2-07-14269/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-07-14269

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-14269 Tsiviilasi OÜ X hagi S.K., K.K. ja O.P. vastu 30 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja OÜ X

• esindaja juhatuse liige I.R.;

• kostja S.K.

• kostja K.K.

• kostja O.P. Kohtuistungi toimumise aeg

31. oktoober 2007 Protokollija istungisekretär Margit Mägi RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ X hagi S.K., K.K. ja O.P. vastu.

2. Välja mõista S.K., K.K. ja O.P. solidaarselt 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni OÜ X kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta S.K., K.K. ja O.P. kanda solidaarselt. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenuja käenduslepingutest tuleneva võla summas 15 000 krooni, intressi ja viivise summas 15 000 krooni ning kohtukulud. MENETLUSE KÄIK

29. augustil 2007 esitatud vastuses hagile (tl 41) märkis kostja S.K., et langes pettuse ohvriks. O P palus tal võtta see laen oma nimele, kuna väitis, et vajab korteri ostmiseks kiiresti raha ja ta on ise oma nimele laenu võtnud ega saa teist korda võtta. Nõustumise tingimuseks oli, et ta ise maksab võla. K.K. viibis juures, kui P lubadused andis. O.P. peaks võtma kogu vastutuse omale võlgnevuse tagastamise suhtes. Kostjad K.K. ja O.P. ei ole kohtule kirjalikult vastanud. KOHTUISTUNG

31. oktoobril 2007 toimunud kohtuistungil osales hageja esindaja ning S.K.. Hageja jäi istungil oma seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja S.K. märkis istungil, et jääb oma kirjaliku vastuse juurde. Laenu võttis tema, kuigi teise inimese jaoks. Ta tunnistab nõuet. Kostja K.K. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostja kätte saanud isiklikult (tl 49), ta ei ole teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjendatud takistustest. Kostja O.P. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostja kätte saanud isiklikult (tl 50), ta ei ole teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjendatud takistustest. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevust 15 000 krooni, intressi ja viivist summas

15 000 krooni. Kostja S.K. näol on tegemist põhivõlgnikuga ning kostjate K.K. ja O.P. näol käendajatega. Põhinõude, intressi ning viivise summadega on kostja S.K. nõustunud; kostjad K.K. ja O.P. ei ole kohtule oma seisukohta väljendanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 116 lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 108 kg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu p-ga 1.2 kohustus laenusaaja (S.K.) tasuma laenuandjale (hageja) intressi arvestusega 10 % kuus tagasimaksmata laenusummalt. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p-ga 1.3. on kokku lepitud viiviseks 10 % tasumata maksetelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. S.K. ei ole vastuväiteid esitanud, on kohtuistungil võlga tunnistanud ning eeltoodust tulenevalt mõistab kohus S.K. välja põhivõlgnevuse summas 15 000 krooni, intressi ja viivised summas 15

000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lõige 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Sama on kokku lepitud ka käenduslepingu p-des 1.1., 1.2.,1.3. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad K.K. ja O.P. S.K. kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt S.K. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja

15 00 + 15 000 = 30 000 krooni. Kohus märgib, et vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue). VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Kohtunik