2-07-13197/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-13197 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2007, Tallinn Tsiviilasi A-K.T hagi J.L vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.07.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A-K.T apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

06. november 2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja A-K. T, IK xxxxxxxxxxx, elukoht x, esindaja adv Mare Lust Kostja J. L, IK xxxxxxxxxxx, elukoht x1 Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 30.07.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 04.04.2007 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sündisid hagejal kooselust kostjaga xx.xx.xxxx tütar L. L ja xx.xx.xxxx tütar L-M. L. Lapsed elavad koos hagejaga. Tütar L tehtavad kulutused ühes kuus on järgmised: söök 2500 krooni, õpingud Tallinna Kunstikoolis 210 krooni, kunstitarbed 250 krooni, õppevahendid 100 krooni, sporditarbed, raamatud, jms 1000 krooni, taskuraha ja vaba aeg 1000 krooni, kommunaalkulud 1500

2(3) krooni, ravimid 700 krooni, riided ja jalatsid 2000 krooni, transport 150 krooni, kooliekskursioonid 1000 krooni ja arstiabi 500 krooni, kokku 10 910 krooni. Tütar L.M ülalpidamiskulud ühes kuus on järgmised: söök 2300 krooni, iluuisutamise treeningud 1100 krooni, laagrid 300 krooni, võistlusmaksud 100 krooni, spetsriietus 270 krooni, taskuraha ja vaba aeg 1000 krooni, kommunaalkulud 1500 krooni, ravimid 700 krooni, riided ja jalatsid 2000 krooni, transport ja koolitarbed 300 krooni, kooliekskursioonid 500 krooni, kokku 10 070 krooni. Hageja töötasu on 6000 krooni, kostja varaline seisund on tunduvalt parem. Hageja palub välja mõista kostjalt tütar L.Li ülalpidamiseks igakuiselt 8500 krooni ja tütar L-M. L ülalpidamiseks igakuiselt 8000 krooni alates 04.04.2006.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja elas kuni 2007 aprillini kostjale kuuluvas majas, kõik maksed tasus kostja, ostis ka toitu. Pärast kinnistu võõrandamist üüris lastele ja nende emale korteri, kuid hageja asus elama oma kinnistule Viimsis. Hageja keskmine sissetulek 2007 on 7379 krooni ja talle kuulub kinnistu, milleks on elamumaa Harjumaal Viimsi vallas x külas. Kostja sissetulek on Eesti X Ametiühingu esimehena 10 000 krooni, kostjale kuulub Läänemaal Hanila vallas x külas x kinnistu ja maatulundusmaa x vallas. Kostja täidab ülalpidamiskulutusi endisest abielust sündinud laste J(sündinud xxxx), M (sündinud xxxx) ja E (sündinud xxxx) suhtes, tasudes igakuiselt nende emale 6000 krooni kuus. Hageja on kulud laste toidu, kommunaalkulude, vaba aja, riiete ja ekskursioonide osas üle hinnanud. Kostja on valmis maksma kummalegi lapsele 3000 krooni kuus

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja J. L 3000 krooni igakuiselt kummagi tütre ülalpidamiseks alates 04.04.2007 kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras A-K. T kasuks. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses J.L kanda.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja ja kostja esitasid oma palgatõendid, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek on märksa suurem kui hagejal, kuid kostjal on ülal pidada veel üks alaealine laps - xx.xx.xxxx sündinud E. Samuti omavad kinnivara mõlemad menetlusosalised. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadused. Kostja vastuväited hageja poolte esile toodud kulutuste liigse suuruse osas on põhjendatud, kulutusi on võimalik optimeerida ning 3000 krooni oleks piisav summa, et tagada lapse ülalpidamine. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha.

5. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest. Hagi esitati 04.04.2007, seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. PKS §

70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja märkis hagiavalduses elatise väljamõistmise ajaks 04.04.2006, kuid ei põhjendanud ega tõendanud kostja kohustuse täitmata jätmist laste osas.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

6. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada.

7. Otsus on üldsõnaline ja sellest ei nähtu, millised on laste vajadused ning kui palju kulub nende ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Otsusest ei selgu, miks kohus määras 16-aastase ja 13-aastase lapse ülalpidamiseks kummalegi 3000 krooni, mis sisaldab tulumaksu. Samuti ei ole võimalik aru saada, kas vanemad peavad lapsi ülal pidama võrdselt või mitte.

3(3)

8. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on paremini varaliselt kindlustatud kui hageja. Poolte kooselu ajal võimaldasid nad lastele kindlustatud elu ja harrastusi. Ka peale kooselu lõppu peaks lastel säilima samasugune elukvaliteet, kui poolte kooselu ajal.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

10. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohtu istungil loobus apellant kaebusest osas, milles ta palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist. Seetõttu ringkonnakohus seda nõuet enam ei käsitle.

12. Kolleegium ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Kohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks hagi ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Asjaolu, et hageja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme.

13. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 arvestas kohus elatise suuruse määramisel nii laste vajaduste kui vanemate varalise seisundiga. Kohus arvestas sellega, et kostja igakuine sissetulek on suurem kui hagejal, kuid arvestas ka sellega, et kostja on kohustatud ülalpidamist andma veel ühele alaealisele lapsele. Samuti arvestas kohus sellega, et mõlemal vanemal on kinnisvara. PKS § 60 lg 1 paneb mõlemale vanemale kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Asjaolusid, mille tõttu kostja peaks käesoleval juhul kandma suurema osa ülalpidamiskuludest, tuvastatud ei ole.

14. Laste vajaduste hindamisel nõustus kohus kostja väidetega, et kulutused on üle paisutatud ning neid on võimalik optimeerida. Hageja tugineb sellele, et kooselu ajal oli neil võimalik laste peale nii palju kulutada ning lastel peaks säilima samasugune elukvaliteet. Samas ei arvesta hageja sellega, et kooselu ajal töötas kostja kõrgepalgalisel töökohal, mis võimaldas selliste kulutuste tegemist ning elukvaliteedi languse põhjustas mitte kooselu lõppemine vaid töökoha kaotus. Seetõttu ei saa vajaduste määramisel käesoleval ajal lähtuda kunagistest võimalustest, mida enam ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt määratud vajaliku elatusraha suurusega 3000 krooni kummalegi lapsele. Kui kostja

10 000 kroonine palk jagada kostja enda ja kolme ülalpeetava vahel, ei võimalda see suurema elatise väljamõistmist.

15. Kolleegium ei näe käesoleval juhul vajadust lastele erinevas suuruses elatusraha määramiseks, nagu hageja taotles. Tegemist on ühes perekonnas kasvavate, väikese vanusevahega koolilastega, kellest kumbki pole erivajadustega.

16. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Reet Allikvere Gaida Kivinurm Iko Nõmm