2-07-18076/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2007, Rapla

Tsiviilasja number 2-07-18076

Tsiviilasi M S hagi V S vastu ühisvara jagamiseks ja elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M S ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx x-x), hageja esindaja advokaat Maie Klemmer, kostja V S (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx x), kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Gennadi Kull

Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2007

Resolutsioon Jagada M S ja V S ühisvara järgmiselt:

Jätta M S omandisse korteriomand, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, registriosa nr xxxxxxx, väärtusega 330 000.- krooni.

Välja mõista M Slt 165 000.- krooni hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt V S kasuks.

Välja mõista V Slt elatis 2000.- krooni alates 01.06.2007 M S kasuks poja J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni ning suurendada elatist igakordsel Vabariigi Valitsuse poolt miinimumpalga alammäära tõstmisel.

Rapla Maakohtu 27.03.2002 otsusega mõistetud elatise kinnipidamine lõpetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest .

Asjaolud Poolte abielu registreeriti 08.05.1998. Korteri, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, ostutehing sõlmiti 19.11.1998. Laps sündis xx.xx.xxxx. Oli vajadus omaette

elamispinna muretsemiseks, kuid korteri ostmiseks raha puudus. Hageja isa MS andis oma tütrele korteri ostmiseks kogu osturaha 30 000.- kr ning 10 000.- kr remondiks. M S ei ole soovinud selle raha tagastamist, kuna andis selle kingituseks ja korteri ostmiseks oma tütrele. Kostja on teadlik hageja poolt tütrele korteri ostuks kogu raha kinkimisest ja siiani nõustunud, et korter kuulub hagejale, mitte ühisvara hulka. Kostja on oma käitumisega seda kinnitanud. Kui hageja oli sunnitud kostja alkoholi liigtarvitamise ja vägivaldsuse tõttu korterist koos lapsega lahkuma, jäi kostja korterisse, jättes tasumata kõik maksed. Eesti Energia AS kaebas hageja kostja võlgade eest kohtusse ja lülitas välja elektri, misjärel hageja pidi võla tasuma. Viis aastat tagasi lahkus kostja korterist ega pole huvi tundnud korteri ülalpidamise vastu. Hagejale on korter tema alaliseks elukohaks ja ta on oma korteri heas seisus hoidmiseks teinud märkimisväärseid kulutusi: V S eest tasutud elekter summas 4089,10 kr, V S eest tasutud üür (maja hoolduskulu) ja kommunaalteenused kuni juuli 2003.a summas 3688,69 kr. Kokku 7777,79 kr. Korteri ülalpidamine, kui kostja oli korterist lahkunud: arvestatud on vaid üür arvates august 2004 kuni august 2007 kogusummas 23 311,24 kr, sellest kostja kohustus tasuda ½ osa, s.o 11 655,62 kr. Korteri remondikulud: remonditöid on paljuski teinud hageja isa.. Korterile käesoleva ajani tehtud remonditööde kulud: elektritööd 5600.- kr; remondimaterjalid 26 116.- kr, remondi- ja ehitustööd 29 570,80 kr. Kokku 61 286,80 kr. Seega kostja võlgnevus seoses korteri nõutavas korras säilimisega ja lisaks tema poolt kasutatud elektri ja kommunaalteenuste eest kokku 80 020,21 kr. Koos elatise võlgnevusega võlgneb kostja hagejale 120 520.- kr. Korteri turumaksumus on 330 000.- kr. Kuna korter on ostetud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga. Hageja leiab, et kuna korter osteti hageja isa poolt oma tütrele kingitud raha eest, on korter omandatud hageja lahusvara arvel. Kostja eksitab kohut, väites, et maksab pojale igakuiselt 2000.- kr. Elatis lapsele 1200.- kr kuus on välja mõistetud Rapla Maakohtu otsusega 27.03.2002. Kostja ei ole teinud makseid igakuiselt ja pikki perioode. Arvates 16.04.2002 kuni käesoleva ajani on kostjalt laekunud kokku 37 000.- kr. Möödunud on 5 aastat 4 kuud, s.o 76 800.- kr peaks olema laekunud. Seega on elatist vähem laekunud 39 800.- kr. Viimane elatise laekumine oli juunis 2007. Laps läheb teise klassi. Hageja soovib poja ülalpidamiseks elatise suurendamist seadusega kehtestatud alammäära suuruses, lisades summale kehtiva tulumaksumäära 22%. Hageja nõustub elatise summa suurusega 2000.- kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub jagada poolte ühisvarana selliselt, et jätta korteriomand, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, reg.nr xxxxxxx, hageja omandisse ning suurendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust 2000.- kroonini ning suurendada elatist igakordsel Vabariigi Valitsuse poolt miinimumpalga alammäära tõstmisel.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja maksab igakuiselt hagejale lapse ülalpidamiseks 2000.- kr. Hageja nõue on 1800.- kr. Hageja soovib elatiseraha suurust vähendada. Hageja nõue elatise suurendamiseks on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Korteriomand on ühisvara. Hageja selgitused võlgnevuste osas jäävad kostjale arusaamatuks. Ühisel asjal lasuvad võlgnevused tuleb tasuda ühiselt. Selgusetuks jääb hageja selgitus, et kostja oleks pidanud üksi hageja vanematele välja maksma saadud laenu. Asjaolu, et ostuks võeti laenu, ei tee korteriomandist hageja lahusvara, vaid kinnitab, et tegemist on ühisvara soetamiseks võetud laenuga.

Käesoleval ajal on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi turuhind 500 000.- kr. Kostja palub, et kostja jagaks korteriomandi alljärgnevalt: Jätta korteriomand hagejale, kuna ta kasutab korterit. Välja mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 250 000.- kr. Kostja on nõus korteriomandi enampakkumisel müümisega ja saadud raha pooleks jagamisega. Kostja on nõus ka, et korteriomand jäetakse kostja omandisse ning kostja tasub hagejale 250 000.- kr.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Perekonnaseaduse § 18 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

Kostjate abielu on registreeritud 08.05.1998. Abielu on lahutatud 27.03.2002 Rapla Maakohtu poolt. Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusosakonna väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et korteriomand, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, registriosa nr xxxxxxx, omanik on alates 28.02.2000 M S. Laenulepinguga 17.11.1998 loeb kohus tuvastatuks, et M S laenas hagejale korteri ostuks ja remondiks 40 000.- kr. Tunnistaja M U ütlustest nähtub, et pooled ostsid tunnistaja korteri 30 000.- kr eest. Kostja ütles raha üle andes, et tema äi andis raha. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et ta kinkis 40 000.- kr hagejale korteri ostuks ja remondiks. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et tunnistaja M S kinkis hagejale 40 000.- kr korteri ostuks ja remondiks. Laenulepinguga 17.11.1998 loeb kohus tuvastatuks, et tunnistaja M.S laenas 40 000.- kr hagejale korteri ostmiseks. Asjas ei oma tähtsust, et nüüd hiljem tunnistaja leiab, et ta hoopis kinkis 40 000.- kr hagejale korteri ostmiseks. Tunnistaja M.S ütlused selle kohta, et ta tegelikult kinkis raha hagejale, ei ole usaldusväärsed, kuna käesoleval ajal on hagejale kasulik 40 000.- kr saamine kinke teel. Tunnistaja M.S ütlused ei tee olematuks kirjalikult 17.11.1998 sõlmitud laenulepingut. Hageja M.S võttis kohtuistungil omaks, et tunnistajalt saadud raha 40 000.- kr võeti korteri ostmiseks, kus pooled pidid elama hakkama ning mõne aja pärast oli ka sündimas laps. Seega tunnistaja M.Slt laenatud 40 000.- kr saadi perekonna huvides ning ei ole hageja lahusvara, vaid oli poolte ühisvara. Korteriomand soetati abielu kestel poolte ühiste vahendite eest ning seega korteriomand ei omandatud hageja lahusvara arvel. Kas tunnistaja M.S taotleb laenu tagastamist või mitte, seda otsustab tema, käesoleva ajani ta laenu pooltelt tagasi küsinud ei ole. Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Tõendamist ei leidnud, et kostjad on sõlminud abieluvaralepingu. Seega on kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, registriosa nr xxxxxxx, kostjate abielu kestel omandatud vara ning see tuleb Perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p-de 3, 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist eeldused, et ühisvara

jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kohus leiab, et korteriomand kuulub jätmisele hageja omandisse, kuna hageja koos lapsega käesoleval ajal kasutab korteriomandit ning on nende alaliseks koduks. Ekspertarvamusega 08.05.2007 loeb kohus tuvastatuks, et korteriomandi, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, väärtus on 330 000.- kr. Kostja on hinnanud korteriomandi väärtuseks 500 000.- kr. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et korteriomandi väärtus on 500 000.- kr, kuna kostja ei ole seda millegiga tõendanud. Hagejalt kuulub väljamõistmisele hüvitis enamsaadud ühisvara eest. Kohustuse suurus määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielu lahutati 27.03.2002. Seega hageja on tasunud elektriteenuse ja kommunaalkulude eest ning teinud remonti peale abielusuhete lõppu. Seega nimetatud kohustused ei kuulu ühisvara hulka. Ekspertarvamusega 08.05.2007 leidis tõendamist, et 2005.a on tehtud sanitaarremont trepikodades ja vahetatud tuulekodade katused ning 2004.a on renoveeritud kogu korter, paigaldatud uus elektrisüsteem ja osaliselt uus veesüsteem. 2006.a on korter uuesti osaliselt renoveeritud. 2003.a on vahetatud aknad ja korteri välisuks. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et korteris tehti põhjalik remont 2006.a. Ekspertarvamuse kohaselt tehti põhjalik remont siiski 2004.a ning 2006.a korter renoveeriti osaliselt. Kohtuistungil ei leidnud ekspertarvamusega tõendamist, et korteri turuväärtust on mõjutanud hageja poolt teostatud remont. Kõik esitatud arved remondimaterjalide soetamise kohta on väljastatud 2007.a. Seega arved tl 92-94 ei puutu asjasse ega tõenda materjalide ostmist remondi tegemise ajal. Hinnapakkumine elektritööde maksumuse kohta on antud 29.08.2007 ning hinnapakkumine remonttööde maksumuse kohta on antud 24.08.2007. Seega ei kajasta hinnapakkumised tööde teostamise ajal kehtinud maksumusi. Hageja on arvestanud, et kostja on tasunud ettenähtust vähem elatist 39 800.- kr. Antud juhul tuleks hagejal pöörduda kohtutäituri poole ning vaidlus kuulub lahendamisele Täitemenetluse seadustiku alusel.

Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatise miinimummäär, millele lisandub tulumaks lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. 1800.- kr on perekonnaseadusega kehtestatud väljamõistetava elatise miinimummäär alates 2007.a ning koos tulumaksuga 2310.- kr. Elatise miinimummäära väljamõistmisel ei pea hageja tõendama lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Kostja on tasunud hageja kasuks elatist 2000.- kr, kuid alates 2007.a junnikuust on ta maksmise lõpetanud. Seega kostja ei ole vabatahtlikult tasunud perekonnaseadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Vanema lapse ülalpidamiskohustused on kehtestatud Perekonnaseadusega. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. Seega on hagejal seaduslik alus pöörduda hagiga kohtusse elatise suuruse muutmiseks, kui kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt Perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: