3-06-2311/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2007 Tartu

Haldusasja number

3-06-2311

Haldusasi

Sergei A. i kaebus Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 50

p 1.5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. septembri 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei A. i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2007

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – Sergei A.

Vastustaja (haldusorgan) – Aseri Vallavolikogu, esindajad Riho

Kutsar ja Viivi Murakas

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 4. septembri 2007 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest,

s. o alates 20. novembrist 2007.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sergei A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Aseri Vallavolikogu 25.10.2006

otsuse nr 50 punkti 1.5 tühistamist.

Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 p-is 1.5 kinnitati valla vabade metsamaade

erastajate nimekiri ning märgiti selle punktis 1.5 metsatükkide nr 45 ja 47 erastajana ära FIE

Sergei A. i nimi. Vaidlustatud 25.10.2006 otsusega nr 50 tunnistas Aseri Vallavolikogu oma

31.03.2004 otsuse nr 112 punkti 1.5 kehtetuks.

Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja õigeaegselt esitanud avalduse ja põllumajanduslikku

tootmist tõendavad dokumendid, täitnud kõik maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) §-is 233

lg 2 sätestatud tingimused. Vallavolikogu 29.01.2004 otsusega nr 20 kinnitati metsamaa

erastajate nimekiri, sellega loeti kaebaja põllumajandustootjaks. Kaebajat ei kutsutud maadega

tutvumise juurde, arusaamatuks jäi, mida komisjon vaatas ning kas aastal 2006 on võimalik

vaadata, kuidas on maad aastatel 2002 - 2005 kasutatud. Aseri Vallavolikogu on rikkunud

kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-idest 26, 29 ja 32 tulenevaid õigusi ega ole

kohaldanud kaalutlusõigust õigesti. Rikutud on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)

§ 4 ja 6, kuna teistelt nimekirja võetud isikutelt aastate 2005 ja 2006 kohta dokumente mitte

nõudes on volikogu rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

2. Vastustaja Aseri Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on S. A. i vastavust põllumajandustootja tingimustele põhjalikult kaalutud

ja kontrollitud. Kaebaja ei vasta kehtestatud tingimustele, kuna rendilepingud on sõlmitud sellise

maa kasutamiseks, mida kasutavad ka Maiga A. a ja Viktor L, kuid tegelikkuses on kõik

maatükid harimata. Kaebaja tulud ja kulud pole kontrollitavad ega usaldusväärsed, sest

tuludeklaratsioonis ja kuludokumentides pole välja toodud kulutusi põllumajandussaaduste

tootmiseks ja töötajate töötasudele maaharimisel ning saagi koristamisel ja enamik tulusid

tõendavatest dokumentidest on poolikult täidetud.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 4. septembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata ja Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 50 p 1.5

kaebajat puudutava osa tühistamiseks puudub alus.

Vaba metsamaa erastamist reguleerivad MaaRS § 234 ja Vabariigi Valitsuse 27.01.2005

määrusega nr. 16 kehtestatud “Maareformi seaduse § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise

kord”. Kumbki nimetatud õigusaktidest ei reguleeri nende alusel antud haldusaktide muutmise

või kehtetuks tunnistamise korda. Seetõttu tuleb kohaldada halduse üldiseid põhimõtteid. Need

kohustavad kirjalikku haldusakti kirjalikult põhjendama ja märkima seejuures ära otsustuse

faktilise ja õigusliku aluse ning kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul ka kõik

kaalutlused, milledest otsustamisel lähtutakse.

MaaRS § 234 lg 2 kohaselt on vaba metsamaa erastamise õigustatud subjektiks äriregistrisse

kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on Eesti kodanik ja tegeleb erastatava maa asukohajärgse

kohaliku omavalitsuse territooriumil põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega. Sellega

on seadusandja täpselt ära määranud isikute ringi, kellel on vaba metsamaa erastamise õigus ega

ole andnud kohaliku omavalitsuse organitele mingit võimalust kehtestatut laiendavalt või

kitsendavalt kohaldada. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtub, et S. A. kanti

füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse 05.03.1999.

Kinnistusraamatu veebiversiooni andmetest nähtub, et S. A. i omandis on 2 elamumaa

sihtotstarbega kinnistut, millest 1 asub Ida-Virumaal Aseri alevikus (3155 m², Maiga) ja

1 Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Unukse külas (5464 m², Metsaääre), 2 korteriomandit

Aseri alevikus (Metsa 2) ning 5 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut (kogupindalaga

81,399 ha, millest 21,48 ha kuulub haritava maa, 25,9 ha loodusliku rohumaa ja 29,39 ha

metsamaa kõlvikusse), millest 1 asub Ida-Virumaal Aseri vallas ja 4 Lääne-Virumaal

Viru-Nigula vallas.

FIE Sergei A. esitas vaba metsamaa erastamise avalduse Aseri Vallavalitsusele 23.12.2003,

taotledes vaba maana erastamiseks 56 vaba metsamaatükki ehk kõiki avalikustatud vabade

metsamaade nimekirjas olevaid metsamaatükke.

Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 p 1.5 kohaselt on FIE Sergei A. kinnitatud

vabade metsamaatükkide nr 45 ja 47 (suurused vastavalt 12,0 ha ja 7,20 ha), kokku 19,2 ha vaba

metsamaa, erastajaks.

FIE Sergei A. on esitanud Aseri Vallavalitsusele koopia 15.02.2003 sõlmitud maa

rendilepingust,

millega

tõendab

0,5

ha

suuruse

põllumajandusmaa

kasutamist

(kinnistusregistriosa nr 341, katastritunnus 15401:002:0271) ja koopia 2003 tuludeklaratsioonist,

millega tõendab tulu saamist põllumajandussaaduste tootmisel.

Kaebaja esindaja väitel tegeleb kaebaja ka metsamajandusega, kuid maad soovis ta erastada

põllumajandustootjana ning sellist soovi kinnitavad ka dokumendid, mis kaebaja on Aseri valla

organitele esitanud.

Põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste on määratletud MaaRS §-is 233 lg 2, mille

kohaselt põllumajandusliku tootmisega tegeleja on isik, kes omab tootmiseks vajalikku maad või

põllumajandusmaa kasutamise õigust, kasutab seda ka tegelikult ja saab tulu omatoodetud

põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müügist. Sätestatust järeldub, et

põllumajandustootjana vaba metsamaa erastamist taotleval füüsilisel isikul tuleb maa omandisse

saamiseks täita üheaegselt mitu tingimust - tegemist peab olema Eesti kodaniku ja äriregistrisse

kantud füüsilisest isikust ettevõtjaga, ta peab erastatava metsamaa asukohajärgse omavalitsuse

haldusterritooriumil omama põllumajanduslikuks tootmiseks sobivat maad või selle kasutamise

õigust, maad tuleb põllumajandusliku tootmise otstarbel kasutada tegelikult ning omatoodetud

põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müük peab olema andnud tulu.

Aseri Vallavolikogu pole kahtluse alla seadnud asjaolusid, et S. A. on äriregistrisse kantud

füüsilisest isikust ettevõtja ja Eesti Vabariigi kodanik.

19.06.2006

Aseri

Vallavolikogu

ja

Vallavalitsuse

poolt

läbi

viidud

kontrollimine

rendilepingutega hõlmatud maaüksustel põllumajandusliku tootmise jälgi ei tuvastanud ning

S. A. i maakasutust ei ole kinnitanud ka maa rendile andnud maaomanik Avo V . V kinnistu

omanik A. V väitis kohtuistungil, et eelmistel aastatel kasutasid 0,5 ha suurust põllumaad A. id

ja teised Aseri elanikud. Kuna ei selgu, kes, kus ja millist osa põllumaast kasutas, siis kohus

nõustus vastustajaga, et pole kontrollitav maa tegelik kasutamine konkreetse maakasutaja poolt,

s. t kas isik on kasutanud ja kasutab maad tegelikult vastavalt sõlmitud maa rendilepingule.

Vaba metsamaa erastamise korda kehtestades pole seaduseandja soovinud tekitada juurde uusi

metsamaa omanikke, vaid on eristanud erastamist soovivate isikute hulgast need, kes reaalse

tegevusega on tõestanud oma kogemust ja vajavad maad juurde ettevõtluse arendamise tarbeks

ning on tahtnud välistada võimaluse, et maa lihtsalt jaotatakse taotlejate vahel.

Rendilepingud, maksukohustust mitte kaasa toovad maksudeklaratsioonid ning raamatupidamise

nõuetele mittevastavad kuludokumendid ei ole usaldusväärsed ja piisavad tõendid kinnitamaks,

et isik ikka tõepoolest on tegelenud ja tegeleb jätkuvalt põllumajandusliku tootmisega

maareformi seaduse tähenduses.

Oluline on ka see, et seaduses kasutatud mõiste “põllumajanduslik tootmine” eeldab sihikindlat,

organiseeritud, kulusid nõudvat ja tulu toovat tegutsemist pikema aja jooksul ega saa seetõttu

toimuda väikestel ajutiselt renditud maatükkidel kasvatatu oma perekonna tarbeks kasutamise,

tuttavatele müümise ja metsloomade toiduks kasutamise teel.

Lisaks eeldab asjaolu, et seaduseandja on andnud metsamaa erastamise võimaluse ka

põllumajandusliku

tootmisega

tegelevale

isikule,

seda,

et

metsamaad

kasutataks

põllumajandusliku tootmise arendamiseks ja toetamiseks.

Isiku puhul, kes ise põllumaad ei oma, on seda aastate jooksul vaid väheses suuruses rentinud

ega ole seni mitte millegagi oma tootmist arendanud, jääb täiesti arusaamatuks seos

põllumajanduslikku tootmise arendamise või toetamise soovi ja metsamaa omandamise soovi

vahel.

Neil põhjustel ei saa S. A. i tegevust pidada vaba metsamaa erastamise õigust andvaks

põllumajanduslikuks tootmiseks ka juhul, kui 19.06.2006 koostatud aktide järeldused ei ole

tõesed ja ta siiski on renditud maad kartuli kasvatamiseks kasutanud.

Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest kanda vaba maa erastamist taotlev isik erastajate

nimekirja tekib nimekirja kantud isikul küll lootus, et ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust

uuesti ei otsustata, kuid ei tulene õiguspärast ootust maad erastada ega ka subjektiivset õigust

nõuda, et maavanem temaga müügilepingu sõlmib.

“Maareformi seaduse § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korra” § 16 lg 1 p 4 kohaselt

kannab erastatava maa katastriüksuse moodustamisega seotud kulud vaba metsamaa erastaja.

Seega ei saa Aseri Vallavolikogu otsus, millega S. A. vaba metsamaa erastajate nimekirja

arvamine kehtetuks tunnistati, rikkuda PS §-is 32 kehtestatud õigust omandi puutumatusele.

Eelnevalt on juba esitatud põhjendused, miks ei saa pidada kaebaja tegevust vaba metsamaa

erastamise õigust andvaks põllumajanduslikuks tootmiseks. Samadel põhjustel ei saa olla

piiratud tema PS §-ist 29 tulenev vabadus tegevusala valida. Vaidlustatud otsus käsitleb lisaks

S. A. ile veel ka teisi vaba metsamaa erastamise tingimustele mittevastavaid taotlejaid, seega on

väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest samuti alusetu. Viide PS §-is 26 sätestatud

perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumisest aga on täiesti asjakohatu.

HMS § 112 lg 2 kohaselt kohaldatakse eriseadustega reguleeritud haldusmenetlusele selle

seaduse sätteid vaid juhul, kui eriseadus seda ette näeb. Maareformiseadus haldusmenetluse

seaduse kohaldamist ette ei näe, seega ei ole alust kaebaja väidetel, et Aseri Vallavolikogu on

rikkunud HMS §-ides 4 ja 6 kehtestatut. Haldusmenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt

saavad vormi- ja menetlusnõuete rikkumised tuua kaasa haldusakti tühistamise vaid juhul, kui

need olid nii olulised, et viisid ebaõige otsustuseni.

S. A. i puhul on haldusorgan selgitusi andes ja oma seisukohtade väljaütlemist võimaldades ning

täiendavaid dokumente vastu võttes kohaldanud piisavas ulatuses nii uurimiskohustust kui ka

selgitamise ja ärakuulamise põhimõtteid, kaebaja kutsumata jätmine maade kontrollimisele

19.06.2006 aga pole kuidagi saanud mõjutada otsustuse lõplikku sisu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. S. Arafjev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 4. septembri 2007

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõiged Aseri Vallavolikogu seisukohad ja tõlgendus, et S. A esitas 2002 ja 2003

tuludeklaratsiooni

ja

seletuskirja.

S.

A. esitas

vastavalt

MaaRS-le

väljavõtte

tuludeklaratsioonist, maakasutuse lepingu (rendileping), avalduse maa erastamise kohta ja passi

koopia;

2) on ebaõige Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutise komisjoni kontroll kohapeal, sest

S. A. it ei kutsutud juurde ja arusaamatuks jääb, mida kontrollijad vaatasid, kui S. A. i kasutuses

on 55 ha maad. Samuti on vale väide, et S. A. i esindaja ei ole nõudnud maade ülevaatust

24.08.2006 toimunud komisjoni istungil, kus nimelt esitati fotod haritud maast ja paluti

komisjoni koos S. A. iga tulla kohale ja vaadata, kas on haritud või mitte. Komisjon keeldus

tulemast;

3) on valesti tõlgendatud Avo V ütlusi, kus Aseri Vallavolikogu komisjon on väitnud, et M. A.

a, S. A. ja V. L kasutavad kõik ühte ja sama maad. Kõigil oli eraldi kasutus, arvestust peeti

istutatud kartulivagude jagamisega kolmeks. Kartulit kasvatati kokku 1,5 ha. Seda kinnitas

kohtuistungil tunnistaja A. V . Õigesti on märgitud, et 2006 ei toimunud tootmist A. V lt

renditud maal. Samas ei saanud komisjon kontrollida eelnenud aastate maakasutust, sest seda ei

ole ju näha. Antud kohtuasjas ei ole olulised, mida ja kus toodavad M. A. a ja V. L;

4) on ebaõige vallavalitsuse komisjoni väide, et 2003 kulutused puuduvad. 2002 - 2004 tehtud

kulutused on tehtud tootmiseks. Samas ei ole kuskil klassifitseeritud, millised kulutused on

põllumajandustootmisele tehtavad kulutused. S. A. on täitnud iga-aastase tuludeklaratsiooni,

kuhu on märkinud kõik kulud ja tulud. Tekkepõhist raamatupidamist ei ole keegi S. A. ilt

nõudnud, seda peetakse arvutis. Maksu- ja Tolliamet ei ole tuludeklaratsioone vaidlustanud ega

nõudnud ka lisadokumente. Kuludena ja tuludena on deklaratsioonis täidetud ja näidatud ainult

põllumajandusega seotud tegevus;

5) ei saa kohtuistungil viibinud V. M midagi väita maakasutuse kohta, kuna ta on valda tööle

asunud pärast 24.08.2006 ega ole ühelgi põllul käinud ega komisjoni töös osalenud;

6) on õigesti leitud, et Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-3-02 märkinud, millele

peab põllumajandustootja vastama. S. A. vastab nimetatud nõuetele. Kohus on asunud

seisukohale, et S. A. i kuludokumendid ei vasta raamatupidamisseaduse §-is 7 lg 1 kehtivatele

nõuetele, kuid samas ei pööra kohus tähelepanu sellele, et Maksu- ja Tolliametile esitatud

tuludeklaratsiooni kohta ei ole kellelgi pretensioone. Maad on haritud ja saadud on ka tulu, mis

on esmane. Kohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata S. A. i taotluse teostada paikvaatlus, mis

oleks selgitanud välja, kas maa oli jooksval aastal haritud või mitte;

7) on ebaõige väide, et isikud olid füüsilisest isikust ettevõtjad ja omasid Aseri valla

territooriumil põllu- ja metsamaad, kus oli võimalik tegeleda põllumajandusliku tootmisega.

Hageja on ka käesoleval hetkel põllumajandustootja ja omab kinnistuid, mis on haritud. Maa on

haritud kinnistutel Lagendiku, Paju, Karu (metsamaa), Serva, Piiri, mida apellant on rentinud

abikaasalt, samas omab apellant naabervallas Viru-Nigulas kinnistuid, kus on maa haritud.

Renditud kinnistud ei ole haritud terves ulatuses seoses osaliselt rikkis kuivendussüsteemidega.

Volikogu otsuses on kasutatud väidet mitmuses, kuid igat isikut tuleb vaadata eraldi ja ka eraldi

langetada otsus põhjendusega, miks ta ei ole põllumajandustootja.

5. Vastustaja Aseri Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. septembri 2007 otsuse muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) on Aseri Vallavolikogu 2006 põhjalikult kaalunud ja kontrollinud FIE S. A. i

põllumajandustootja tingimustele vastavust ning asunud seisukohale, et S. A. ei vasta MaaRS §-

is 234 lg 2 sätestatud põllumajandusliku ja metsamajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele.

Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr 50 „Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112

„Metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine” muutmine”, millega tunnistati kehtetuks otsuse nr

112 p-d 1 ja 5, on põhjalikult motiveeritud S. A. i mittevastavus MaaRS §-is 234 lg 2 sätestatud

põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele, kellel oleks õigus erastada vaba metsamaad

MaaRS § 234 alusel;

2) on Aseri Vallavalitsuses 24.08.2006 toimunud koosoleku protokoll S. A. ile kätte antud.

Protokollist nähtub, et S. A. ei ole taotlenud ajutise komisjoni poolt tema kasutuses olevate

maade uuesti ülevaatamist;

3) on ebaõige väide, et ajutine komisjon on S. A. i õigusi rikkunud, jättes tema maakasutuse

kontrollimata. S. A. ei ole tõendanud Aseri Vallavalitsusele ega Vallavolikogule, et tema

kasutuses on 55 ha maad;

4) ei ole S. A. i poolt esitatud dokumentide alusel võimalik tuvastada, et S. A. tegeleb

põllumajandusliku tootmisega, kuna selgusetud on kasutatava maa täpne asukoht ja suurus,

maaharimiseks vajalike seadmete olemasolu ja tulu suurus. Seda järeldust ei kummuta ka

asjaolud, et S. A. i kasutuses on haritav maa ning sellel kasvatatakse põllumajandussaadusi, kuna

haritav maa on pindalalt väike, seadmete rentimine muudab järjepideva tootmise ebastabiilseks

ning saadav tulu ei ole suurusjärgus, mida saab pidada isiku põhiliseks sissetulekuks. S. A. on

esitanud abikaasa M. A. aga 15.02.2006 sõlmitud maakasutuse rendilepingu Paju, Serva ja

Lagendiku kinnistute põllumaade kasutamiseks määramata tähtajaks. FIE M. A. a on sõlminud

15.02.2006 maakasutuse rendilepingud üheaegselt FIE S. A. iga ja FIE V. V ga Paju,

Serva ja Lagendiku kinnistute põllumaade kasutamiseks määramata tähtajaks. Rendilepingutele

pole juurde lisatud maakasutuse kohta plaanimaterjali, seega ei selgu, millist osa maast

kasutavad rentijad (kui üldse kasutavad ) ja millist osa omanik. S. A. väidab oma kaebuses, et

istutatud kartulivaod jagati kolmeks, mistõttu on tõendatud, et toimus saagi jagamine kolmeks ja

täpne maakasutus ei ole kindlaks määratud;

5) nähtub S. A. i poolt esitatud 2002 - 2005 tuludeklaratsioonidest, et tulu on saadud 3000-

5000 krooni, kuid samas pole võimalik kindlaks teha, kas tulu on saadud põllumajandussaaduste

müügist või on tegemist tulu saamisega põllumajandussaaduste vahendamisest;

6) on õige kohtu seisukoht, et oluline on ka see, et kasutatud mõiste „põllumajanduslik tootmine”

eeldab sihikindlat, organiseeritud, kulusid nõudvat ja tulu tootvat tegutsemist pikema aja jooksul

ega saa seetõttu toimuda väikestel ajutiselt renditud maatükkidel kasvatatu oma perekonna

tarbeks

kasutamise,

tuttavatele

müümise

ja

metsloomade

toiduks

kasutamise

teel.

Metsamajandusega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes omab metsamaad kohaliku

omavalitsuse territooriumil ning on teostanud selles metsas metsaseaduse §-ides 16-18 nimetatud

hooldustöid. S. A. i omandis on Aseri Vallavalitsuse territooriumil 8,42 ha metsamaad.

Seadusest tulenevalt võinuks S. A. taotleda vaba metsamaa erastamist kui metsamajandusega

tegeleja. Kuna apellant ei ole esitanud metsamajandusega tegelemise tõendamiseks täiendavaid

dokumente Aseri Vallavalitsusele, puudub Aseri Vallavolikogul õiguslik alus teda vaba

metsamaa erastajate nimekirja arvamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

4. septembri 2007 otsus muutmata.

Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse vaidlustatud

osas tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud

seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Õige on halduskohtu seisukoht, et S. A. ei vasta MaaRS §-is 233 lg 2 sätestatud

põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele ning tulenevalt sellest ei ole ta MaaRS § 234

lg 2 kohane vaba metsamaa erastamise õigustatud subjekt.

Vastavalt MaaRS §-ile 234 lg 2 (kuni 01.01.2007 kehtinud redaktsioon) vaba metsamaa

erastamise õigustatud subjekt on Eesti kodanik. Vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule

omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega

käesoleva seaduse § 233 2. lõike tähenduses või metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja

käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse

territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas

metsaseaduse §-des 16–18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-is 11

sätestatud metsa uuendamise kohustust.

Kaebaja esindaja soovis erastada vaba metsamaad põllumajandustootjana.

Põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste on määratletud MaaRS §-is 233 lg 2.

Vastavalt MaaRS §-ile 233 lg 2 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab

äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega

naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga,

või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on

põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil,

omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te) nimetamisega. Põllumajandusliku

tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud

põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku

maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena

käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul

alusel.

8. Põhjendamatu on apellandi väide, et Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutise komisjoni

kontroll kohapeal on ebaõige, sest teda ei kutsutud kontrolli läbiviimise juurde ning, et tema

maadekasutust (maade harimist) kontrollimas käinud komisjon ei olnud moodustatud vastavalt

Aseri valla põhimääruse p-dele 22.1 ja 22.7.

Aseri valla põhimääruse p-d 22.1 ja 22.7 ei käsitle sellise segakomisjoni, nagu seda oli Aseri

Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon, tegevust. Need põhimääruse punktid

põhinevad KOKS §-il 47, mis sätestab vallavolikogu alatiste ja ajutiste komisjonide

moodustamise. Seega ei muuda see asjaolu, et segakomisjon ei olnud moodustatud Aseri valla

põhimääruse p-de 22.1 ja 22.7 alusel, komisjoni tegevust õigusvastaseks.

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 179-181) kontrollis Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine

komisjon 19.06.2006 S. A. i poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist A. V lt ja M. A. alt

väidetavalt renditud põllumaadel ning S. A. ile endale kuuluvatel kinnistutel ja tuvastas, et M.

A. ale ning S. A. ile kuuluvate kinnistute koosseisus olevad haritav maa ja looduslik rohumaa ei

ole põllumajanduslikult kasutusel. Samuti tuvastas komisjon, et 2006 ei toimunud A. V lt

väidetavalt renditud maal põllumajanduslikku tootmist, kuid eelmistel aastatel olid A. id ja

teised Aseri elanikud kasvatanud kartulit 0,5 ha-l. Komisjoni poolt tuvastatut ei muuda

ebausaldusväärseks see asjaolu, et maade ülevaatusel ei olnud kaasas S. A. it. Seda, kas maa on

põllumajanduslikus kasutuses või mitte, oli komisjonil võimalik vaatluse teel kindlaks teha ja S.

A. i osalemine ülevaatuse teostamisel ei oleks muutnud 19.06.2006 teostatud kontrolli tulemusi.

9. Samuti ei ole millegagi tõendatud apellandi väide, et 24.08.2006 toimunud koosolekul nõudis

apellandi esindaja K. Kekki uut maade ülevaatust ja komisjon keeldus sellest. Haldusasja

toimiku lk-del 182-183 olev koosoleku protokoll ei kinnita apellandi väiteid.

10. Vallavolikogu on õigesti leidnud, et S. A. ei ole tõendanud põllumajandusliku tootmisega

tegelemist Aseri valla või naaberomavalitsuse territooriumil.

S. A. i poolt volikogule ja halduskohtule esitatud lepingud A. V lt maade rentimise kohta 2003,

2005 ja 2006 ei tõenda seda, et ta tegeles valla territooriumil põllumajandusliku tootmisega. A. V

poolt Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutisele komisjonile 19.06.2006 antud seletuse

kohaselt „2006 nimetatud maal põllumajanduslikku tootmist ei toimu, kuid eelnevatel aastatel

on 0,5-l hektaril kartulit kasvatanud A. id ja teised Aseri elanikud“ (tl 179). Halduskohtu 15.

augusti 2007 istungil on A. V andnud ütlusi, mille kohaselt nii S. A. , M. A. a kui V. L

kasutasid igaüks kuni pool ha maad. Ringkonnakohus leiab, et tõepärasem ja konkreetsem on A.

V poolt komisjonile 19.06.2006 antud seletus maa kasutamise kohta, sest seletus komisjonile on

antud ajaliselt varem ning isik on arvatavasti mäletanud konkreetseid asjaolusid paremini.

Samuti on seletus komisjonile antud kohapeal ja seetõttu konkreetsem. Seetõttu on halduskohus

põhjendatult leidnud, et antud juhul ei ole kontrollitav see asjaolu, kui palju ja mis otstarbel

kasutas S. A. A. V lt renditud maad. Isegi kui S. A. kasvatas mingis koguses A. V lt renditud

maal kartuleid, ei saa selle põhjal otsustada, et ta tegeleb põllumajandusliku tootmisega MaaRS §

233 lg 2 mõttes. Põllumajandusliku tootmisega tegelemine on taime- ja loomakasvatus

eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite

sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi.

Ainuüksi tulu, kulu või põllumajandussaaduste kui kauba puudumisest ei saa teha järeldust, et

isik ei tegele põllumajandusliku tootmisega Maareformi seaduse mõttes, vaid tõendatud peab

olema reaalne tegelemine põllumajandusliku tootmisega ning antud juhul ei olegi S. A.

tõendanud reaalset põllumajanduslikku tootmist. S. A. i poolt põllumajandusliku tootmisega

tegelemist ei tõenda ka M. A. aga 15. veebruaril 2006 sõlmitud rendileping, mille kohaselt M. A.

a on rentinud Paju, Serva ja Lagendiku kinnistute põllumaad S. A. ile. Nimetatud kinnistute osas

on komisjon 19.06.2006 tuvastanud, et kinnistute koosseisus olev haritav maa ja looduslik

rohumaa ei ole põllumajanduslikult kasutusel. Samuti oli M. A. a sõlminud samade kinnistute

osas rendilepingud V. Lga. Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon on kindlaks

teinud ka selle, et S. A. ile kuuluvate kinnistute (s. h ka Viru-Nigulas asuv kinnistu) koosseisus

olevad haritav maa ja looduslik rohumaa ei ole põllumajanduslikult kasutusel.

11. Õige

on

halduskohtu

seisukoht,

et

apellandi

poolt

vallavolikogule

esitatud

tuludeklaratsioonid, kassa sissetuleku orderid, apellandi enda poolt koostatud kulude arvestused

ja kviitungid kartuli müügi kohta (tl 39-91) ei tõenda tema poolt põllumajandusliku tootmisega

tegelemist

maa

asukohajärgse

kohaliku

omavalitsuse

haldusterritooriumil

või

naaberomavalitsuse territooriumil juhul, kui tema maaomand piirneb erastatava maaga (MaaRS

§ 233 lg 2). Tuludeklaratsioonis ei nähtu kulutuste tegemise ja tulu saamise koht, samuti ei

tõenda kassa sissetuleku orderid ja kviitungid seda, kus on kasvatatud müüdud kaup. Samas asja

materjalide kohaselt kontrollis Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon

19.06.2006 S. A. i poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemist ning tuvastas, et ta ei tegele

põllumajandusliku tootmisega valla territooriumil ega ka talle kuuluval kinnistul Viru-

Nigula vallas. Seega on õige vastustaja vastuväide, et S. A. i poolt esitatud 2002 - 2005

tuludeklaratsioonidest on näha küll tulu saamine 3000-5000 krooni, kuid samas pole võimalik

kindlaks teha, kas tulu on saadud põllumajandussaaduste müügist või on tegemist tulu saamisega

põllumajandussaaduste vahendamisest.

12. Asjakohane ei ole apellandi väide, et S. A. oli Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr

112 p 1.5 kinnistatud vabade metsatükkide nr 45 ja 47 erastajaks ning edasised

erastamistoimingud peavad toimuma vastavalt MaaRS §-ile 234. Aseri Vallavolikogu 31.03.2004

otsuse nr 112 p 1.5 on tunnistatud kehtetuks käesoleva vaidluse esemeks oleva Aseri

Vallavolikogu 25.10.2006 otsusega nr 50. Sellele, et volikogu otsusest vaba metsamaa erastajate

nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba

metsamaa erastamiseks, on viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-46-06.

13. Aseri Vallavolikogu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et seisukoht S. A. i, M. A.

a ja V. V põllumajandustootjaks olemise tingimustele vastamise või mittevastamise kohta on

avaldatud ja ka põhjendatud kõigi kolme isiku suhtes eraldi, mistõttu ei ole õige apellandi väide,

et volikogu oleks pidanud iga isiku kohta eraldi otsuse langetama ja ka põhjendama, miks üks

või teine isik ei ole põllumajandustootja.

Kuna ka ülejäänud apellandi väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või

tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

4. septembri 2007 otsus muutmata.

14. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel

apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson