3-07-346/11 · Tallinna Ringkonnakohus

3-07-346 1(6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-346 Haldusasi Korteriühistu (KÜ) Veeru 4, KÜ Veeru 8, Keemikute 15 Korteriomanike Ühisuse, KÜ Kallasmaa 3, KÜ Nurga 7, KÜ Ringi 11, KÜ Ringi 56, KÜ Ringi 60, KÜ Kellamäe 3, KÜ Kellamäe 2, KÜ Keemikute 17 ja KÜ Keemikute 22 kaebused Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korralduse nr 1 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks kaebajate avalduse uueks läbivaatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.04.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KÜ Veeru 8, KÜ Kallasmaa 3, KÜ Nurga 7, KÜ Ringi 11, KÜ Ringi 56, KÜ Ringi 60, KÜ Kellamäe 3, KÜ Kellamäe 2, KÜ Keemikute 17 ja KÜ Keemikute 22 apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 1. november 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitajad – KÜ Veeru 4, KÜ Veeru 8, Keemikute 15 Korteriomanike Ühisus, KÜ Kallasmaa 3, KÜ Nurga 7, KÜ Ringi 11, KÜ Ringi 56, KÜ Ringi 60, KÜ Kellamäe 3, KÜ Kellamäe 2, KÜ Keemikute 17 ja KÜ Keemikute 22 Vastustaja – Maardu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-346 muutmata.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

3-07-346 2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Maardu Linnavalitsuse 28.09.2006 korraldusega nr 442 tunnistati korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel edukaks pakkumiseks Adelan Prügiveod OÜ pakkumine. Konkursi võitjaga sõlmiti vastav leping ning Harjumaa keskkonnateenistus väljastas talle jäätmeloa.

KÜ Veeru 4, KÜ Veeru 8, Keemikute 15 Korteriomanike Ühisus, KÜ Kallasmaa 3, KÜ Nurga 7, KÜ Ringi 11, KÜ Ringi 56, KÜ Ringi 60, KÜ Kellamäe 3, KÜ Kellamäe 2, KÜ Keemikute 17 ja KÜ Keemikute 22 esitasid 21.12.2006 Maardu Linnavalitsusele taotlused nende lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korraldusega nr 1 jäeti taotlused rahuldamata. Taotluste tagasilükkamist põhjendati järgmiselt. Vastavalt jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg-le 4 võib vallavõi linnavalitsus lugeda jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Seaduse mõttest tulenevalt on selliste erandite tegemine mõeldav üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. Taotlejad on selgitanud, et korraldavad oma jäätmekäitluse MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu, mille liikmeks nad on, ning jäätmete selline käitlemine on taotlejaile odavam. Seega annavad taotlejad oma jäätmed käitlemiseks üle juriidilisele isikule, kes JäätS § 73 kohaselt vajab jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. MTÜ-l Maardu Korteriühistuhooldus selline luba puudub. Maardu linna jäätmehoolduseeskirja p 23 kohaselt ei tohi jäätmevaldaja sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloata juriidilisele isikule jäätmete üleandmist ei saa õigustada asjaolu, et see on taotlejatele majanduslikult soodsam. Antud juhul ei ole kohaldatav taotlejate viidatud JäätS § 73 lg 4 p 1, mille kohaselt jäätmeluba ei nõuta füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid.

2. Taotlejad esitasid halduskohtule kaebused Maardu Linnavalitsuse 10.01.2007 korralduse nr 1 tühistamise ja taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes.

Kaebajad väitsid, et korraldavad oma jäätmekäitluse ise, omades selleks vastavaid mahuteid. Nende mahutid ja mahutite tühjendussagedused vastavad Maardu linnas kehtivatele nõuetele ning jäätmekäitluse kulud on mitu korda madalamad kui linnavalitsuse poolt kinnitatud jäätmete vedajal. Kuna korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu korteriomanike, so füüsiliste isikute esindajaks, loodud ühiseks majandamiseks ja liikmete ühiste huvide esindamiseks, ei pea taotlejad omama jäätmekäitlusluba. Vastasel juhul ei oleks üldse vaja esitada taotlust korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks (JäätS § 69 lg 41). Jäätmekäitlust korraldavad taotlejad MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu, kelle liikmeteks taotlejad on, kes omab lepingut AS-ga Tallinna Prügila ning kelle kasutuses on nõuetekohane auto olmeprügi kogumiseks ja vedamiseks. Seega on jäätmevaldajad seisukohal, et nemad korraldavad jäätmekäitlust jäätmeseaduse (JäätS) tähenduses ja nõuetele vastavalt oma jõududega. Korraldus rikub kaebajate õigust korraldada jäätmekäitlust ise soodsamatel tingimustel ning on põhjendamata.

3. Tallinna Halduskohtu 12.04.2007 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Põhjendused:

3-07-346 3(6) 1) JäätS § 9 ja § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja ka korteriühistu, seega ka kaebajad. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

2) JäätS § 66 lg-te 1 ja 2 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. JäätS § 69 lg 1 ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st neil puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. JäätS seletuskiri ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veokui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid).“

Seega oli seaduse eesmärgiks teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks kõigile jäätmevaldajaile tiheasustusaladel ning seda otse seadusest tulenevalt.

3) Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda JäätS § 69 lg 4 alusel, mille kohaselt peavad korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise ja tegema seda nõuetekohaselt.

Kaebajad esitasid avalduse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks põhjusel, et nad korraldavad oma jäätmekäitlust ise ja see tuleb neile odavam kui korraldatud jäätmeveo teenust kasutades. Vastustaja keeldus õigustatult kaebajatele loa andmisest korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks, kuna kaebajate jäätmekäitlus pole seadusega kooskõlas. JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitlejaks seaduse tähenduses pole konkreetsel juhul mitte kaebajad, vaid MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus, kellele kaebajad oma jäätmed käitlemiseks üle annavad. JäätS § 73 lg 2 p 6 kohaselt on jäätmeluba vajalik olmejäätmeveoks majandusvõi kutsetegevusena. Mingil juhul ei ole MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest JäätS § 73 lg 4 p 1 alusel kui füüsiline isik, kuna ta on juriidiline isik, kes osutab kaebajatele teenust majandustegevusena ning saab selle eest tasu. Seega käitlevad kaebajad praegu oma jäätmeid otseses vastuolus JäätS § 28 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Ainuüksi jäätmekäitlusteenuse ostmise võimalikkus korraldatud jäätmeveoga võrreldes soodsamatel

3-07-346 4(6) tingimustel ei saa olla seaduserikkumise õigustuseks. Soodsam hind ilmselt tulenebki just asjaolust, et täidetud ei ole kõik seaduse nõuded. Kaebuste rahuldamise korral tekiks olukord, mis muudaks sisuliselt mõttetuks korraldatud jäätmeveo regulatsiooni. Siis võiks iga jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas loobuda konkursi võitnud vedaja teenustest põhjendusega, et nii on odavam, ja vedada oma jäätmed täiesti kontrollimatult, kuhu juhtub, või anda üle vedajale, kelle suutlikkust jäätmeid nõuetekohaselt käidelda ei ole võimalik kontrollida. See pole kindlasti olnud seaduse eesmärk.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. KÜ Veeru 8, KÜ Kallasmaa 3, KÜ Nurga 7, KÜ Ringi 11, KÜ Ringi 56, KÜ Ringi 60, KÜ Kellamäe 3, KÜ Kellamäe 2, KÜ Keemikute 17 ja KÜ Keemikute 22 apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebused rahuldatakse.

Apellatsioonkaebuse põhjendustes leitakse, et MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus ei ole see isik, kellele kaebajad oma jäätmed käitlemiseks üle annavad. See on lihtsalt ühing, kelle liikmeteks on kõik kaebajad ning kes on loodud selleks, et saada erinevaid teenuseid odavamalt, seega ei osuta ta teenuseid, vaid on teenuste vahendajaks. Kaebajad tasuvad ühingu liikmetena lihtsalt liikmemaksu. Kuna MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus ei tegele majandustegevusega, sh ka jäätmete käitlemise osas, siis ei ole ta kohustatud omama ka jäätmeluba. Kaebajad ei soovi rikkuda seadust, vaid kasutada oma seaduslikku õigust korraldada jäätmekäitlust iseseisvalt jäätmeseaduse raames. Kui jäätmevaldaja suudab korraldada jäätmekäitluse ise kõiki seaduse nõudeid täites, ei ole tema iseseisev jäätmekäitlus jäätmeseaduse eesmärgiga vastuolus.

5. Maardu Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

Apellantidel puudusid seisuga 01.10.2007 kehtivad prügiveolepingud teenuse osutajatega ning ka AS-ga Tallinna Prügila. Samuti puudusid neil vahendid jäätmekäitluse teostamiseks. Seega on ilmne, et jäätmed antakse käitlemiseks üle mõnele sellisele isikule, kelle majandustegevuseks see on. Kuna MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus on juriidiline isik, kellele antakse jäätmeid käitlemiseks üle ning selle eest maksab korteriühistu tasu (pole oluline, kas tasu maksmist nimetatakse sihtotstarbeliste maksete tasumiseks MTÜ liikme poolt), osutab nimetatud mittetulundusühing oma liikmeteks olevatele ühistutele jäätmekäitlusteenust ning teenuste osutamine oma liikmetele on tema majandustegevuseks. Kui apellandid väidavad, et MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus ei osuta apellantidele teenust ning on vahendaja, jääb selgusetuks, kes osutab MTÜ-le Maardu Korteriühistuhooldus neid teenuseid, mida viimane apellantidele vahendab. Isik, kelle majandustegevuseks on jäätmete käitlemine, sh jäätmete vedu prügilasse, peab omama JäätS § 28 lg 2 kohaselt jäätmeluba. Seega võib korteriühistu jäätmed üle anda üksnes vedajale, kellel on jäätmeluba. Selliseid vedajaid saab korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkonnas olla vaid üks. JäätS § 69 lg 4 sõnastusest tulenevalt on mitteliitunuks lugemine kohaliku omavalitsuse õigus, mida rakendatakse erandkorras, st eriliste asjaolude esinemisel, mitte aga soodustus, mida omavalitsus peab võimaldama igaühele, kes vaevub vastava taotluse esitama. Pole tõendatud, et apellantidel oleksid endil olemas mistahes vahendid jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks vastavalt JäätS § 28 lg-tele 1 ja 2.

3-07-346 5(6) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas linnavalitsus keeldus põhjendatult apellantide korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest. JäätS § 69 lg 4 sätestab, et vallavõi linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.

Taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada sellega, et taotleja jäätmete käitlus ei tohi sattuda vastuollu jäätmeseaduse nõuetega. Seetõttu pole taotluse rahuldamiseks alust juhul, kui asjas kogutud andmed ei võimalda piisava kindlusega veenduda, et taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine ei too kaasa jäätmekäitlemise nõuete rikkumist.

7. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja, kelleks on JäätS § 9 ja § 69 lg 2 kohaselt ka apellandid, kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; seejuures peab jäätmeid üleandev isik JäätS § 28 lg 2 kohaselt olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks, mis JäätS § 13 kohaselt hõlmab ka jäätmete ladustamiskohta vedamise.

8. Halduskohus ja vastustaja on tuvastanud, et MTÜ-le Maardu Korteriühistuhooldus, kelle kaudu apellandid endi väitel kavatsevad jäätmekäitlust korraldada, ei tohi apellandid jäätmeid käitlemiseks üle anda juba seepärast, et sel mittetulundusühingul puudub jäätmete vedamiseks JäätS § 73 lg 2 p 6 kohaselt nõutav jäätmeluba. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

JäätS § 68 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo erivõi ainuõigus kuni viis aastat. Vastuses apellatsioonkaebusele toob linnavalitsus, tuginedes sellele sättele, samuti esile, et apellandid ei tohi korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas asumise tõttu jäätmeid vedamiseks üle anda üldse ühelegi muule käitlejale kui antud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud Adelan Prügiveod OÜ-le, mistõttu nad peaksid korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise korral tegelema jäätmeveoga ise. Ringkonnakohus nõustub ka selle seisukohaga. Kuid isegi kui viimatinimetatud seisukoht poleks õige, on selge vähemalt see, et apellandid ei tohi jäätmeid vedamiseks üle anda sellele isikule, kelle kaudu nad linnavalitsusele esitatud andmete kohaselt kavatsesid jäätmete prügimäele toimetamist korraldada.

9. Apellandid väidavadki apellatsiooniastmes, et tegelikult ei annagi nad MTÜ-le Maardu Korteriühistuhooldus jäätmeid üle, kuna viimane üksnes vahendab jäätmeveoteenust. See väide ei ole põhjendatud.

Apellandid pole näidanud, milline isik MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu neile jäätmeveoteenust osutab. Seega pole võimalik veenduda, et jäätmevedu toimuks seaduse nõuetega kooskõlas. Väide on ka otseses vastuolus apellantide poolt linnavalitsusele edastatud andmetega (täiendav selgitus tl 5-7), mille kohaselt nad kavatsevad jäätmekäitlust korraldada MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu, kes omavat vastavat lepingut prügilaga ning nõuetekohast autot olmeprügi kogumiseks ja vedamiseks.

3-07-346 6(6) Kui apellandid peavad silmas seda, et tegelikkuses on nad ise jäätmete vedajateks, siis ka selline jäätmekäitlus ei ole lubatav. Isegi kui asuda seisukohale, et JäätS § 68 lg 1 ei välista korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas jäätmeveo õiguse andmist jäätmevaldajast korteriühistule, kes loetakse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, oleks tal selliseks tegevuseks JäätS § 73 lg 2 p 6 alusel nõutav jäätmeluba. Vaidlust pole selles, et apellantidel sellist luba pole.

10. Eeltoodust nähtub, et apellantide korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine tooks kaasa jäätmekäitluse nõuete rikkumise. Juba seetõttu ei olnud nende taotluse rahuldamine põhjendatud. Seepärast pole vaja hinnata ka apellantide väidet selle kohta, et jäätmekäitluse korraldamine väljaspool korraldatud jäätmevedu oleks neile odavam.

11. Eeltoodud põhjusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

12. Esimese astme kohtumenetluses taotlesid apellandid menetluskuludena kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist ning see taotlus jäi rahuldamata kaebuse rahuldamata jätmise tõttu. Apellatsioonimenetluses ei ole taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt esitatud.

Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving