2-07-6178/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6178 Tsiviilasi JG hagi S Oja J O vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetlusosalised Hageja: JG, xxx Hageja esindaja: Martin Pärn, AB Nielson & Pärn, xxx Kostja 1: S O, xxx Kostja 2: J O, xxx Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad

23. oktoober 2007. a Hageja esindaja: Martin Pärn Kostja 1: S O Kostja 2: J O Tõlk: Nadežda Timofejeva RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Jagada S Oja J O ühisvara: S O (ik xxx) jätta ½ mõttelist osa korteriomandist (registriosa nr xxx, asukohaga XxxTallinn xxx ja J O, ile (ik xxx) jätta ½ mõttelist osa korteriomandist (registriosa nr xxx, asukohaga Xxx Tallinn xxx)

Saata jõustunud kohtuotsus täitmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna linna kinnistusjaoskonnale, Pärnu mnt. 142, 11317 Tallinn.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 23. november 2007.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Harju Maakohtu 20.09.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-13524 mõisteti S O'ilt JG kasuks välja võlgnevus 255 413.- krooni ja menetluskulu 26987.- krooni, kokku 282 400.- krooni. Kohtuotsus jõustus 24.10.2007.a. Hageja esitas otsuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pink'ile täitemenetluse läbiviimiseks. Täitemenetlus on algatatud 04.10.2006. Kohtutäittasu koos täitekuludega on 31 175, 26.- krooni. Seisuga 18.02.2007 on võlgnevusest hagejale tasutud ainult 14 542,04.- krooni. See teeb keskmiseks laekumiseks kuus ca 3600.- krooni. Sellise tempo juures peab hageja võla tasumist ootama umbes 6,5 aastat, mis on ilmselgelt lubamatult pikk aeg. Kohtutäitõiendist nähtub, et võlgnikul puudub registervara mille arvelt nõuet rahuldada. Laekumised on toimunud võlgniku töötasust ja arveldusarvelt. Võlgnevuse jääk hageja ees on käesoleval ajal 267 857,96.- krooni ja täitekulude võlgnevus kohtutäitees on kokku 29 572,80.- krooni. Täitemenetluse käigus on selgunud, et võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks. Õiendis märgib kohtutäitur veel, et Rahvastiku Arvestuse andmebaasi andmetel on võlgnik alates xxx abielus J O'iga. J O'i nimele on alates xxxregistreeritud korteriomand aadressiga Xxx, Tallinn. Arvesse võttes asjaolusid, et kostjad on abielus alates aastast 1988 ja et korteriomand on omandatud võlgniku naise poolt aastal 2001, siis on tegemist kostjate ühisvaraga. Hageja esitab nõude jagada kostjate ühisvaraks olev korteriomand selliselt, et kummalegi kostjale saaks kuuluma ½ korteriomandi kaasomandist. Kui võlgnik seejärel ikkagi vabatahtlikult võlgnevust ei tasu, osutub võimalikuks kostja 1 omandis oleva ½ kaasomandi osa sundmüük täitemenetluses ja nõude efektiivne rahuldamine. Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmebaasi (http://www.eer.ee/abielureg_uus.php) andmetel ei ole kostjad sõlminud abieluvaralepingut. Märkimist vajab veel ka asjaolu, et hageja on kostja 1 suhtes kohtusse esitanud veel ühe hagiavalduse 69 999.- krooni saamiseks ja kohus on hagi 22.01.2007 ka menetlusse võtnud (lisa 5). Kokku võlgneb kostja 1 hagejale seega eelduslikult 337 856,96.- krooni. Hageja palub jagada S O'i ja J O'i ühisvara järgmiselt: S O'ile jätta ½ mõttelist osa korteriomandist ja J O'ile jätta ½ mõttelist osa korteriomandist.

Kostja seisukoht

30.03.2007 vastuses hagile kostja märgib enda võlakohustusi : võlakohustus 28.04.1999 ja võlakohustus seisuga 15.03.1999 ja võlakohustus seisuga 15.10.2003. 23.10.2007 kohtuistungil kostja S O kinnitab, et hageja on kätte saanud temalt 405 133 krooni ja, et võib esitada dokumentide originaalid, samas kinnitab, et ühe allkirja järgi ei saa ta tõendada, et hageja on raha kättesaanud.

Hageja vastus kostja seisukohale

JG teatab, et kostja S O'i 30.03.2007 vastuses esitatud väited ei ole käesolevas tsiviilasjas absoluutselt asjakohased. Kostja vastuses esitatud andmed tulnuks esitada tsiviilasja 2-05-13524 menetluses. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Harju Maakohtu 20.09.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-05-13524 mõisteti temalt hageja kasuks välja võlgnevus 255 413.- krooni ja menetluskulu 26987.- krooni, kokku 282 400.- krooni. Kohtuotsus jõustus 24.10.2007.a. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevus on siiani tasumata. Ka ei ole kostja vaidlustanud kohtutäit19.02.2007 õiendist nähtuvat järeldust, et võlgnikul puudub lahusvara, mille arvelt nõuet rahuldada. Võlgnevuse jääk on üle veerand miljoni krooni. Kostjad ei vaidle vastu ka sellele, et korteriomand aadressiga Xxx, Tallinn, on kostjate ühisvara. PKS § 18-1 sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist ning vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud menetluses soovitakse jagada abikaasadele ühisvarana kuuluv korteriomand, kuna ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Käesolevas tsiviilasjas kohus võtab seisukoha selles osas, kas hageja on TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohtusse pöördunud oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sellele küsimusele vastamiseks kohus lähtub toimikusse esitatud materjalidest. Hageja on esitanud Harju Maakohtu 20.09.2006 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-05-13524, millega mõisteti S O hageja JG kasuks kokku 282 400. Nimetatud otsus on jõustunud 24.10.2007. Käesolevaks ajaks on kostja S Oi võlgnevuse jääk 267 857.96 ja täitekulud 29 572.80. Poolte vahel selles osas, et eelnimetatud jõustunud kohtuotsus on olemas, vaidlust ei ole. Kostja S O on nõus olnud selle otsusega, kuna seda ta vaidlustanud ei ole. Otsus on jõustunud. Kohtu seisukoht on, et hageja on õigustatult pöördunud hagiga kohtusse. Kuna kostja S O jõustunud kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud on hageja otsuse esitanud täitmiseks kohtutäitur Arvi Pinkile.

Kohtutäitõiendist nähtub, et võlgnikul puudub registervara mille arvelt nõuet rahuldada. Laekumised on toimunud võlgniku töötasust ja arveldusarvelt. Võlgnevuse jääk hageja ees on käesoleval ajal 267 857,96.- krooni ja täitekulude võlgnevus kohtutäitees on kokku 29 572,80.- krooni. Täitemenetluse käigus on selgunud, et võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks. Õiendis märgib kohtutäitur veel, et Rahvastiku Arvestuse andmebaasi andmetel on võlgnik alates 22.04.1988 abielus J O'iga. J O'i nimele on alates xxx registreeritud korteriomand aadressiga Xxx, Tallinn.

Arvesse võttes asjaolusid, et kostjad on abielus alates aastast 1988 ja et korteriomand on omandatud võlgniku naise poolt aastal 2001, siis on tegemist kostjate ühisvaraga. Hageja esitab nõude jagada kostjate ühisvaraks olev korteriomand selliselt, et kummalegi kostjale saaks kuuluma ½ korteriomandi kaasomandist. Kui võlgnik seejärel ikkagi vabatahtlikult võlgnevust ei tasu, osutub võimalikuks kostja 1 omandis oleva ½ kaasomandi osa sundmüük täitemenetluses ja nõude efektiivne rahuldamine. Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmebaasi (http://www.eer.ee/abielureg_uus.php) andmetel ei ole kostjad sõlminud abieluvaralepingut.

Vaidlust selles osas, et kostjad on abielus ei ole. Vaidlust ei ole ka selles osas, et kostja J Onimele on alates xxxregistreeritud korteriomand aadressiga Xxx, Tallinn, kuna seda kinnitab kohtule esitatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registrikaart (tl 11). Õiguslikuks aluseks on Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 14 lg 1, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

PKS § 181 kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks , võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kohus lähtub siin kohtutäitõiendist, millest nähtub, et võlgnikul puudub registervara, mille arvelt nõuet rahuldada ja seepärast hageja ongi pöördunud hagiga kohtusse. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et hagejal on õigustatud huvi olemas, et abikaasade ühisvaraks olev korteriomand jagada selliselt, et kummalegi abikaasale jääks jagamise korral ½ korteriomandi kaasomandist, kuna korter on abikaasade ühisvara kuigi korter kinnistusregistriandmetel on registreeritud J Oi nimele 30.04.2001.

S ja J Oon abielus alates 1988 aastast, seega tegemist on abikaasade ühisvaraga PKS § 14 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on jõustunud kohtuotsuse täitmisega, siis tuleb lähtuda Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna hageja on esitanud jõustunud Harju Maakohtu 20.09.2006 otsuse täitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur Täitemenetluse seadustik § 8 kohaselt on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud seal hulgas võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue ning kuulub rahuldamisele so kostjate ühisvara korteriomandi näol asukohaga Tallinna Linn Xxx kuulub jagamisele hageja poolt taotletud viisil.

Tegemist on eelnimetatud korteriomandi näol kostjate ühisvaraga, kuna abieluvara lepingut sõlmitud ei ole Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmetel. Kohtutoimikusse kostja vastusega S Oi poolt esitatud võlakohustuste materjalid (tl 37-54) on tõendid, mida kohus antud vaidluse lahendamisel ei saa arvestada lähtuvalt TsMS § 238 lg 5, kuna kohus ei lahenda poolte vahel võlakohustuste täitmisega seonduvat vaidlust, vaid vaidlust, mis on tekkinud seoses jõustunud kohtuotsuse mittetäitmisega kostja S Oi poolt. Samuti peab kohus otsuse tegemisel lähtuma TsMS § 439 sätetest, millest tulenevalt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Kuna hageja on esitanud hagi kostjate ühisvara jagamiseks seoses jõustunud kohtuotsuse täitmisega, tuleb kohtul ka asja lahendamisel sellest hagist lähtuda ja mitte ületada haginõude piire. Kui kostjal on mitmed võlakohustused hageja ees täidetud ja kui kostja leiab, et tal on seadusega kaitstud õigus või huvi, on kostja S O õigustatud pöörduma kohtusse esitades selleks eraldi hagi.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Lukiina Vismann Kohtunik