2-07-43718/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

21. november 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-43718 Tsiviilasi KP hagi PP vastu lastele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KP(isikukood XXX, elukoht XX) Hageja lepinguline esindaja RM Kostja PP(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista PP elatis 2 409,50 (kaks tuhat nelisada üheksa krooni 50 senti) krooni kuus KP kasuks poja KP (P ; isikukood XXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2007 a. kuni KP täisealiseks saamiseni XXX kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista PPelatis 2 592,50 (kaks tuhat viissada üheksakümmend kaks krooni 50 senti) krooni kuus KP kasuks tütre LP (P ; isikukood XXX) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2007 kuni LP täisealiseks saamiseni XXX kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta PPkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber XXX.

Asjaolud KP esitas 18.10.2007 hagi PP vastu lastele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud Harju Maakohtu otsusega. Poolte abielust on sündinud tütar LP(sünd. XXX) ja poeg KP (sünd. XXX.). Alates juulist 2007 ei ole kostja laste ülalpidamiseks elatist maksnud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 409,50 krooni kuus poja KP ülalpidamiseks ja 2 592,50 krooni kuus tütre LP ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis 5002 krooni kuus laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2007 kuni 18.10.2007 a.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid on vastu võtnud kostja ema ja seega loeb kohus, et kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. KP sünnitunnistusest (t lk 12) ja LP sünnitunnistusest (t lk 11) nähtub, et PP on nende isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus määrab KP elatise suuruseks 2 409,50 krooni ja LP elatise suuruseks 2 592,50 krooni, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja PP tuleb välja mõista KP kasuks elatis 2 409,50 krooni kuus poja KP ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2007 kuni KP täisealiseks saamiseni XXX ning LP ülalpidamiseks elatis 2 592,50 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.07.2007 kuni LP täisealiseks saamiseni XXX

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik