3-07-808/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-808 Otsuse kuupäev 20.novembril 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Valeri Tšitšilenko kaebus Tartu Vangla 13.aprilli 2007.a käskkirja nr 1-4/477 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 14.08.2007 ja 31.10.2007 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Valeri Tšitšilenko Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Vangla 01.02.2007.a käskkirjaga nr 1-4/145 karistati kaebuse esitajat 15 ööpäeva kartserisse paigutamisega 23.01.2007 toime pandud distsipliini rikkumise eest, mille täitmine lükati edasi ning katseajaks määrati 3 kuud.

Tartu Vangla 13.04.2007.a käskkirjaga nr 1-4/477 karistati kaebuse esitajat kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt segas Valeri Tšitšilenko 27.03.2007 vanglaametniku tööd järelevalve teostamisel, viibis õppetunni ajal suitsuruumis ja ei allunud vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele viibida temale ettenähtud õppeklassis.

2

Tartu Halduskohus jättis 26.04.2007 määrusega kaebuse käiguta, kuna kaebus 01.02.2007 käskkirja nr 1-4/145 tühistamiseks oli kohtule esitatud alles 20.04.2007a, st peale 30 päevast edasikaebamise tähtaega ja kaebuse esitamisel ei olnud tasutud riigilõiv.

04.05.2007 saabus kohtusse Valeri Tšitšilenko avaldus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

07.05.2007 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse osaliselt. Määrusele erikaebust ei esitatud.

Kaebuse põhjendused

Valeri Tšitšilenko palub kohtul tühistada Tartu Vangla 13.04.2007.a käskkiri nr 1-4/477, millega teda karistati Tartu Vangla kodukorra 7.1.1, 7.1.2 ja 13.4 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole rikkunud ei Tartu Vangla kodukorda ega teisi õigusakte. Oma lahkumisega klassist ei seganud ta kedagi, lahkumine toimus õpetaja loal. Kusagil ei ole kirjas, mitu korda võib õppetunnist lahkuda. Kaebuse esitaja väitel valutas tal 27.03.2007 kõht, millest teatas ta eelnevalt ka vangla arsti, kuid ta pidi sel päeval kooli minema, kuna tal oli kaks arvestust.

Valeri Tšitšilenko selgitas, et kuigi igal aastal tutvustatakse kinnipeetavatele vangla sisekorraeeskirja, vangistusseadust, Tartu Vangla kodukorda, Euroopa vanglareeglistikku, siis mitte kuskil ei ole koolis käitumise reegleid, seadustes ei ole märgitud, et tal ei ole õigust lahkuda klassist ja seega ta ei rikkunud ametniku seaduslikku korraldust.

Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele vastu. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. V.Tšitšilenko on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. V.Tšitšilenko viibis 27.03.07.a kooli ruumides põhjusel, et ta osaleb Tartu Kutsehariduskeskuse poolt korraldatavatel tisleri koolitusel. Tartu Kutsehariduskeskus kasutab teoreetilise õppetöö läbiviimiseks Tartu Vangla ruume ning Tartu Vanglas on õppetööde läbiviimiseks sotsiaalosakonnas eraldi ettenähtud kindel sektsioon, kus asuvad klassiruumid, õpetajate tuba, WC ja suitsetamiseks ettenähtud ruum. Kinnipeetavad, kes osalevad õppetöös on allutatud lisaks vangla režiimile ka kooli režiimile. Õppetöö toimub tunniplaani alusel, ühe õppetunni pikkus on 45 minutit ning tundide vahel on pausid puhkamiseks/ suitsetamiseks 10 minutit.

3 Ühel ja samal ajal viibib vangla koolisektoris nii üldharidus- kui kutseõppes osalevad kinnipeetavad. Kuna ka koolis käivad kinnipeetavad on erinevatest sektsioonidest, siis on järelevalvet teostava valvuri ülesanne jälgida nende omavahelist suhtlemist, sh ka väljaspool õppetööd.

Kaebaja poolt esitatud väide, et tema klassiruumist lahkumise põhjustas kõhuvalust tingitud terviseprobleem, on otsitud ja ei vasta tõele. Kaebajal oli võimalus hommikul enne kooli minekut teavitada inspektor-kontaktisikut oma tervisehädadest, mida ta ei teinud. Samuti oli tal võimalus paluda valvurilt vaeguse leevendamiseks tabletti või paluda ennast viia meditsiiniosakonda arsti juurde. Ühtegi nimetud võimalustest kaebaja ei kasutanud. Isegi juhul, kui kaebajal oli tõepoolest kõhuvalu, ei põhjenda see suitsuruumis viibimist. Kaebajal on pidevalt probleeme kooli distsipliini järgimisega, väljudes õppetöö ajal klassiruumist, otsides oma ringiliikumisele erinevaid vabandusi. Kõnealusel juhul tunnistab kaebaja oma seletuskirjas, et käis mitmeid kordi tunnist ära ja suhtles suitsuruumis teiste kinnipeetavatega, samuti seda, et valvur tegi talle mitmeid kordi suulisi märkusi ning andis korraldusi minna klassi, kus toimus õppetöö, milles kaebaja oleks pidanud osalema. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitsmine. Kutseõppes osalemine ei ole kinnipeetavatele kohustuslik. Kui kinnipeetav leiab, et õpitav aine/amet ei ole temale sobilik, võib ta õppetöös osalemisest loobuda, kirjutades sellekohase avalduse. Kaebaja ei ole avaldanud vanglale, et ei soovi õppetöös osaleda, seega oleks ta pidanud viibima õppetöö toimumise ajal selleks ettenähtud ruumis.

Kaebajal oli vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise ajal 31 kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma ning kaebaja pani distsipliinirikkumise toime katseajal, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kohaldada kaebaja mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena 15 ööpäevaks kartserisse paigutamist, mis kõiki asjaolusid sh isiku suhtumist, eelnevate karistuste mõjusust kogumis hinnates oli kõige kohasem kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamiseks. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Tartu Vangla direktori 13.04.2007.a käskkirjaga nr 1-4/477 karistati Valeri Tšitšilenkot kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks selle eest, et tema 27.03.2007.a kell 10.10 kooli ruumides viibis õppetunni ajal suitsuruumis. V. Tšitšilenko ei allunud vanglaametniku korduvatele korraldustele viibida temale ettenähtud õppeklassis ja vaidlustas valjusti vanglaametniku korraldusi, sealjuures kätega žestikuleerides, segades sellega vanglaametniku tööd järelevalve teostamisel. Kirjeldatud tegevusega rikkus V.

4 Tšitšilenko Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p-de 7.1.1; 7.1.2 ja 13.4 ning Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõudeid.

V.Tšitšilenko on vaidlustanud vangla direktori käskkirja mitte seetõttu, et määratud karistus ei ole olnud proportsioonis toime pandud rikkumisega, vaid seetõttu, et ta ei ole distsiplinaarüleastumist toime pannud. Seetõttu tuleb lahendada küsimus, kas kaebuse esitaja pani 27.03.2007 toime distsipliini rikkumise, mille eest teda karistati kartserisse paigutamisega.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja distsipliini rikkumine on tõendatud kaebuse esitaja enda seletuse ja distsiplinaarmenetluse protokolli ja valvur E.Pütsepa ettekandega. Kaebuse esitaja rikkus 27.03.2007 süüliselt VangS § 67 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.2 kohustab kinni peetavaid isikuid mitte segama vanglaametnikke ja –teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinni peetavaid isikuid. TVKK p 13.4 kohustab kinni peetavat vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi.

Kaebuse esitaja enda seletuse ja esitatud materjalidega on tõendatud, et kaebuse esitaja lahkus 27.märtsil 2007 toimunud õppetöö ajal klassiruumist kokku kolmel korral ja seda ühe tunni jooksul. Seejuures oli kaebuse esitajale eelnevalt valvuri poolt juba tehtud suuline märkus klassist lahkumise ja suitsetamisruumis viibimise kohta. Seda tunnistas kohtuistungil kaebuse esitaja ka ise. Seega on tõendatud, et kaebuse esitaja ei allunud vanglatöötaja seaduslikele korraldustele viibida õppetöö ajal klassiruumis, mitte aga suitsuruumis. TVKK p 13.4 kohustab kinnipeetavaid täitma vastuväideteta ja vaidlustamata vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses nr 3-3-1-103-06 märkinud, et vanglaametnike poolt antud korraldusi tuleb täita ka siis, kui isik arvab, et korraldused ei ole seaduslikud. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Kaebuse esitaja väitel oli tal probleeme kõhuga. Kohus kahtleb antud asjaolu paikapidavuses, kuigi kaebuse esitaja olevat sellest eelnevalt teavitanud nii kontaktisikut kui ka õpetajat. Nimelt pidi kaebuse esitaja esimeses tunnis, see on tunnis, millest ta kolmel korral küsis luba WC-sse minekuks, sooritama arvestuse. Kaebuse esitaja enda seletusest selgus, et ka varem, kui oli vajalik teha arvestust, on tal olnud tervisega probleeme ja vajadus tihedamalt klassist väljuda. Seega saab järeldada, et kaebuse esitaja nn. probleemid kõhuga võivad olla teadlik ettevalmistus arvestuse ajal klassiruumist väljumiseks ja abinõu hiljem oma käitumise õigustamiseks.

5 Samas on nii kaebuse esitaja enda seletusega kui valvur E. Pütsepa ettekandega tõendatud, et kaebuse esitaja viibis õppetöö ajal hoopis suitsuruumis, mitte WC-s. Valvurile ei teatanud kaebuse esitaja, et tema tervislik seisund tingib korduvalt klassist lahkumise. Antud asjaolu annab veelgi põhjust kahelda, et kaebuse esitaja lahkumised klassiruumist olid põhjustatud terviseprobleemidest. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja arusaamaga, et TVKK punkt 21.3.2 annab kinnipeetavale õiguse vabalt koolisektsioonis ringi liikuda. Kaebuse esitaja poolt viidatud TVKK p 21.3.2 sätestab, et vangla kutse- ja üldhariduskoolis õppivad kinnipeetavad saadetakse korrapidamisteenistuse poolt koolisektsiooni, kus nad antakse üle kooli õpetajale. Kooli sektsiooni mõlemad uksed on õppetöö või kursuste toimumise ajal suletud ning kinnipeetavatel on keelatud lahkuda koolisektsioonist õppetöö ajal. Ka koolisektoris õppetööst osavõtvad kinnipeetavad on allutatud lisaks kooli režiimile ka vangla režiimile ning on kohustatud seejuures alluma vanglaametnike korraldustele. Õppetööst osavõtt ega koolisektsioonis viibimine ei saa tähendada, et isik ei ole enam kinnipeetav ning ei pea alluma vangistusseadusele ega teistele sellest tulenevatele õigusnormidele. Kinnipeetavad peavad täitma vanglaametnike korraldusi sõltumata sellest, millises sektoris nad viibivad. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab antud seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeolekujärelevalve kogu vangla territooriumil. Õppetööd läbiviivad õpetajad ei pea jälgima kinnipeetava poolt vangla režiimist kinnipidamist.

Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et V. Tšitšilenko kaebus ei ole põhjendatud ja kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Eda Muts kohtunik