3-06-86/13 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-86 Haldusasi Nikolai Kallo kaebus AS Falck Eesti 12. detsembri 2005. a viivistasu otsuse ja Tallinna Transpordiameti

29. detsembri 2005. a teatise tühistamiseks ning tagasitäitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Kallo apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Kallo Vastustajad AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2007. a otsus muutmata.

2. Jätta kohtukulud poolte endi kanda.

3. Tagastada kaebajale väljavõte karistusregistrist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja tegi 12. detsembril 2005 viivistasu otsuse nr VTO 112093, mille kohaselt sõiduauto Nissan X-Trail numbrimärgiga xxx xxx oli pargitud tasulisele parkimisalale parkimistasu maksmata. Arstliku ekspertiisi alusel püsivalt töövõimetuks tunnistatud N. Kallo esitas 13. detsembril 2005 AS-le Falck Eesti ja Tallinna Transpordiametile kirjaliku avalduse, milles palus tühistada viivistasu otsuse, kuna haldusakti tegemise hetkel oli auto esiklaasi taha paigaldatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 004180 kehtivusega kuni 20. mai 2009. Tallinna Transpordiameti 29. detsembri 2005. a teatisega nr 5-4/05/5826 selgitati, et avalduses märgitud asjaolud ei anna alust selle rahuldamiseks, kuna parkimiskaart ei olnud paigutatud nähtavale kohale, ning et viivistasu

3-06-86

2(4) vormistamine oli õigustatud liiklusseaduse (LS) § 502 lg 1 ja lg 6 alusel. N. Kallo tasus viivistasu 480 krooni.

2. N. Kallo esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tühistada viivistasu otsuse ja transpordiameti teatise. Samuti palus kaebaja teha ametile ettekirjutus viivistasu otsuse tagasitäitmise kohta.

3. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtukulud poolte kanda. Kohus leidis, et kontrolöri tehtud fotodelt ei nähtu parkimiskaarti, kuna fotod on tehtud sellise nurga alt, kust ei ole võimalik kaarti märgata. Kaebaja väited kaardi asetuse kohta armatuurlaual viivistasu otsuse koostamise hetkel ei ole piisavalt tõendatud. Kontrolör, pannes otsuse esiklaasile kojamehe vahele, oleks pidanud märkama parkimiskaarti armatuurlaual rooli kohal, kui see oleks seal olnud. Kontrolör oleks otsuses pidanud viitama õigele alusele (LS § 502 lg 1 p 4), tehes risti neljandasse lahtrisse (tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS §-s 501 lg-s 41 sätestatule). Vale aluse märkimine ei ole haldusakti tühistamise aluseks (Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-06-536). Transpordiameti teatis on sisuliselt vaideotsus, milles on täpsustatud viivistasu otsuse tegemise alust. Viivistasu otsus ja teatis on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. N. Kallo apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja rahuldada kaebus. Kaebaja hinnangul saab LS § 502 lg 1 p 4 alusel viivistasu otsuse teha siis, kui ametnik tuvastab, et sõiduki juht on parkimisõigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale küll paigutanud, aga nii, et selle kehtivust või tasutud parkimisaega ei ole väljaspool sõidukit võimalik kindlaks teha. Viivistasu määramise aluseks olevate asjaolude tõendamise koormus lasub otsuse tegijal. Vastustaja fotodelt ei olegi võimalik parkimiskaarti märgata. Parkimiskaart võis olla roolisambale paigaldatud ka siis, kui fotod tehti ja viivistasu määrati. Tunnistaja kirjeldas oma töö põhimõtteid, mitte aga konkreetset juhtumit. Selle asjaolusid ta ei mäletanud. Kui järelevalve teostaja ei tõenda, et ta on vajalikud asjaolud tuvastanud, on viivistasu nõudmine ebaseaduslik.

5. AS Falck Eesti ja Tallinna Transpordiameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Samuti palutakse apellandilt välja mõista AS Falck Eesti kasuks ringkonnakohtus kantud õigusabikulud.

6. Kaebaja esitas 7. novembril 2007 ringkonnakohtule täiendavad tõendid ja põhjendused. Ringkonnakohus võttis tõendina vastu AS Auser Auto joonise ja palus kaebajal 8. novembril täiendavalt põhjendada, miks kaebaja leiab, et roolisamba näol on tegemist sõiduki armatuurlauaga LS § 501 lg 41 mõttes. 21. novembril esitas kaebaja täiendavalt Fakto Auto AS selgituse, mille kohaselt Nissan X-Trail’i roolipealset loetakse armatuurlaua osaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Puudulik viide viivistasu määramise õiguslikule alusele ei saa haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt tuua kaasa sisult õige otsuse tühistamist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõl-

3-06-86

3(4) gendusega LS § 502 lg 1 p 4 osas. See säte näeb viivistasu maksmise ette kõigil juhtudel, mil dokument on isikul küll olemas, kuid seda ei ole nõuetekohaselt välja pandud. Dokument on nõuetekohaselt paigaldamata nii juhul, kui ta on paigaldatud puudulikult, kui ka juhul, kui ta on üldse paigaldamata. Seega on määravaks küsimuseks käesoleva asja lahendamisel see, kas parkimiskaart oli kaebaja poolt nõuetekohaselt välja pandud.

8. Isegi kui eeldada, et tõele vastab kaebaja väide, nagu oleks ta parkimiskaardi paigaldanud rooli kohale kaebaja poolt esitatud fotodel kirjeldatud viisil (tl 74 jj), ei annaks see alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. LS § 501 lg 41 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Kaebaja poolt väidetav dokumendi asukoht rooli kohal ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitatav armatuurlauana LS § 501 lg 41 mõttes.

9. Kaebaja poolt esitatud Nissani volitatud edasimüüja selgitus ei vii vastupidise tulemuseni. Küsimus, kas sõiduki mingi detail on armatuurlaua osa seaduse mõttes, on õiguslik küsimus, mille puhul ei ole määrav sõiduki edasimüüja hinnang. Antud juhul on hinnang paljasõnaline, sellest ei nähtu, kes, miks ja mille alusel loeb roolipealset armatuurlauaks. Kaebaja poolt 7. novembril 2007 esitatud joonistelt ei nähtu, et tootja käsitaks roolisammast armatuurlaua osana. Üheltki kolmest joonisest ei nähtu ühtegi detaili, mis vähimalgi määral sarnaneks roolisambaga.

Isegi kui teatud sõiduki puhul loetakse armatuurlauda ja roolisammast asjatundjate ringkondades mingis mõttes tervikuks, ei saa sellise eriteadmise olemasolu nõuda parkimiskontrolörilt. LS § 501 lg 41 tuleb sisustada sõnade tavapärase tähenduse ja säte eesmärgi alusel. Tavatähenduses on roolisammas ja armatuurlaud sõiduki siseviimistluse erinevad elemendid. Vaidlusaluse roolisamba väliskorpus on küll armatuurlauaga ühendatud, kuid jääb oluliselt madalamale ja oluliselt sügavamale auto sisemusse kui armatuurlaud. LS § 501 lg 41 eesmärk on tagada dokumendi vaatlemine ja olukorra fikseerimine hõlpsasti. Dokumendi esiklaasile või armatuurlauale esiklaasi lähedusse paigutamine tagab dokumendi märkamise erinevatelt rakurssidelt, mitte üksnes teatud nurga alt. Mida sügavamal sõiduki sisemuses on dokument, seda raskem on teda märgata varjujäämise ning halbade valgustingimuste, sh klaasilt valguse peegeldumise ja klaasi määrdumise tõttu. On mõistetav, et parkimiskontrolör, kes tööpäeva jooksul kontrollib rutiinselt kümneid või isegi sadu sõidukeid, pöörab vastavalt seaduse nõuetele ennekõike tähelepanu esiklaasile ja armatuurlauale, mitte ei uuri võimalikke alternatiivseid asukohti armatuurlaua läheduses, selle taga või all. Maasturi näol oli käesoleval juhul tegemist ka tavapärasest kõrgema sõidukiga. Ka see võis raskendada dokumendi märkamist kaebaja poolt kirjeldatud asukohas. Seega ei vastanud dokumendi paigutamine LS § 501 lg 41 nõuetele.

10. Kaebaja võimalik eksimus LS § 501 lg 41 tõlgendamisel ei ole aluseks viivistasu otsuse tühistamiseks. Viivistasu ei ole karistus materiaalses ega formaalses mõttes (Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07, p 14), mistõttu isiku süü ei ole viivistasu määramisel oluline. Ringkonnakohtu hinnangul on LS § 501 lg 41 formuleeritud piisavalt selgelt ja see ei anna objektiivset alust seisukohaks, nagu tuleks ka roolisammast käsitada armatuurlaua osana.

11. Vastustaja õigusabikulud tuleb vastavalt HKMS § 93 lg-le 5 jätta kaebajalt välja mõistmata, sest need ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24- 07, p 16).

3-06-86

4(4)

12. Väljavõte karistusregistrist tuleb tagastada kui asjassepuutumatu tõend. Karistusregistris andmete puudumine ei tõenda, et kaebaja oli vaidlusalusel juhul sõidukit parkides järginud liiklusseaduse nõudeid.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus