2-07-30059/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2007.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-30059 Tsiviilasi JK`e hagi MK`e vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JK (isikukood: XXX; elukoht; XXX) Kostja: MK (isikukood XXX; elukoht: XXX) Eelistungi toimumise aeg 19.11.2007.a. Eelistungil osalejad Hageja JK

Resolutsioon

Hagi rahuldada. Lahutada MK`e ja JK`e abielu , milline on sõlmitud XXX Põlva Maavalitsuseskanne nr. XXX Jätta JK ele abiellumisel võetud perekonnanimi K . XXX sündinud poeg KK jätta kostja , MKe kasvatada XXX. sündinud tütar CK jätta hageja , JKe kasvatada Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul .

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kohtule 14.08.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu faktiliselt lõppenud. K K elab koos isaga XXX, tütar C K koos emaga. Hageja soovib poja jätta isa kasvatada ja tütar jätta tema kasvatada, kuid soovib K 1 x kuus näha. Hageja arvates ei ole isast lapse kasvatajat, mistõttu ta soovib anda hooldusõigust tema emale K E , lapse vanaemale.

Menetluse käik

Kostjal ei ole vastuväiteid seoses hagiga..

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Poolte abielu on sõlmitud XXX Põlva Maavalitsuses. Abielust on sündinud XXX poeg K K ja XXX tütar CK. Poeg elab käesoleval ajal koos isaga ja tütar koos emaga.

2 Perekonnaseaduse § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et abielu on faktiliselt purunenud. Pooled ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Kohus asub seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Hageja soovib endale jätta abiellumisel võetud perekonnanime K . Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Pooled on laste elukoha suhtes kokku leppinud. Kuna laste isalt ei ole vanema õigusi ära võetud, puudub alus anda K hooldusõigus vanaemale, EK. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei lepi kokku, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Maie Seppo kohtunik