2-07-28907/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja koht

21. november 2007 a. Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-28907 Hagi ese Ühisvara jagamise nõue Menetlusosalised Hageja: M A isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx. xxxxxxxx xx Kostja: R A isikukood xxxxxxxxxxx reg.elukoht: xxxxx, xxxxxxxx xx, tegelik elukoht teadmata Kohtuistungi toimumise aeg

8.11. 2007. a RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Jagada ühisvara selliselt, et kinnistu asukohaga xxxxx, xxxxxxxx xx (kinnistu registriosa nr. xxxxxxx) jääb M A’ile (xxxxxxxxxxx), keda tuleb kanda kinnistusraamatusse eelnimetatud kinnisasja ainuomanikuna.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-07-28907 jäävad poolte kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. R A jaoks hakkab 30-päevane apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 30 päeva pärast kohtuotsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes ilmumisest. Seega on R A õigus apellatsioonkaebust esitada 60 päeva jooksul otsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes ilmumisest.

Asjaolud ja hageja nõue

Poolte abielu sõlmiti 4.08.1978.a. Tartu Perekonnaseisuaktide Büroos ja lahutati Rapla Maakohtu 22.09.1997.a. otsusega, milline jõustus 3.10.1997.a. Poolte abielust on sündinud kaks tütart (A xx.xx.xxxx.a. ja L xx.xx.xxxx.a.), kes käesolevaks ajaks on täisealised. Rapla Alevi RSN TK otsusega nr.4 21.03.1984.a. eraldati R Ale elamispind xxxxxx xxxxxxxx xx. Tegemist oli mõnda aega tühjalt seisnud elamuga, milline koosnes kolmest toast ja köögist. Hoone ülemine korrus oli välja ehitamata. Maja on palkehitus, mis 1984.a. oli kaetud krohvplaatidega ja eterniitkatusega.

Majja elama asudes tehti jõudumööda kõigis tubades sanitaarremont. Midagi enamat elamu juures teha ei suudetud, kuna R A tarvitas palju alkoholi ning tema praktiline ja rahaline panus majapidamisse oli väga väike. 1995.a. elamu xxxxxxxx x erastati hageja ja kostja tööosakute eest hinnaga 13 020 krooni. Hageja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate rahaliseks väärtuseks oli 9000 krooni, kostjal 5400 krooni. Elamu erastamisest ülejäänud EVP kroone kasutas hageja hiljem maa erastamisel. 1997.a. võttis hageja 30 000 krooni laenu elamu remondiks.

Selle raha eest tehti sisetöid, muudeti tubade asetust. Samal aastal poolte abielu lahutati. Peale lahutust hakkas R A elama oma vanemate juurde, kuigi ka enne seda oli ta perekonna juures viibinud harva. R A vahetas tihti töökohti ja tegevusalasid, elas siin ja seal sõprade juures, vahel Tallinnas. Kuna ta pidevalt jõi, puudus tal raha perekonna tarbeks ning ka huvi kodu heakas midagi teha. Maa erastati 2000.a. Samal aastal võttis hageja pangast 200 000 krooni laenu, millist summat hiljem veel suurendas. Laenurahast kulus osa maa erastamiseks, ülejäänu läks elamu renoveerimiseks.

Vahetati katus ja elektrijuhtmestik, ehitati välja teine korrus ja sinna viiv trepp, vahetati aknad ja põrandad. R A osa piirdus sellega, et ta oli nõus tulema notari juurde ja panka ning vajalikele dokumentidele allkirju andma. Hageja üksinda maksis laenu tagasi, tasus kõik maksud ning kasvatas-koolitas lapsi, kellele R A ei ole peale lahutust elatist andnud. 2005.a. kuulutati R A tagaotsitavaks. Teda olevat nähtud Soome Vabariigis. Hageja kardab, et ta on end lõplikult põhja joonud. Kuigi kinnistu xxxxxxxx xx on abielu ühisvara, on kinnistusraamatusse omanikuna käesoleval ajal kantud vaid kostja, milline asjaolu takistab hagejat kinnistuga mistahes juriidilisi toiminguid tegemast.

Hageja taotleb abielu ühisvara jagamist selliselt, et kinnistu asukohaga xxxxxxxx xx jääks tema ainuomandisse. Kõik kohustused seoses elamu ja kogu kinnistuga on lasunud hagejal. Kostja ei ole sellesse midagi panustanud, ainult kahju tekitanud. 1997.a. tekkis kostja süül kõrvalhoones põleng. Kõrvalhoone taastati hageja sugulaste ja tuttavate abiga. Hageja on ühisvara jagamist lastega arutanud ja viimased leiavad, et kostjal puudub igasugune moraalne õigus kinnistu praeguse väärtuse arvelt hageja käest rahalist kompensatsiooni saada.

Kostja seisukoht

Kostja oli kohtuistungile kutsutud 3.09.2007.a. Ametlikes Teadaannetes ilmunud kuulutusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Juhindudes TsMS §

410 peab kohus võimalikuks hageja taotlusel asi sisuliselt lahendada ilma kostja osavõtuta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

PS § 14 lg.1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ja PS § 19 lg.1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks. Sama seaduse lg.2 sätestab põhjused, milliste esinemisel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrduse põhimõttest. Sellised põhjused on teise abikaasa või lapse tähelepanuväärne huvi, olukord, kus üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel või kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Elamu asukohaga xxxxxxxx xx omandati abielu ajal hageja ja kostja tööosakute eest.

Elamu hind selle omandamise hetkel oli 13 020 krooni. Kuigi xxxxxxxx xx muutus kinnisasjaks maa erastamise läbi 2000.a., so kolm aastat peale abielu lõppemist ning kinnistusraaamatusse on omanikuna kantud R A, leiab kohus, et tegemist on abielu ühisvaraga. Faktiliselt erastas maa oma vahendite eest M A. R A, kes sel ajal ammu enam xxxxxxxx xx ei elanud, vaid allkirjastas tehingud. Hageja seletuse kohaselt oli kostja panus perekonna eelarvesse kooselu ajal minimaalne, mistõttu peale sissekolimist 1984.a. kuni 1997.aastani, kui hageja esimese laenu võttis, elamu korrastamiseks midagi märkimisväärset ei tehtud.

Tunnistaja L A hinnangul „maja lagunes, vesi ja tuul tulid läbi“. Hageja sissetulek läks laste kasvatamisele ja koolitamisele. Kostja vahetas töökohti, tarvitas alkoholi ning joobnuna terroriseeris koduseid. Lastele elatise andmise asemel varastas ta koduste tagant raha. Lisaks sellele, et perel puudusid kostja käitumise tõttu materiaalsed võimalused oma elutingimuste parandamiseks, ei viitsinud kostja kodu heaks ka midagi praktilist teha. Hageja hinnagul oli kostja „vaimuinimene“, mistõttu ei olnud temast töötegijat. Tunnistaja L A hinnangul oli isa lihtsalt loomu poolest laisk.

Vallasvarana omandatud elamu kinnistati kolm aastat peale abielu lõppemist, mistõttu kõik kinnisomandi tekkimisega seonduvad kulud kandis hageja. Kostja ei elanud oma perekonna juures juba mitmeid aastaid enne abielu ametlikku lahutamist ja 1997.a. alates ei ole tal kinnistuga mingit puutumust. Hageja alustas elamu renoveerimist 1997.a. Seega on kinnisasja praegune väärtus loodud ainuüksi hageja töö ja materiaalsete vahenditega. Eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kõnesoleval juhul on õiguslikult põhjendatud kalduda olulisel määral kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel.

Kostja panus elamu kui vallasvara omandamisel oli maksimaalselt 5400 krooni. Midagi rohkemat, ei isiklikku tööd ega ka materiaalseid vahendeid, R A kinnistusse asukohaga xxxxxxxx xx panustanud ei ole. Mõjuvaid põhjusi, millised seletaksid või õigustakid R A sellist hoolimatust ühisvara ja oma perekonna suhtes tervikuna, kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et kinnistu asukohaga xxxxxxxx xx tuleb jätta M A ainuomandisse ilma kohustuseta maksta R Ale nimetatud vara eest rahalist hüvitust.

Kohtunik: Anne Randjärv