Legislator Case Law & Legislation
2-06-34705/1 AI generated

2-06-34705/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-34705/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Legislator headnote

AI generated

2-06-34705/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Keywords

AI generated
hardship clause insufficient change in circumstances insufficient health worsening insufficiently substantiated grievances changed financial circumstances insufficient economic hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. november 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-34705 Tsiviilasi AS-i E hagi OB vastu 2632,54 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS E (registrikood XXX asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja EE kostja OB(isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OB´lt võlgnevus 2632,54 krooni (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni ja viiskümmend neli senti) AS-i E kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Kõik menetluskulud jätta OBkanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

2

Asjaolud ja menetluse käik AS E esitas 07.11.2006.a kohtule hagi OB vastu põhivõla 1316,77 krooni ja viivise 1315,77 krooni, kokku 2632,54 krooni väljamõistmiseks. Samuti palus hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja on saanud hagimaterjalid kätte 07.11.2007.a oma töökohas OÜ B, aadressil XXX. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 2 teine lause sätestab, et kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). VÕSRS § 12 lg 1 sätestab, et enne 1. juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2632,54 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik