2-02-108/9 · 2-02-108/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Legislator headnote

AI generated

Art. 30 kohaselt; 2-02-108/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Keywords

AI generated

Art. 30 kohaselt

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

tõlk Jelena Zubtsova

Kohtuotsuse tegemise aeg

ja koht

21.11. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-02-108

Tsiviilasi

I A hagi S A ’i vastu abielu lahutamise ja elatise

nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I A , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kostja: S A , isikukood xxxx, teadmata kadunud, viimane

teadaolev elukoht xxxx, tegelik elu- ja asukoht teadmata.

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

aeg

19.11.2007.a.

Kohtuistungil osalesid

Resolutsio

Resolutsioon:

on:

hageja.

Hageja taotlus rahuldada ja tu

Hageja taotlus rahuldada ja tuvastada, et

vastada, et

vastada, et xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. xxxx

xxxx

oblastis

oblastis xxxx

xxxx

xxxx rajooni

rajooni

rajooni xxxx

xxxx

xxxx asulas sündinud S

asulas sündinud S

asulas sündinud S A on

on

teadmata kadunud.

Hagi rahuldada tervikuna.

Lahutada

Lahutada I A

A

A ja

ja

ja S A

A

A ’i’i’i’i a

a

abielu, mis on registreeri

bielu, mis on registreeri

bielu, mis on registreeritud

tud

tud xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. Sankt

Sankt

Sankt-Peterburgi

eterburgi

Kirovi Rajooni Pe

Kirovi Rajooni Perekonnaseisuosakonnas kandega nr.

rekonnaseisuosakonnas kandega nr.

rekonnaseisuosakonnas kandega nr. xxxx

xxxx

xxxx.

Naise perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääb

Naise perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääb A

A

A . . . .

Välja mõista

Välja mõista S A

A

A ’ilt

’ilt

’ilt (sünd.

sünd.

sünd.xxxx

xxxx

xxxx.a

.a

.a.) ) ) ) I A (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) kasuks alates

kasuks alates

17.

7.

7.04.200

.200

.2002.a. elatis nende lapse M

.a. elatis nende lapse M

.a. elatis nende lapse M A , sündinud

, sündinud

, sündinud xx

xx

xxxx

xx

xx.a.,

.a.,

.a., ülalpidamiseks kuni lapse

ülalpidamiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

igakuise elatusr

igakuise elatusrahana

ahana

ahana 500

500 ( ( ( (viis

viis

viissada) krooni.

sada) krooni.

Kohtuotsus

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtu kantselei kaudu 21.11.2007.a.

tehakse teatavaks kohtu kantselei kaudu 21.11.2007.a.

Kohtuotsuse

Kohtuotsuse peale

peale

peale on

on

on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja n

I. Asjaolud ja hageja nõue.

õue.

Poolte abielu on registreeritud xxxx.a. Sankt-Peterburgi Kirovi Rajooni

Perekonnaseisuosakonnas kandega nr. xxxx. Kuni aastani 1993 pooled elasid ja õppisid

koos Sankt Peterburgis. Kooli lõpetamisel 1993.a. sõitis hageja tagasi oma vanemate

juurde Narva linna, kostja aga jätkas õpinguid Sankt Peterburgis. Viimast korda

külastas kostja hagejat 1995.a. ning pärast seda ei ole pooled kohtunud. Samuti ei ole

kostja huvi tundnud lapse vastu ega last materiaalselt aidanud. Hagejale teadaolevalt

kostja töötab ja on võimeline ka elatist maksma. Juhindudes PKS §-de 29 lg. 1 ja 61

nõudeist ning Eesti Vabariigi Ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete

kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse §-st 28 lg. 2

palub hageja poolte abielu lahutada ja kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista

elatis 500 krooni kuus.

18.06.2007.a. on hageja teinud taotluse tunnistada Sergei Anohhin teadmata

äraolijaks.

II.

II. II. Asja kohtulik menetlus

Asja kohtulik menetlus

Asja kohtulik menetlus ja arutelu

ja arutelu

ja arutelu.

Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 17.04.2002.a. Tsiviilasi on

edastatud Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohtu 27.09.2007.a. määrusega on

tsiviilasi võetud menetlusse Rakvere kohtumajas ja määratud kohtuistungi toimumise

aeg.

19.11.2007.a. kohtuistungile hageja ilmunud, kostja ilmumata. Kostjale on

15.10.2002.a. saadetud hagimaterjal justiitsministeeriumi kaudu, kuid materjal on

üleandmatult tagastatud. Teistkordselt on hagimaterjal kostjale edastatud

justiitsministeeriumi kaudu 11.10.2005.a., kuid ikkagi üleandmatult tagastatud, sest

kostja elu- ega asukoht pole teada. Hageja on alates 2002.a. kostja asukoha

kindlakstegemiseks pöördunud mitme ametkonna poole Venemaal ja Eestis, kuid

Sankt-Peterburgi SAO teatel ja Narva Politseiprefektuuri teatel ei ole neile kostja

elu- ega asukoht teada. Hageja on kostja otsinguga pöördunud Venemaa Punane Risti

poole, kuid 26.10.2005.a. on Eesti Punase Risti vahendusel Venemaa Punane Risti

poolt palutud hagejale teatada, et positiivset lahendust ei leitud. Hageja on Sankt-

Peterburgi Vassiliostrovski Rajooni kohtule esitanud avalduse kostja teadmata

kadunuks tunnistamiseks, kuid materjal tagastati määrusega soovitusega pöörduda

Narva Linnakohtusse. 1993.a. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse art.

25 sätestab teadmata äraolijaks tunnistamise, surnuks kuulutamise ja surma fakti

tuvastamise. Viidatud artikli p. 2 kohaselt ühe lepingupoole asutused võivad

tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või kuulutada surnuks,

samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui

nende õigused ja huvid rajanevad selle lepingupoole seadusandlusel. Artikli p. 3

kohaselt artikli punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel kohaldavad lepingupoole

asutused

oma

riigi

seadusandlust.

01.07.2002.a.

jõustunud

Rahvusvahelise

eraõigusseaduse

§

kohaselt

füüsilise

isiku

elukoha

kindlaksmääramisel

kohaldatakse Eesti õigust. Alates 01.07.2002.a. kehtiv TsÜS § 17 ei sätesta kohtu

kohustust tunnistada isik teadmata kadunuks. TsÜS § 17 lg. 1 sätestab, et teadmata

kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad

andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema

elusoleku suhtes. Kostjast puudub igasugune teave alates 1999.a. Kostja on teadmata

kadunud, mida tõendavad toimikus olevad dokumentaalsed tõendid – hageja avaldused

ja neile saadetud vastused Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti SAO

Peavalitsusest,

Vene

Föderatsiooni

konsulilt

Narvas,

Eesti

Vabariigi

siseministeeriumilt,

Moskva

Informatsiooni-

ja

otsingukeskuselt,

Narva

Politseiprefektuurilt, samuti kostja ema vastuskiri. Seega on tegemist olukorraga, kus

tuleb kostja lugeda teadmata kadunud isikuks ja asi lahendada ilma kostja

kohalolekuta.

Kohtuistungil hageja seletab, et elatakse eraldi 1993.a., kui hageja saabus

õpingutelt tagasi Eestisse Narva linna. Viimast korda käis kostja Eestis 1996.a.

Hageja külastas kostjat Sankt-Peterburgis 1998.a. ja sellest kohtumisest

on

abielusuhted tegelikkuses lõppenud. Ühist elukohta pooltel pole kunagi olnudki,

õppimise aegu elati ajutiselt ühiselamutes. Hageja kinnitab, et abielu pole võimalik

jätkata. Hagejal on uus elukaaslane ja kooselust temaga on hagejal 2003.a. sündinud

poeg. Abielust kostjaga on sündinud tütar M , kelle ülalpidamiseks kostja pole kunagi

materiaalset abi osutanud. Hageja palub abielu lahutada, perekonnanimeks jätta

praegune nimi ning kostjalt välja mõista elatis 500 krooni kuus. Hagejal kohtukulude

nõuet pole, vara jagamise nõuet samuti mitte.

III

III. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus, kuulanud ära hageja ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid

tõendeid, leidis, et kohaldada tuleb Eesti seadusi ja avaldus neist lähtuvalt rahuldada.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades art. 28 sätestab, et kui abielulahutuse avalduse

esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise

lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine teise lepingupoole territooriumil,

on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi

seadusandlust. Sama lepingu art. 30 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise

lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole

seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Lapse kodakondsus on määratlemata.

Rahvusvahelise eraõigusseaduse § 57 lg. 1 järgi abielu üldised õiguslikud tagajärjed

määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Pooltel pole kunagi

ühist elukohta olnud. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui abikaasade elukohad on eri

riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed

selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht

on selles riigis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 60 lg. 2 kohaselt, kui abielu

lahutamine ei ole võimalik käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või

on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust,

kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu

sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus. Hageja on Eesti kodanik ja tema

elukoht Eestis.

Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu

lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil

hageja palub abielu lahutada. Ühisvara jagamise nõuet pole. Seega muid abielu

lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu

lahutamise nõudes rahuldada. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja

soovib jätta abieluaegse perekonnanime – A .

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui

vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt

vanemalt lapsele elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Seega sätestab seadus

lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine

elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool

sellest 1 800 krooni.

Hageja soovib lapse elatusrahaks 500 krooni kuus. TsMS § 439 kohaselt kohus ei

või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks ja lapse ülalpidamiseks elatis väljamõistmisele

igakuise elatusrahana 500 krooni kuus.

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 17.04.2002.a.

Hagi on menetluses alates 17.04.2002.a. TsMS RakS § 3

kohaselt „Enne

käesoleva

seaduse

jõustumist

alustatud

menetluse

puhul

kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

kindlaksmääramisele

seni

kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“.

Kohtukulude nõuet esitatud ei ole. Järelikult jäävad hageja tehtud kohtukulud

tema enda kanda.

Kohus kohaldas PKS §-de 29 lg. 2, 60, 61, 70 sätteid ning juhindus VÕSRS § 5,

TsMS §-de §-de 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 27. detsembril 2007.a

27. detsembril 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-02-108/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text