2-07-26208/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-26208

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht

26. .november 2007a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-07-26208 Tsiviilasi Sxxxx Sxxx hagi Mxxxxx Lxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Mxxxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungita kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Sxxxx Sxxx hagi Mxxxxx Lxxxx vastu rahuldada.

Välja mõista Mxxxxx LxxxxxxxSxxxx Sxxx kasuks lapse Mxxxx Sxxxx isikukood 3xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 18.juuli 2007a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxx.a. Elatis tuleb kanda igakuiselt Mxxxx Sxxxxarveldusarvele nr 10010281176018 SEB Eesti Ühispangas.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 26. novembril 2007a. kohtu kantselei kaudu.

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele kahe kuu elatisesumma, s.o. 3600 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud Mxxxxx Lxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sxxxx xxxx esitas 18.07. 2007a. hagiavalduse Mxxxxx Lxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud laps Mxxxx Sxxxx Hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja kasvatab üksi kahte poega ja ei ole suuteline tagama laste soovide täitmist oma sissetulekust. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatusraha 1800 krooni kuus.

Kohus edastas TsMS § 393 alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 25.oktoobriks 2007a. Kostja hagile ei vastanud. Kohus oma määruses on hoiatanud kostjat TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 tagajärgedest.

Hageja on alates juulikuust k.a hooajatööline AS-s Põltsamaa Feliks ja otsib püsivat töökohta. Hageja on märkinud oma igakuiseks sissetulekuks peretoetuse 900.- kuus lapse kohta, kokku 1800.- kuus ja augustis 2007a saadud töötasu 5480.-( tl 13).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS §

407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohtule esitatud sünnitunnistuste koopia(tl.4) põhjal tuvastas kohus, et pooltel on xxxxxxxxxxxx.a. sündinud poeg Mxxxx Sxxx. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 1800 krooni kuus. Kohtu arvates on nõue põhjendatud.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte lapsed elavad hageja juures ja tema ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS §

61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2007.a on elatise miinimummääraks 1800 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise vähendamisel allapoole miinimummäära. Kostja elatisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatis 1800 krooni kuus. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates 01.november.2007a kuni laste täisealiseks saamiseni. PkS § 60 lg 2 kohaselt säilib elatise maksmise kohustus, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

PkS § 61 lg.1 järgi mõistetakse elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. Käesoleval juhtumil tuleb elatis välja mõista Sxxxx Sxxx kasuks. Samas on hageja hagiavalduses taotlenud elatise maksmist lapse nimel olevale pangakontole. Kuna alaealise seaduslik esindaja on tema vanem, s.o. Sxxxx Sxxxx kellel on õigus teha otsustusi lapse Mxxxx Sxxx rahaliste vahendite asjus, siis vastavalt hageja taotlusele märgib kohus lahendis kontonumbri, kuhu elatis tuleb kanda. Kohus teeb asjas lahendi tagaseljaotsusena TsMS § 407 lg.1, § 410 alusel, kuna kostja ei ole kohtule vastanud. TsMS § 468 lg.1 p.2 ja lg.3 alusel kuulub tagaseljaotsusena elatise väljamõistmise otsus viivitamatule täitmisele. Viivitamatu täitmise ulatuseks määrab kohus kahe kuu elatisesumma. Sundtäitmise soovi korral tuleb sissenõudjaks oleval hagejal pöörduda kohtuotsuse viivitamatuks sundtäitmiseks kohtutäituri poole.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu elatisehagilt alates 01.01.2007 ei ole. Andmeid muude menetluskulude kohta ei ole pooled seni kohtule avaldanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohtunik Ü.Raag