2-07-39865/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-39865 Tsiviilasi AS-i H (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi VK(K , isikukood XXX, elukoht XXXX) vastu 47 362,19 krooni ja täiendava viivise saamiseks RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista VK 47 362,19 krooni AS-i H kasuks. 3. Välja mõista VK viivis põhinõudelt (39 194,02 krooni) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest (27.09.2007) kuni põhinõude täitmiseni AS-i H kasuks. 4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta VK kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud AS H esitas 27.09.2007 hagi VK vastu 47 362,19 krooni ja täiendava viivise saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust, millest tulenevaid kohustusi ei täitnud kostja nõuetekohaselt.

Kostja võttis kohtule 23.10.2007 esitatud vastuses hagiavaldusele hageja nõude õigeks.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Poolte vahel 26.07.2005 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 alusel on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 39 194,02 krooni, intressi summas 5 153,44 krooni, viivised summas 2 251,75 krooni ja leppetrahvi summas 762,98 krooni, kokkusummas 47 362,19 krooni ning täiendav viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 47 362,19 krooni ja täiendav viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik