2-07-25507/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-25507

Tsiviilasi

Kohtutäitur KV asendaja Oliver Närep avaldus EH’e trahvimiseks.

Menetlusosalised

Avaldaja kohtutäitur KV asendaja Oliver Närep (XXX);

sissenõudja UM (isikukood XXX elukoht XXX);

võlgnik EH (isikukood XXX elukoht XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kohtutäitur KV’i asendaja Oliver Närep’i avaldus EH’e trahvimiseks.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15

päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Avaldaja nõue ja asjaolud

Kohtutäitur KV’i menetluses on sissenõudja UM avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2005.a. kohtuotsuse nr 2-

2/34/05 alusel lapsega suhtlemise korra täitmine UMja tema poja MOM vahel. Täitemenetlus on algatatud 25.10.2005.a.

06.06.2007.a. esitas UM kohtutäiturile avalduse, milles palub rakendada kohtuotsuse mittetäitmise tagajärgi EHe

suhtes, kuna EH ei võimaldanud lapsega suhtlemist kohtuotsusega määratud korras.

Juhindudes ülaltoodust ja TMS § 179 lg 2 ja § 183 sätestatust ja vastavalt UM esitatud avaldusest, palub kohtutäitur

trahvida EH’e.

Võlgniku seisukoht

Võlgnik EH esitas 04.09.2007.a. vastuse avaldusele. Võlgnik palub kohtul fikseerida õhtuse aja algus ja kohustada KV’it

viima täitekutse vastavusse kohtuotsusega ja trahvida nii KV’it kui UM’t kohtu asjatu tülitamise pärast, et lõppeks

vaimne terror nii lapse kui võlgniku suhtes.

UM kaebus on täiesti alusetu kõikides punktides. 04.06 oma poja HMsünnipäevast UM ei informeerinud 3 päeva enne

sünnipäeva toimumist. Võlgnik isiklikult rääkis HMt elefoni teel ja H väitis, et ei pea oma sünnipäeva sel kuupäeval ja

keset tööpäeva kell 14.00.

Sissenõudja seisukoht

Sissenõudja UM esitas 18.10.2007.a. vastuse EH’e avaldusele.

Sissenõudja palub vastavalt kohtutäituri avaldusele trahvida EH’e Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2005.a. kohtuotsuse

nr 2-2/34/05 alusel UM ja poja MOM suhtlemise korra eiramise tõttu.

12.04.2007.a. tuli EH pärast tundide lõppu koolimajja ja viis lapse endaga kaasa.

XXX. ei võimaldanud EH Markusel tulla poolvenna HM sünnipäevale. Kuupäev oli EH’ele eelnevatest hästi teada ja ka

kirjalik meeldetuletus oli eelnevalt edastatud.

Kohtu põhjendused

2

TsMS §477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Avaldaja ei ole märkinud avalduses, et soovib asja lahendamist kohtuistungil (t lk 4-5), samuti ei ole võlgnik märkinud

oma vastuses, kas soovib asja arutamist kohtuistungil või mitte (t lk 28-29). Kohus on teinud 05.09.2007.a.

kohtumääruse (t lk 40), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti

pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 19.10.2007.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et

kohtuotsus tehakse teatavaks 26.11.2007.a.

TMS § 179 lg 2 kohaselt kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku §

183 sätteid.

TMS § 183 kohaselt kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui

võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel

kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. 06.06.2007.a. Esitas UMk ohtutäiturile

avalduse EH’e trahvimiseks (t lk 17(.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, et võlgnik EH ei võimaldanud XXX.a. ning XXX.a. MOM’l kohtuda oma isa UM’ga.

17.02.2005.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (t lk 6-14) p 1.2. kohaselt kahel õhtul nädalas, esmaspäeval ja

neljapäeval, võtab UM lapse lasteaiast või koolist ja toob koju samal õhtul kella 21.00-ks ning p 1.6. kohaselt UM kohtub

lapsega tema enda, ema, lapse poolvenna ja poolõe ning lapse sünnipäevadel, täpsustades kokkusaamise aja

vähemalt 3 päeva ette.

Sissenõudja UMon seisukohal, et võlgnik EH on rikkunud 17.02.2005.a. kohtuotsust, sest XXX.a. (neljapäeval) võttis

lapse koolist, kuigi seda oleks pidanud tegema UM ning ei võimaldanud XXX.a. MOM’l viibida oma poolvenna HM

sünnipäeval. Võlgnik leiab, et ei ole rikkunud XXXa. kohtuotsust, kuna sissenõudja ei teatanud 3 päeva ette HM

sünnipäeva toimumisest.

Arvestades asja materjale, ei saa kohus täielikult nõustuda UM seisukohtadega ning eelkõige selles osas, mis puudutab

HM sünnipäeva.

25.05.2007.a. saadetud faksist (t lk 20) nähtub, et HM sünnipäev on XXX.a. saadetud faksist (t lk 38) nähtub, et HM

sünnipäevaks on märgitud XXX. Kohtuotsusest tulenevalt tuleb UM’l ette teatada 3 päeva, millal toimub MOM

poolvenna või poolõe sünnipäev. Võlgnikule saadetud faksides on ainult kinnitatud fakti, et nimetatud XXX (kohtule ei

ole teada, millisel kuupäeval on HM tegelik sünnipäev) on HM sünnipäev. Sünnipäeva pidamine ei pruugi kokku

langeda sünnipäeva pidamise päevaga. Seega tuleks UM’l teavitada võlgnikku 3 päeva ette sünnipäeva toimumisest.

Seda aga antud juhul tehtud ei ole ning võlgnikul oli õigus last mitte anda XXX.a. sissenõudjale, kuna kuupäev oli

varasemalt kokkuleppimata ning kohtuotsuses ette nähtud nõue täitmata, s.t teavitada ette 3 päeva.

Mis puudutab XXX.a., et sissenõudja ei saanud last enda juurde, tuleb sissenõudja seisukohtadega nõustuda. Asja

materjalidest nähtub, et võlgnik on lapse sel kuupäeval ise koolist võtnud (t lk 18), kuigi seda oleks pidanud tegema

sissenõudja. Samas ei saa lugeda seda niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse võlgniku trahvimiseks.

Kohus peab vajalikuks märkida muuhulgas ka seda, et kohtuotsusega kindlaksmääratud kohtumised on lapse huvides

ning vanemad peaksid tegema kõik endast oleneva, et kohtumiste õhkkond oleks positiivne ja ei traumeeriks last ega

vanemaid.

Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et kuigi võlgnik on rikkunud XXX a. kohtuotsust

XXX.a., asub kohus seisukohale, et avaldus võlgniku trahvimise tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulu

Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Ene Tsefels

Kohtunik