Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-45488/3 AI generated

2-07-45488/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-07-45488/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Eesti Ühispank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) hageja esindaja Liivi Väärsi, kostja Urmas Lauri (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx) 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr A060038896 alusel.

Legislator headnote

AI generated

2-07-45488/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub VÕS § 401; 397; 396 lg 1; 398 lg 1; 113 alusel kostjalt välja mõista 23 359,70 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr A060038896 alusel ning 49 779,87 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr L060039455 alusel.

Keywords

AI generated
damage to credit bank credit balance credit control bank charges consumer credit revocation short-term credit
AI generated
2-08-2759/2
septembril 2005 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A050009782, mille kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi limiidiga 8000 krooni ja mille kohaselt kostja kohustus tasuma intressi määraga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 12. päev, mil tehti intresside makseid ja kohustuslikud tagasimaksed kostja arvelduskontolt kaardikontole. Kostja kohustus garanteerima iga kalendrikuu 12. kuupäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul arvestas hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Arvelduskontol vajaliku summa puudumise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi 1000 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast blokeeris hageja ühepoolselt kaardi, algatas lepingu ülesütlemise ning lõpetas 02. mail 2007.a. lepingu. 03. detsembri 2007.a. aasta seisuga võlgnes kostja hagejale 5686,89 krooni krediiti, 410,05 krooni intressi, viivis moodustas 189,67 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni – kokku 7286,61 krooni. Lisaks palub hageja kosjalt välja mõista 03. detsembrist 2007 viivise protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras, milleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr, millele lisatakse 7% aastas. Enne 01. jaanuari 2008.a. oli nimetatud intressi määr 4% aastas.
2-08-65186/3
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Pank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) hageja esindaja Liivi Väärsi, kostja Ruth Reinloo (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxx x) Resolutsioon Välja mõista Ruth Reinloolt 30 225,15 krooni ja viivis alates 30.09.2008 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,030% päevas põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks.
2-09-53601/8
Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja (T H) sõlmisid sõlmisid sõlmisid sõlmisid 30.11.2005 30.11.2005 30.11.2005 30.11.2005 vaba tagasimaksega vaba tagasimaksega vaba tagasimaksega vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 05 krediitkaardi kasutamise lepingu nr 05 krediitkaardi kasutamise lepingu nr 05 krediitkaardi kasutamise lepingu nr 05-246379 246379 246379 246379-RK, RK, RK, RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Revx (P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 4 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas.
2-11-22536/12
Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.
2-05-23234/5
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 07.august 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-23234 Tsiviilasi AS Hansapank hagi Ü.E.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2007, Rapla

Tsiviilasja number 2-07-45488

Tsiviilasi AS SEB Eesti Ühispanga hagi Urmas Lauri vastu kohustuse täitmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Eesti Ühispank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) hageja esindaja Liivi Väärsi, kostja Urmas Lauri (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx)

Resolutsioon Välja mõista Urmas Laurilt 23 359,70 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr A060038896 alusel.

Välja mõista Urmas Laurilt 49 779,87 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr L060039455 alusel.

Edasikaebamise kord Urmas Laur võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale

14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Pooled sõlmisid 19.01.2007 Magnet krediitkaardi laenulepingu nr A060038896, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi Magnet krediidilimiidiga 21 000.- kr. Kohustuslikuks tagasimakse summaks vastavalt lepingule oli 875.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 6.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid arvelduskontolt kaardikontole. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole järgneva kuu 6.kuupäevaks piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist vastavalt SEB üldtingimustele

võlaõigusseaduses sätestatud määras kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt ei teostanud ja hageja blokeeris kaardi ühepoolselt ja algatas lepingu ülesütlemise. 05.10.2007 lõpetas hageja kostjaga lepingu. Vastavalt lepingu p-le 9.1 lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Vastavalt lepingu p-dele 7.4, 7.4.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingutingimuste rikkumisel leppetrahvi 1000.- kr. Seisuga 09.10.2007 võlgneb kostja hagejale tasumata krediidi 21 081,27 kr, intressi 1138,82 kr, viivis 139,61 kr, leppetrahvi 1000.- kr, kokku 23 359,70 kr, mida tõendab laenu maksete aruanne ja laenukonto liikumised.

13 09.2006 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr L060039455, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 55 000.- kr, intressimääraga 16% aastas, laenutähtpäevaga 11.09.2010. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustus kostja laenu ja intressi tasuma iga kalendrikuu 11.kuupäeval. Kostja alates 11.07.2007 enam lepingu alusel laenu ja intressi lepingus sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei ole reageerinud. Vastavalt lepingu p-le 20 pank ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub VÕS § 401; 397; 396 lg 1; 398 lg 1; 113 alusel kostjalt välja mõista 23 359,70 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr A060038896 alusel ning 49 779,87 krooni ja viivis alates 10.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr L060039455 alusel.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 19.11.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni.

Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist.

VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruses. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: