätestatu kohaldamiseks tekkida ainult pärast seda, kui ta teavitas HMS §-de 79 lõikes 3 ja 86 sätestatu kohaselt kaebuse esitajat vaide tagastamisest. Kuna vastustaja on selle kohustuse jätnud täitmata, siis oli kaebuse esitaja õigustatud hea halduse tavast tingituna arvama, et tema vaide lahendamine viibib ja ta ei ole õiguslikult veel seotud vormikohase avalduse esitamise kohustusega. Vastustaja poolt esitatud asjaolud ei anna alust väiteks, et kaebuse esitaja on vaidemenetluses käitunud pahauskselt. Vastustaja poolt läbiviidud vaidemenetlus on seega vastuolus HMS §-dega 58, 79 lõike 1 punktiga 2 ja lõikega 3 ja §-ga 86. Vaidlustatud korraldus on aga vastuolus ORAS § 13 lõikega 7 ja Määruse punktiga 34. Õigusvastane vaidemenetlus ja haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus lahendada 08.02.2008.a A.Meritsalt laekunud vaie seadusega sätestatud korras ja määrata A.Meritsale uus tähtaeg vormikohase avalduse (Määruse p 34) esitamiseks.

6. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lõige 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja kohaselt on kaebuse esitaja menetluskulude suuruseks 16 895 krooni, millest 80 krooni on riigilõiv ja 16 815 krooni kulutused õigusabile. Menetluskulude kandmine on kuludokumentidega tõendatud. Kohus on seisukohal, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt välja mõista.

Roby Koik Kohtunik