2-06-7194/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-06-7194/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number 2-06-7194
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2007, Tallinn Tsiviilasi R.V hagi L.Ji vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.07.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.V apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja R.V, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x, esindaja adv Imbi Seimar Kostja L.J, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x
RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 09.07.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealise tütre H-M. J bioloogiline isa. Hageja palus tuvastada lapse põlvnemine endast. 2. Kostja arvates on hagiavaldus pahatahtlik.
Esimese astme kohtu otsus 3. Kohus rahuldas hagi ja luges tuvastatuks, et xx.xx.xxxx Tallinnas sündinud H-M. J põlvneb R.Vst ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks kohtukulu 2060 krooni. 4. Lapse sünnitunnistusest nähtuvalt on lapse ema kostja. Isa kanne sünnitunnistusel, mille järgi lapse isa on R.J, on tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-05-1659 ebaõigeks. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo DNA ekspertiisi akti nr 050134 kohaselt on hageja 99,995 % tõenäosusega lapse isa.
2(2) 5. Põlvnemise tuvastamise nõudes alustati menetlust 2005 ning kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 alusel jäävad hageja põhjendatud kohtukulud kostja kanda, sest hagi rahuldati. TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel on hinnata hagi puhul tasu suurus õigusabi eest kohtu määrata. Kohtukulude nimekirja järgi palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu, mille suurus on 60 krooni ning tasu õigusabi eest 11 800 krooni. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu, kuuludes seega väljamõistmisele. Väljamõistetavat õigusabi kulu tuleb asja raskusastet arvestades vähendada ja õiglane on õigusabi osas kostjalt välja mõista 2000 krooni. Menetletav nõue seostus vanema kande vaidlustamise ning viidatud menetluses kogutud tõenditega.
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt advokaadi abi eest välja mõistetud kohtukulu suuruse osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks kantud põhjendatud õigusabikulu 11 800 krooni. 7. Hageja pöördus kohtusse oma seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Kostja, olles eelnevalt teadlik hageja põhjendatud nõudest, keeldus asja lahendamast kohtuväliselt. Tsiviilasja menetlus on olnud juriidiliselt keerukas ning õigusteadmisteta hageja oli sunnitud kasutama advokaadi abi kogu menetluse jooksul, tsiviilasi oli mahukas ja seotud eriteadmistega. 8. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud advokaadi abi eest. Hageja kandis advokaadi abi eest kohtukulu 11 800 krooni, mis oli vajalik ja põhjendatud. 2000 krooni on oluliselt väiksem summa, kui kohus oleks määranud riigi õigusabi korras advokaadile vastavalt justiitsministri kehtestatud tasumääradele. Kohtuotsusest jääb ka arusaamatuks, kelle suhtes väljamõistmisele kuuluv summa oleks õiglane.
Vastustaja seisukoht 9. Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 jäävad hagi rahuldamisel hageja põhjendatud kohtukulud kostja kanda. TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel on hinnata hagi puhul tasu suurus õigusabi eest kohtu määrata. Maakohus arvestas õigusabikulu suuruse määramisel nii asja raskusastet kui ka seda, et menetletav nõue seostus otseselt poolte vahel eelnevalt lahendatud vaidluse – vanema kande vaidlustamisega. Nimetatud menetluses on kostjalt hageja kasuks juba välja mõistetud ka õigusabikulu. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et tegemist on keerulise vaidlusega. Kogu vaidlus põhines DNA ekspertiisi tulemustel ning lahendati sisuliselt juba vanema kande vaidlustamise menetluses. 12. Eeltoodu alusel ei ole ringkonnakohtul alust hinnata asjaolusid maakohtust erinevalt ja muuta väljamõistetud õigusabikulu suurust.
R. Allikvere
G. Kivinurm I. Nõmm