2-07-34769/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-34769

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2007.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-34769 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K.K. ja K.V. vastu 138 349,73 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); • hageja esindaja Terje Tuuga (asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); • kostja I K.K. • kostja II K.V. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K.K. ja K.V. vastu 138 349,73 krooni nõudes. 2. Välja mõista K.K. ja K.V. solidaarselt 138 349,73 krooni (ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend üheksa krooni ja 73 senti) Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. 3. Välja mõista K.K. ja K.V. solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (80 000,00 krooni) kuni põhinõude täitmiseni 0,25 % päevas alates 07.09.2007.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K.K. ja K.V.i kanda solidaarselt.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord K.K. ja K.V. võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates

2 tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 07. septembril 2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi K.K. ja K.V. vastu hageja ja K.K. vahel 06.12.2006 sõlmitud krediidilepingust nr 0608135/96kp ning hageja ja K.V. vahel 06.12.2006 sõlmitud käenduslepingust krediidi võlgnevuse 80 000,00 krooni, intressi 8 799,73 krooni, viivise 33 200,00 krooni, leppetrahvi 16 000,00 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste 350,00 krooni nõudes. Hageja palub välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt 138 349,73 krooni ning viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni 0,25 % päevas alates 07.09.2007. Hageja palub kohtul esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile, palub hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas nad tunnistavad hagi, millised on nende vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 22.09.2007 K.K. `le isiklikult ning K.V.i abikaasale K.V. edasiandmiseks allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostjad kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-d 1, 2 ja 4 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla nii varaline kui mittevaraline, kusjuures varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

3 Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K.K. ja K.V. vastu 138 349,73 krooni nõudes solidarselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannavad antud asjas menetluskulud kostjad solidaarselt.

Kohtunik