2-06-4823/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-4823/34

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 21. november 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4823/34 Tsiviilasi AS-i E hagi D (registris D ) K vastu võla saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad Raido Reinsalu, Helena Purga (Lindorff Eesti AS XXX

Kostja DK(isikukood XXX, eluk XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Hagi rahuldada. Välja mõista D (D ) K 1 357 (üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse) krooni ja 04 senti AS-i E kasuks.

Mõista menetluskulud täies ulatuses välja D (D ) K AS-i E kasuks.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendused

2-06-4823/34

2 1. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 405,40 krooni, millest rahaline põhikohustus on 702,70 krooni ja viivis 702,70 krooni, ja kohtukulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 113 lg 1.

2. Poolte vahel sõlmiti 15.12.2001 liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust.

3. Hageja on esitanud kostjale arved nr B03033901000, B03023674215 ja B03013435773, kokku summas 702,70 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust täitnud ning tema põhivõlg hageja ees moodustab 702,70 krooni.

4. Tingimuste p-is 5.12. leppisid pooled kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksepäevale järgnevast päevast kuni 16.02.2006. Kostja on olnud viivituses 1014 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 1 068,81 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Hageja nõuab viivist 702,70 krooni.

5. 15.03.2006 vähendas hageja hagi hinda, millest tulenevalt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 357,04 krooni, millest põhiosa on 678,52 krooni ja viivis 678,52 krooni.

Kostja vastuväited

6. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kirjalikus vastuses märgib, et asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, mille järgi kostja tasub nõutava kuu aja jooksul. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata.

Kohtu põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras, mille kohta on vormistatud 26.09.2007 määrus. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik
VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 15.12.2001 on poolte vahel sõlmitud liitumisleping (tl 5), mille kohaselt kohustus AS E osutama kostjale teenust ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved hageja poolt osutatud teenuste eest. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Võlgnevust kinnitavad kostjale esitatud arved (tl 6-8). Kuivõrd kostja ei ole

2-06-4823/34

3 vaidlustanud asjaolu, et ta on hagejale võlgu, siis tuleb eeldada nende asjaolude omaksvõttu, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 678,52 krooni.

11. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt tingimuste p-le 5.9. (tl 12) kohustus kostja maksed AS-le E teostama hiljemalt arvel märgitud maksetähtajaks. Tingimuste p-i 5.12. (tl 13) järgi arvete tasumisega hilinemise eest võis AS E nõuda kostjalt viivist maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1 068,81 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 678,52 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust, suurust, seega tuleb eeldada, et ta on need asjaolud omaksvõtnud ja et tal on tulenevalt lepingu p 5.12. kohustus tasuda viivist 0,15% päevas võlalt.

12. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 678,52 krooni ning viivis 678,52 krooni.

Menetluskulud

13. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik