2-04-165/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-04-165

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-165 Tsiviilasi

N. T. hagi S. T. ja V. T. vastu vara lahusvaraks ning raha kolmandale isikule kuuluvaks tunnustamise nõudes; sundosa pärimisõigus P. T. osakus tunnistamises, V. T. nõue talle abikaasa osa eraldamiseks P. T. osakus GÜ-s Rahu Garaažid ebaseaduslikuks tunnistamises ja 28.05.2003 tehing P. T. sõiduauto VAZ 21063 võõrandamises S. T. kasuks kehtetuks tunnistamises. S.T. ja V. T. vastuhagi N. T. vastu P. T. ainuomandiks Narvas, XXX tunnistamise nõudes. Menetlusosalised Hageja (vastuhagis kostja): N. T. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: Svetlana Dragunova (isikukood XXX) Kostja (vastuhagis hageja): S. T. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja S. T. lepinguline esindaja: J. T. volikirja alusel Kostja (vastuhagis hageja): V. T. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja V. T. lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tatjana Massalina (Narva Esimene Advokaadibüroo) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 16., 29. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt, Jekatrina Yakovleva Pooled: N. T., V. T. Esindajad: Svetlana Dragunova, Jelena Tšekolovets, Tatjana Massalina RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata N.T. hagi S.T. ja V. T. vastu vara lahusvaraks tunnustamise nõudes; sundosa pärimisõigus P. T. osakus tunnistamises, V. T. nõue talle abikaasa osa

2-04-165

eraldamiseks P. T. osakus GÜ-s Rahu Garaažid ebaseaduslikuks tunnistamises ja 28.05.2003 tehing P.T. sõiduauto VAZ 21063 võõrandamises S. T. kasuks kehtetuks tunnistamises. Jätta rahuldamata S. T. ja V. T. vastuhagi N. T. vastu P. T. ainuomandiks Narvas, XXX tunnistamise nõudes. Pooled kannavad oma kohtukulud ise. Võtta N. T. loobumise hagist S. T. ja V. T. vastu raha kolmandale isikule kuuluvaks tunnustamise nõudes ning lõpetada asja menetlust selles osas. Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Hagiavaldused

19.02.2004.a. saabus Narva Linnakohtusse N. T. hagiavaldus S. T. ja V. T. vastu. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnistada N. T. lahusvaraks aadressil XXX, Narva asuva korteri ning väljastada pärandaja varast rahalised vahendid arveldusarvel nr XXX Eesti Krediidipangas. (ts.asi nr 2-183/04) 22.10.2004.a. saabus Narva Linnakohtusse N. T.hagiavaldus S.T.ja V. T. vastu sundosa pärimisõigus P. T.osakus tunnistamises, V. T. nõue talle abikaasa osa eraldamiseks P. T.osakus GÜ-s Rahu Garaažid ebaseaduslikuks tunnistamises ja 28.05.2003 tehing P.T. sõiduauto VAZ 21063 võõrandamises S.T. kasuks kehtetuks tunnistamises. (ts. asi nr 2- 1337/04)

Tsiviilasjade liitmine

Narva Linnakohtu 02.02.2005.a. määrusega liideti tsiviilasi nr 2-183/04 tsiviilasjaga nr 2- 1337/04 ühte menetlusse.

Hagiavaldusest tuleneb, et hageja oli alates 24.02.1989.a. abielus P.. T.. 01.07.2003 suri P. T.. 03.06.2003 koostas P. T. natariaalse testamendi, millega pärandas kogu oma vara V. T. ja

S. T..

Abielu kestel erastas hageja koos P.T. kaks korterit. Nimelt erastati Narvas aadressil XXX asuv korter 31.03.1998.a. ja aadressil XXX asuv korter 12.01.1999.a. Asjaolude tõttu elasid hageja ja P. T. eri aadressidel, kuid nende vahel olid abielusuhted kuni 1988 aprillini.

Erastamiseks osteti hageja rahaliste vahendite arvel erastamisväärtpaberid (edaspidi EVP). Hageja ostis aadressil XXX asuva korteri oma isiklike rahaliste vahendite arvel pärast abielusuhete lõppemist, seega on tegemist lahusvaraga.

Hagiavalduse on lisatud 31.03.1998.a. AS Narva Elamuvaldus ja P. T. vahel sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu koopia. Lepingu kohaselt ostis P. T. aadressil XXX asuva korteri ja tasus müüjale korteri erastamise eest erastamisväärtpaberitega 10200 krooni.

Hagiavaldusele on lisatud 12.01.1999.a. AS Narva Elamuvaldus ja hageja N. T. vahel sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu koopia. Lepingu kohaselt tasus ostja müüjale aadressil XXX, Narva asuva korteri erastamise eest erastamisväärtpaberitega 12000 krooni.

2-04-165

Esitatud on samuti väljavõtted EVP arvelt nr XXX, mille kohaselt tasus 01.10.1998.a. T.I.2700 krooni EVP eluruumi XXX erastamise eest. Esitatud on samuti väljavõtted EVP arvelt nr XXX, mille kohaselt tasus 01.10.1998.a. N. T. 9300 krooni EVP eluruumi XXX erastamise eest. Narva Linnakohtu 29.04.2002.a. otsusega määrati hageja N. T. oma ema J. N.(isikukood .) üle eestkostjaks. 08.11.2002.a. avas hageja arveldusarve nr XXX Eesti Krediidipangas, sellele arvele laekus eestkostetava J. N. pension. Esitatud on arveldusarve nr XXX väljavõtte, millest tuleneb, et ajavahemikul 08.11.2002.a. kuni 01.07.2003.a. laekus arvele pension ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus. Muid laekumisi ei olnud. Deebetkäive on 10000 krooni, kreeditkäive on 20916,16 krooni. Seega ei ole arveldusarvel asuva raha näol tegemist pärandaja ehk P.T. varaga ning see ei kolu pärandvara hulka.

Vaatamata sellele, et notariaalselt tõestatud testamendi kohaselt pärandas P. T. kogu oma vara kostjatele, võib hageja N. T.pärida sundosa, kuna ta on töövõimetu isik. Pärandi avamise päeval tunnistati tema püsivalt töövõimetuseks, töövõimekaotus on 70%. 28.06.2005.a. esitas N. T. arstliku ekspertiisi 30.12.2003.a. otsuse nr 079725 koopiat, millest tuleneb, et N. T. püsiva töövõimekaotuse määr on 60%. Esitatud on ka arstliku ekspertiisi 26.01.2005.a. otsus nr 171204, millest tulenevalt on N. T. püsiva töövõimekaotuse määr 70%. Pärandvara hulka kuulub osak Garaažiühistus Rahu Garaažid. P.T. ja V. C. abielu oli lahutatud 1989.a. veebruaril. Vastavalt ENSV tsiviilkoodeksi § 81 kohaldatakse lahutatud abikaasa ühisvara jagamise nõudele kolmeaastast aegumistähtaega. Seega aegus nõue 1991- 1992 aastal, s.t. enne asjaõigusseaduse jõustumist. Abielu kestel soetasid P.T. ja N. T.sõiduautot VAZ 21063, mida P. T. kinkis S. T.. Hageja arvab, et tehing on kehtetu, kuna selle tegemisel rikuti pärimisseaduse § 106 lg 2 ja perekonnaseaduse § 17.

Vastus hagiavaldusele ja vastuhagi

Kostjad hagi ei tunnistanud ning 15.04.2004.a. esitasid vastuhagi. Vastuhagis palusid kostjad tunnustada aadressil XXX asuv korter P. T. ainuomandiks.

Vastuhagis avaldasid põhihagi kostjad, et abielusuhted N. T. ja P. T. vahel lõppesid 1994.a. kevadel, neil oli eraldi majapidamine. Alates 1992. aastast elas P. T. oma ema juures aadressil

XXX. Aastal 1998 oli korter erastatud P. T. poolt, kusjuures EVP olid ostetud P. T.raha eest.

P. T. andis N. T.6000 krooni kommunaalkorteri toa vahetamiseks aadressil XXX asuva korteri vastu, samuti toetas rahaliselt selle korteri erastamist. Asjaolu, et N.T. ostis EVP’d enda nimele ei põhjenda EVP’de omandamist tema raha arvel. Vastuses hagiavalduses avaldatakse, et asjaolu, et P.T. surma päeval, s.t. 01.07.2003.a. oli N.

T. töövõimetu, ei tähenda nagu oleks tema tegelikult töövõimetu. Tema on töövõimeline, kuna alates 1993.a. kuni 27.02.2004.a. töötas põhihagis hageja AS-is Balti ES (esitatud on vastav tõend AS-i Balti ES poolt), hetkel töötab tema Prak Ins UÜ-s. P. T. on neli seadusjärgset pärijat. Garaažiühistu osakute osas on aegumine reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155. Sõiduauto ei kuulu P. T.ja N. T. ühisvara hulka. Abielu nende vahel oli sõlmitud 24.02.1989.a. Autot osteti 1989.a. suvel. P. T.tahtis osta autot ammu enne abielu sõlmimist ning ootas autot järjekorras. Enam osa auto ostmiseks kuulutatud rahast (s.t. 6000rubla) kinkis

P. . tema ema. Kinkeleping oli vormistatud 07.06.1989.a., lepingus on sätestatud, et raha kingitakse auto ostmise eesmärgil. Notariaalselt tõestatud lepingu koopia on kohtule esitatud.

2-04-165

Raha ostmiseks kuulutas P. T. enne abielu sõlmimist kogutud raha eest. Seega on tegemist lahusvaraga.

Kohtule on esitatud 03.06.2003.a. notariaalselt tõestatud P. T. (kirjas P. C.) testamendi koopia kahel lehel.

N. T.vastus vastuhagile

N.T. ei nõustunud hagiga P. T. tunnistamiseks aadressil XXX asuva korteri ainuomanikuks. Tal ja P. T. oli ühine majapidamine 1998.a. aprillini. P. T. elas koos oma emaga aadressil XXX, kuna ema vajas terviseseisundi ja ea tõttu kõrvalist abi. 1998.a. märtsis puudusid P. T.vahendid korteri erastamiseks, kuna tema ei töötanud alates 1997.a. juunist kuni 1998.a. juunini. EVP’d olid seega ostetud N. T. raha eest. Tema ja P.T. abielusuhted lõppesid 1998.a. aprillis.

Kohtuistung

Kosthuistungil loobus N. T. 19.02.2004.a. avalduses esitatud pangaarvel asuva rahalised vahendid pärandaja varast välistamise nõudest, kuna nendele rahalistele vahenditele kostjad ei pretendeeri. Hageja palus tunnistada tema õigust P. T. pärandvara sundosale, kuna ta on töövõimetu abikaasa. Auto osas märgis hageja, et selle ostuhind aastal 1989 ületas 9000 rubla. 5000 rubla oli makstud hageja poolt ning 5000 rubla pärandaja poolt. Hageja avaldas, et abielusuhted lõppesid aprillis 1998, sellest ajast alates ei suhelnud hageja ja pärandaja omavahel. Aadressil XXX asuv korter oli erastatud pärast abielu lahutamist, aadressil XXX asuv korter oli erastatud abielu kestel 1998. aastal.

Kostja V.C.avaldas, et aadressil XXX asuv korter oli pärandaja ja N. T. ühisomandis, aadressil XXX asuv korter oli pärandaja ainuomandis. Aadressil XXX asuv korter oli erastatud K. T. raha eest. Garaaž oli soetatud pärandaja ja V.C. abielu kestel ning oli pärandaja omandis. Pärast abielu lahutamist vara ei jagatud. Auto oli ostetud pärandaja vanemate raha ning tema ja V.C.abielu kestel kogutud raha eest.

Kostja S. T. esindaja sõnade kohaselt oli auto S. T. pärandaja poolt müüdud, ning ostuhind on tasutud. 2003.a. mais vormistati auto S. T. nimele, enne seada kasutas tema autot volikirja alusel. Sellel ajal oli S. T. hinnangu kohaselt auto maksumuseks 2000-3000 krooni. Garaaž on pärandaja lahusvaraks ning oli ostetud enne N. T. abiellumist. Auto muutus kasutuskõlbmatuks ning 2005.a. viidi see prügimäele. Aadressil XXX asuv korter oli erastatud pärandaja ja tema ema vahendite eest.

Kohtuotsus

Kohus, ära kuulanud poolte ja nende esindajate seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et N. T. 19.02.2004.a. hagi ning 22.10.2004.a. hagi ei kuulu rahuldamisele; V. T. ja S. T.vastuhagi ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

2-04-165

N. T. loobus hagist S. T. ja V. T. vastu raha kolmandale isikule kuuluvaks tunnustamise nõudes. Kohus võtab hageja loobumise hagist vastu ning lõpetab asja menetlust selles osas.

N. T. hagi S. T. ja V. T. vastu vara lahusvaraks ning S. T. ja V.T. vastuhagi N. T. vastu P. T. ainuomandiks Narvas, XXX tunnistamise nõudes ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel.

Pärimisseaduse § 2 kohaselt pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisseaduse § 3 lg 1 ja lg 2 kohasel avaneb pärand pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Seoses sellega avanes pärand 01.07.2003.a, mil suri pärandaja P. T..

Pärimisseaduse § 9 kohaselt on pärimise aluseks seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi, neid mõlemaid aga pärimisõigusele seaduse järgi. 03.06.2003 koostas P. T. notariaalse testamendi, millega pärandas kogu oma vara V. T.ja S.T..

Pärandiseaduse § 4 kohaselt peab pärija pärimiseks pärandi vastu võtma.

V. T. ja S.T. esitasid avalduse notarile pärandi vastuvõtmiseks. J. T. (P. T. ja N. T. alaealine poeg) esitas avalduse notarile pärandi sundosa vastuvõtmiseks.

N. T.ei esitanud avalduse notarile pärandi vastuvõtmiseks.

Pärandvara hulgast kuulub kõik vara, mis oli pärandajal surmapäevaks. Surmapäevaks olemas

P. T. omandis järgmise vara:
korter XXX Narvas N.T. ühisomandis,
korter XXX Narvas N.T. ühisomandis,
Garaaži Ühistus „Rahu Garaažid“ osak. Kõik see vara on pärandivara. P.T. oli garaaži ühistu „Rahu Garaažid“ liikmena V. T.abieluajal ning omandas GÜ-s osaku. See asjaolu ei vaidlustatakse.

Kohus pöörab poolte ja nende esindajate tähelepanu, et N. T. ja Pj.T. oli alates 24.02.1989.a. abielus kuni P. T.surmani 01.07.2003.a. Poolte selgitusi alusel olid abielusuhted N. T. ja P. T.vahel lõpetatud. Kuid nad ei lahutatud abielu ja ei jagatud ühisvara. Pärast P. T. surma ei ole seaduslike alust abikaasade ühisvara jagada. Pärandamiseks kulub kõik vara, mis olemas pärandajal surma päevaks sõltumatu kas see on ühisvara või lahusvara. Korterid aadressil XXX Narvas ja XXX Narvas olid erastatud N. T. ja Pj. T. abieluajal. Järjelikult nad on abikaasade ühisomandis. Pärast isiku surmast kohaldatakse pärimisseaduse sätteid.

                        !   
        "   

  #$ % &&' () *+,$ % , , +( (('-   ! . /
 0       00    0      0   1        

2-04-165

       0     0              0   2

N. T. esitas otsuse nr 0063143 ärakirja, et tal on töövõime kaotuse protsent 70 alates 12.12.2002 kuni 12.12.2003 ning ta on töövõimeline eriala järgi lühendatud tööpäevaga. N.

T. ei esitatud kohtule ega notarile tõendite, et ta töötas lühendatud tööpäevaga. Kohus leiab, et N. T. hagi sundosa pärimisõigus P. T. osakus tunnistamises ei kuulu rahuldamisele kuna p         0      #
-                0  "                                  "   3  0          0            "                      0            0   #-  0   10  3      

     #0  - 10    

,      

     1 0        

10    ,& , ! 4 5 6    ,)7)+&      48 5 6   &&(   ,* ,, !      0   &)   4        0   (  !,    0     0 *+         #1  -       0  9 10         10 

$  :   #   (8,88*(8 ! ,, ,, +-         !   1                   1  "        0    8        1    0                     0      :        !     1    

     0                 0   0           8  !     

:    0      !         "     0     $0               0                       0   

 

10  

0   # ,,    '    '!  -     

1    0     10         ;          ,* 8 +  0     0 :     0        !        

2-04-165

   1                  0              !             0                    8  ! 

1   0 < 0         <        0                            !          0  0         :                   0      10         10   :                 0           0           0  0            0       ;     0    0            !               0 

0        

                   0 

0        

        ,) +, (        =4> , '(           3           0    '  ,  0    *        :  )!  )*           

N.T. ja P. T. abieluajal oli 28.05.2003.a. sõiduauto VAZ 21063 1989 ehituse aasta registreerimismärk 405 NAE võõrandutud. Surmapäevaks ei olnud P. T.omandis sõidukit. Perekonnaseaduse (redaktsioon 01.07.2002-01.01.2004) § 17 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallaasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. Kohus leidis, et ostis P. T. sõiduauto VAZ 21063 rahalise vahendite eest, mis oli kingitud talle tema ema poolt notariaalne tõestatud kinkelepingu alusel ning tema kogutud, enne N. T. abielu sõlmimist, isiklike raha eest. See tõendatakse poolte seletustega. P. T. vallatas, kasutas ja käsutas garaaži boksiga ja sõiduautoga
. Ta kasutas autot kuni 1994.a. N.T. ei olnud sõiduki valdajaks ja omanikuks. Aastal 1999 andis üle P. T. sõiduauto valdust S. T., vormistades selleks Riikliku Auto Registris vastava dokumente. Sellest ajast on S. T. sõiduauto valdaja. Sõiduauto on vallasasi.

2-04-165

Asjaõigusseaduse (AÕS, redaktsioon 01.01.2003-01.07.2003) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 kohaselt valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 35 kohaselt loetakse valdus heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 48 lg 1 alusel oli N. T. õiguse ühe aasta jooksul, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest, nõuda valduse kaitset kui ta arvas, et sõiduauto on ühisomandis. Ta ei tehtud seda. AÕS § 92 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Kuna sõiduauto ei olnud ühisomandis siis pole vaja abikaasa kirjaliku nõusolek tehingu sõlmimiseks. Kohtule ei olnud esitatud dokumente tehingutest sõiduautoga kohta.

Kohtukulud

Hageja ja kostja esitasid taotluse kohtukulude hüvitamiseks. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuivõrd hagi ning vastuhagi jäeti rahuldamata tuleb jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434-436. 438, 439, 441-442, 630 lg 1, 632 lg 1.

Kohtunik Natalja Losevtsova